Leht1 Vesinik H Hydrogenium Heelium He Helium Liitium Li Lithium Berüllium Be Beryllium Boor B Boron Süsinik C Carboneum Lämmastik N Nitrogenium Hapnik O Oxygenium Fluor F Fluorum Neoon Ne Neon Naatrium Na Natrium Magneesium Mg Magnesium Alumiinium Al Aluminium Räni Si Silicium Fosfor P Phosphorus Väävel S Sulphur Kloor Cl Chlorum Argoon Ar Argon Kaalium K Kalium Kaltsium Ca Calcium Raud Fe Ferrum Baarium Ba Barium Kroom Cr Chromium Magnaan Mn Manganese Vask Cu Cuprum Hõbe Ag Argentum Plii Pb Plumbum Nikkel Ni Nickel Kuld Au Aurum Lehekülg 1
Fosfor Phosphorus P pee Hapnik Oxygenium O oo Heelium Helium He heelium Jood Iodum I ii Kloor Chlorum Cl kloor Lämmastik Nitrogenium N enn Räni Silicium Si siliitsium Süsinik Carboneum C tsee Vesinik Hydrogenium H haa Väävel Sulphur S ess KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID) METALLID Keemiline element Keemilise elemendi Keemiline tähis Hääldatakse keemilises
Räni Kairit Siilak Kohtla-Järve 2015 Räni on keemiline element, mille sümboliks on Si (silicium). Aatomnumber: 14 Aatommass: 28,0855 Elektronkiht: +142)8)4) Tihedus: 2330 kg/m³ Sulamistemperatuur: 1417 °C Lihtainena on räni halli värvi ja metallilise läikega Oksüdatsiooniaste ühendites: +4 Füüsikalised omadused Räni on toatemperatuuril tahke Kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga Räni tihedus on vedelas olekus suurem kui tahkes olekus Üpriski tugev, väga habras ja kergesti mõranev Kõrge soojusjuhtivusega (149 W/m·K)
RÄNI ON MINERAALIDE JA KIVIMITE RIIGI PÕHIELEMENT Koostasid: Kristofer Seil Ott-Artur Kasera Räni iseloomustus · Keemiline element · Sümbol - Si · Aatominumbriks - 14 · Mittemetall · Üle 90% maakoorest koosneb räni mineraalidest · Looduses esineb harva puhtal kujul · Inglise keelne nimetus Silicium Füüsikalised omadused · Tihedus - 2330 kg/m (kuubis) · Molekulmass 28,0855 · Kõrge sulamistemperatuur - 1417 °C · Hallikas, metallse läikega (lihtainena) Keemilised omadused · Elektronstruktuur - [Ne] 3s23p2 · Elektronide arv kihis - 2, 8, 4 · Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm) · Madalal temperatuuril on passiivne · Toatemperatuuril reageerib ainult flouriga · Räni reageerib leelistega Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2
Strontsiumit kasutatakse ka vähesel määral mõndade sulamite valmistamiseks. 2 KASUTATUD KIRJANDUS · http://web.zone.ee/chemistry/Sr.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Strontsium · http://geokeemia.blogspot.com/ · http://www.answers.com/topic/strontium · http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/Vanad/l4.pdf · http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/pinnas.pdf · http://web.zone.ee/silicium/Tervenda%20ennast%20veega.htm · http://www.postimees.ee/luup/99/01/top.htm · ENE R-T lk 28- 29 3
Räni (Si) Kiviriigi kuningas Info Sümbol:Si(silicium) Järjekorra number perioodilisussüsteemis:14 Elektroskeem: +14/ 2)8)4) Aatommass: 28,086 Oksüdatsiooniaste ühendites: +4 Sulamistemperatuur: +1417 ºC Tihedus: 2330 kg/m³ Räni saamine Räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element,kuid puhtal kujul teda looduses ei esine.Räni saadakse ränidioksiidi(kvartsliiv)taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 ºC elektrikaarahjus. SiO2 + 2C Si + 2CO
Aurum Avastaja puudub, Vana-Egiptus Hõbe Ag IB 5. Argentum Avastaja puudub, üks esimesi kasutatud metalle. Elavhõbe Hg IIB 6. Hydrargyrum Avastati Egiptuses 1500 a. eKr. Neoon Ne VIIIA 2. - Neooni avastasid William Ramsay ja Morris Travers 1898 Räni Si IVA 3. Silicium Ammu kasutusel. Titaan Ti IVB 4. Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor Tina Sn IVA 5. Stannum Arvatavasti sai tina ja tinasulamid tuntuks meie eellastele umbes 6000-7000 aastat tagasi Vask Cu IB 4. Cuprum Kerge saadavus maagist ja üsna madal
Räni · Sümbol: Si (silicium) · Järjenumber perioodilisussüsteemis: 14 · Elektronskeem: +14/ 2)8)4) · Aatommass on 28,086 · Oksüdatsiooniaste ühendites +4 · Sulamistemperatuur: 1417 ºC · Tihedus: 2330 kg/m³ · Räni on hapniku järel levinuim element maakoores ,moodustades 29,5% maakoore massist · Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest · Räni kuulub silikaatide ja ränidioksiid koostisse ning on telliste, tulekindlate materjalide, klaasi, portselani, tsemendi ja teiste materjalide koostisosa. · Räni ühendid vesinikuga, silaanid, on tugevad redutseerijad. Räni saamine · Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element, puhtal kujul teda looduses ei esine. Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 °C elektrikaarahjus. Pooljuhtööstuses kasutatavat räni puhastatakse väga kõrge puhtusastmen...
4. tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel Asteroidide koostis C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal. S-tüüpi asteroide (ladina keeles Silicium räni) on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni. S-tüüpi asteroide nimetatakse veel kiviasteroidideks ja nad peegeldavad tagasi 15% valgusest. S-tüüpi asteroidid asuvad rohkem asteroidide vöö päikesepoolses osas. M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Need asteroidid peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust.
Süsiniku allotroop ________teemant____ on kõige kõvem ja sädelevam vääriskivi. Grafiidist koosnevad kõik hariliku pliiatsi südamikud, millega sa koolis kirjutad, samuti kasutatakse grafiiti plastide täiteainena. Räni on paljude elusolendite (käsnad, meritähed jt mereloomad) skelettide tähtis koostisaine. Lõikeheina ja bambuse varte tugevus tuleneb räni sisaldusest. Nagu öeldud, on räni mineraalse maailma alus. Tema ladinakeelne nimi silicium tuleneb sõnast silex, mis tähendab tulekivi, kõva kivi. Räniühendid on ______klaasi________, portselani, keraamikatoodete, tsemendi ja teiste ehitusmaterjalide tähtis koostisosa. Ülipuhtast ränist tehakse pooljuhte ja alaldeid, mida kasutatakse päikesepatareides, elektrijaamades jne. Juba fosfori nimi räägib tema tähtsusest: phos - valgus ja phoros - kandja, seega valgusekandja. Oma nime sai ta
Räni on keemiline element järjenumbriga 14, mittemetall. Sümbol: Si (silicium) Aatommass on 28,086 Stabiilseid isotoope on 3, massiarvudega 28, 29 ja 30. Lihtainena on ta kerge tumehall metalse läikega kristalne aine. · Füs om: Sulamistemperatuur: 1417 ºC · Tihedus : 2330 kg/m³ Räni oksüdatsiooniaste ühendeis on valdavalt +4. Peamine oksiid on ränidioksiid. Räni ühendid vesinikuga,( silaanid,) on tugevad redutseerijad. Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest.
Erinevalt teemandist ja paljudest teistest mittemetallidest juhib grafiit elektrit, sellepärast peaks tema struktuuris leiduma vabu elektrone (tuleta meelde metallide elektrijuhtivust). Õhu käes kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Mittetäielikul põlemisel saadavat peent söetolmu (tahma) kasutatakse musta värvi valmistamiseks. Pressitud süsi sarnaneb omadustelt grafiidiga, kuid on palju odavam. Koostis / struktuur Keemiline element räni (Silicium, Si), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline (teemandi struktuur) kahe aatomiga elementaarrakus. Omadused Hõbedase läikega, kerge (2330 kg/m 3) materjal. Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm). Saamine Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element (27 massi%) , puhtal kujul teda looduses ei esine. Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv)
RÄNI referaat 1. Nimetus ja avastamine Räni - Si (silicium) Nimi räni (inglise keeles silicium) tuleb ladinakeelsetest sõnadest silex, silicis, mis tõlkes on ,,sillutuskivi." (10) Ränikivi on ammu tuntud, selle põhielement sai aga tuntuks alles kahe sajandi eest. XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul püüdis H. Davy elektrolüüsida kuumutatud liiva, kuid protsess ei kulgenud (liiv ei juhi elektrivoolu, mitteeletrolüüt), siis püüdis ta redutseerida ränidioksiidi metallilise kaaliumi aurudega. Katsed aga polnud resultatiivsed, lähtuti valest eeldusest, et räni on metall
Flour F Flourum 9 7 2 Neoon Ne Neon 10 8 2 Naatrium Na Natrium 11 1 3 Magneesium Mg Magnesium 12 2 3 Alumiinium Al Aluminium 13 3 3 Räni Si Silicium 14 4 3 Fosfor P Phosphourus 15 5 3 Väävel S Sulphur 16 6 3 Kloor Cl Chlorum 17 7 3 Argoon Ar Argon 18 8 3 Kaalium K Kalium 19 1 4
gruppi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. 1.C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal. 2. S-tüüpi asteroide (ladina keeles Silicium räni) on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni. S-tüüpi asteroide nimetatakse veel kiviasteroidideks ja nad peegeldavad tagasi 15% valgusest. S-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö päikesepoolses osas. 3. M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Need asteroidid peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust.
kõrgem kui õhu teisel põhikomponendil lämmastikul, kondenseerub ta õhu vedeldamisel kergemini: õhk hakkab kondenseeruma temperatuuril 191 Celsiuse kraadi, ja tekkiv vedelik on rikastatud hapnikuga, mida seal on 48%. Mis tahes koostisega vedela õhu auramisel aurab valdavalt lämmastik ja järelejääv vedelik rikastub hapnikuga; Räni (Si) Räni on keemiline element järjenumbriga 14, mittemetall. Lihtainena on ta tumehall metalse läikega kristalne aine. Sümbol: Si (silicium) Aatommass on 28,086 Järjenumber perioodilisussüsteemis on 14. Stabiilseid isotoope on 3, massiarvudega 28, 29 ja 30. Räni on hapniku järel levinuim element maakoores, moodustades 29,5% maakoore massist. Räni oksüdatsiooniaste ühendeis on valdavalt +4. Peamine oksiid on ränidioksiid. Räni ühendid vesinikuga, silaanid, on tugevad redutseerijad. Fosfor (P) Räni on keemiline element järjenumbriga 14, mittemetall. Lihtainena on ta tumehall metalse läikega kristalne aine.
broomiühendite saamiseks. Broomi kasutatakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. Fotoasjanduses kasutatakse broomiühendeid (AgBr) fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks. Broomi kasutatakse veel värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina. NB! Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel. Pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida krooniline mürgitus bromism. Räni (Si) Keemiline element räni (Silicium, Si) on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIA element, mittemetall, Räni järjekorranumber on 14 ja aatommass 28,09 amü. Puhtad ränikarbiidi kristallid on läbipaistvad ja värvusetud, lisandite mõjul omandavad roheka kuni musta värvuse. Tihedus 3210 kg/m3. Räni on väga kõva materjal (9,5 - 9,75 Mohs'i skaalal) ning jääb kõvaduselt alla vaid teemandile (10). Sulamistemperatuur on tal 2830 °C. Räni võib leida ränioksiidi või silikaatide näol tolmu, liiva,
Süsiniku allotroop teemant on kõige kõvem ja sädelevam vääriskivi. Grafiidist koosnevad kõik hariliku pliiatsi tinad, millega sa koolis kirjutad, samuti kasutatakse grafiiti plastide täiteainena. Süsinik on eluslooduse alus. · Räni on paljude elusolendite (käsnad, meritähed jt mereloomad) skelettide tähtis koostisaine. Lõikeheina ja bambuse varte tugevus tuleneb räni sisaldusest. Räni on mineraalse maailma alus. Tema ladinakeelne nimi silicium tuleneb sõnast silex, mis tähendab tulekivi, kõva kivi. Räniühendid on klaasi, portselani, keraamikatoodete, tsemendi ja teiste ehitusmaterjalide tähtis koostisosa. Ülipuhtast ränist tehakse pooljuhte ja alaldeid, mida kasutatakse päikesepatareides, elektrijaamades jne. · Fosfor. Sõna ise tähendab valgusekandjat. Oma nime sai ta ühe allotroopse teisendi avastamisel, mil see nn. valge fosfor pimedas helendas. Kokku on fosforil 11 erimit, nende
millest asteroidid koosnevad. C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal. S-tüüpi asteroide (ladina keeles Silicium - räni) on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni. S-tüüpi asteroide nimetatakse veel kiviasteroidideks ja nad peegeldavad tagasi 15% valgusest. S-tüüpi asteroidid asuvad rohkem asteroidide vöö päikesepoolses osas. M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Need asteroidid peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust.
· C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C- tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal. · S-tüüpi asteroide (ladina keeles Silicium räni) on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni. S-tüüpi asteroide nimetatakse veel kiviasteroidideks ja nad peegeldavad tagasi 15% valgusest. S-tüüpi asteroidid asuvad rohkem asteroidide vöö päikesepoolses osas. · M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Need
Kapillaaridest suundub süsihappegaas kopsusompu ja kopsusombust hapnik kapillaari. Kopsu kapillaarid ümbritsevad alveoole tiheda võrgustikuna. http://www.zone.ee/silicium/Endogeenne%20hingamine%20ja %20frolov.htm Kopsude ehitus ja talitlus. Kopse katab väljastpoolt libe ja õhuke kopsukelme. Rinnaõõs on seest vooderdatud kelmega. Mõlema kelme vahele jääb õõs, mis on täidetud vedelikuga, et hõlbustada kopsude liikumist hingamisel. Inimese vasak kops on jagunenud 2 ja parem kops 3 osaks ehk kopsusagaraks. Kopsutorud hargnevad puuvõrale sarnaselt aina peenemateks harudeks ja lõpevad kerajate põiekestega ehk kopsusompudega
Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel satub süsinik CO2 näol atmosfääri. Fotosünteesiprotsessidel seovad taimed õhust CO2, muunduvad selle orgaanilisteks ühenditeks ning rikastavad õhku seejuures hapnikuga. 8. Kütused. Sõltuvalt agregaatolekust jaotatakse kütused tahke-, vedel- ja gaaskütuseks, päritolult aga a) looduslikeks kütuseks (kivisüsi, nafta, maagaas) ja b) tehiskütusteks (koks, brikett, bensiin, petrooleum, veegaas, generaatorigaas). RÄNI--SILICIUM--Si. 1s22s22p63s23p2 1. Leidumine looduses ja saamine. Levikult on räni teisel kohal elementide hulgas. Looduses on teda ainult ühenditena liiva, kivimite ja mineraalide koostises. Puhas kvartliiv kujutab endast ränidioksiidi (SiO2), raualisandite tõttu on liiv kollakas või pruunikas. Räni saadakse puhtast liivast redutseerimisel magneesiumi või söega kõrgel temperatuuril: SiO2+2Mg=2MgO+Si SIO2+2C=2CO+Si Ühendeis on räni o.-a. II ja IV 2. Omadused
keerukad ühendid: katioonne osa: peam. K+, Na+, Ca2+ anioonne: (SiO4)4-, (AlO4)5- Si leidub vähesel määral taim- ja loomorganismides (rohkem kõrreliste vartes, ainuraksete kodades, käsnades, sulgedes, villas jm.) Avastamine Si ühendite kasutamine – iidsetest aegadest (klaas, ehitusmaterjal) Si lihtainena: esmakordselt eraldatud 1811 Gay-Lussac, Thenard määratletud elemendina 1823 Berzelius lad. Silicium ← silex (ränikivi) ingl. silicon, vene кремний (кремень), pr. silicium saksa: elemendina küll das Silízium, muidu Kíesel (ränikivi), näit. die Kíeselsäure – ränihape Saamine Liiva ja söe (koksi vm.) segu kuumutamisel kaarleek-ahjus (1800ºC): SiO2 + 2C → Si + 2CO Pärast erilist happetöötlust saadakse 99,9%-lise Si-sisaldusega produkt. Teised meetodid (elektrol.) – tööstuses väga vähe Kõrgpuhas Si (saam
asteroidid koosnevad. · C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal. · S-tüüpi asteroide (ladina keeles Silicium räni) on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud- nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni. S- tüüpi asteroide nimetatakse veel kiviasteroidideks ja nad peegeldavad tagasi 15% valgusest. S- tüüpi asteroidid asuvad rohkem asteroidide vöö päikesepoolses osas. · M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Need
annaabi.ee 
