1. Projektsioonide liigitamine kasutatavate kiirte lähtekoha, siirdepinna ja moonutuste puudumise järgi. Nimetage ja vajadusel iseloomustage. Kiirte lähtekoha järgi: Kiired lähtuvad Maa vastasküljelt Stereograafiline projektsioon Kiirte lähtekoht Maa keskmes Tsentraalsne projektsioon Kiired on omavahel paralleelsed ja risti projektsioonitasapinnaga Ortogonaalne projektsioon Moonutuste iseloomu järgi: Pikkusmoonutuseta (õigepikkuselised) Nurgamoonutuseta (õigenurksed, on ka konformsed)
Kasutatakse väikeste maa-alade kaardistamiseks (max 10x10km). Mõõtkava on kogu kaardi (plaani) ulatuses konstantne. Plaanil puuduvad moonutused. Maa pinnal olevate objektide kujutamiseks tasandil kasutatakse siirdepindu: Tasand, silinder, koonus Siirdepinnad võivad maaellipsoidi: puudutada, lõigata Peale projekteerimist “keeratakse siirdepind lahti”, mille tulemusena saadakse tasand (kaart) Tasandil on lihtne ristkoordinaate moodustada. Tasandilised projektsioonid Siirdepinna asendi järgi võivad tasandilised projektsioonid olla: normaalsed (polaarsed) horisontaalsed (kald) ekvatorilised Tasandilistes projektsioonides ei saa ühel kaardil kujutada kogu maaellipsoidi. Tihti kasutatakse tasandilist normaalset projektsiooni poolust ümbritsevate alade kaardistamisel. Silindrilised projektsioonid Silindrilised projektsioonid võivad olla: normaalsed (püst-), kald- või põiksilindrilised.
Erinevaid kartograafilisi projektsioone on väga palju, samas on nende väljatöötamine väga raske. Sobivaim valitakse tavaliselt sellest, mida kaardil tahetakse näidata.[2] Projektsioone on liigitatud mitme erineva põhimõtte järgi. Näiteks võttes aluseks projektsiooni omadused või projektsiooni regionaalset sobivust. Kuid kõige sagedamini lähtutakse projektsioonide liigitamisel siiski meridiaanide ja paralleelide kujust, mis omakorda põhineb siirdepinna iseloomul. Selle liigitamise alusel tuuakse tavaliselt välja järgmised projektsiooni klassid: silindrilised, koonilised, asimutaalsed ehk tasandilised, kokkuleppelised ehk muud. Neid nelja peetakse ühtlaselt ka põhiklassideks. Lisanduvad veel lisaklassid: pseudosilindrilised, pseudokoonilised, polükoonilised, pseudoasimutaalsed projektsioonid.[3] Antud referaadis käsitletakse põhjalikult silindrilisi projektsioone. 3. SILINDER SIIRDEPINNANA
(Greenwichi meridiaani) tasapinna vahel. Kaardivõrk- so. kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk. Kaardivõrgu kuju sõltub valitud kartograafilise projektsiooni abipinnast. Moonutuste iseloomu järgi on projektsioonid: 1. konformsed e. õigenurksed, säilib kujundite sarnasus. 2. ekvivalentsed e. õigepindsed, pindalad on õiged. 3. konventsionaalsed e. sobedad, pikkused, pindalad ja nurgad on moonutatud. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või joontel. Teistes kaardi punktides on erimõõtkava st mõõtkava on peamõõtkavast kas suurem või väiksem. Joonte moonutuse leidmiseks võrreldakse mingi joonlõigu pikkust keral antud lõigu pikkusega projektsiooni tasandil. Saadud suhe on mõõtkava tegur. Pindala moonutuse leidmiseks võrreldakse mingi ala pindala keral ja projektsiooni tasandil. Nende suhe on pindala mõõtkava tegur.
ds ' μ= ds mõõtkava muutub olenevalt φ j a Λ väärtusest ning seetõttu tuleb täpse mõõtkava all mõista elementaarsete läikude suhet . 9.Peamõõtkava.Erimõõtkava Peamõõtkava- kartomeetrilise mõõtmiste jaoks kirjutatakse kaardile selle üldine ehk peamõõtkava. Erimõõtkava on mõõtkava kaardi suvalises punktis ja suvalises suunas. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel. Teistes kaarti punktides on erimõõtkava st mõõtkava on peamõõtkavast kas suurem või väiksem. Sõltuvalt projektsioonist ja kaugusest nullmoonutusega kohast võivad erimõõtkava ja peamõõtkava erineda mitmekordselt. Ühtivad üldjuhul maaellipsoidi ja projektsiooni pinna puutejoonel,punktis või lõikejoonel. Kui teatud maa-ala kaart on
1. Sissejuhatus Maa pinnal olevate objektide kujutamiseks tasandil kasutatakse siirdepindu (tasand, silinder, koonus), mis puudutavad või lõikavad maaellipsoidi vaadeldaval alal ning millele objektid projekteeritakse siirdepinnale. Peale projekteerimist keeratakse siirdepind lahti ja nii ongi saadud kaart või tasand, millele on lihtne ristkoordinaate moodustada. Siirdepinna kuju järgi eristatakse tasandilisi ehk asimutaalseid, silindrilisi ja koonilisi kartograafilisi projektsioone. (Joonis 1.1 ). Selle referaadi eesmärgiks on tutvuda põhjalikumalt kooniliste projektsioonidega. [4] Joonis 1.1 2. Koonus siirdepinnana Koonuse kasutamisel siirdepinnana ühitatakse tavaliselt koonuse telg maakera teljega (joonis2.1). Koonus puudutab või lõikab kera pinda mööda paralleeli. Neid paralleele nimetatakse puuteparalleelideks
Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: Rift on maakoore väljavenitumisel tekkinud suur alang (murrangulõhe sügavus kuni 5km), mida ümbritsevad nihkemurrangud, mille siirdepinna kallakus on üle 70°. Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel vulkaanid tekivad kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel.
8. Kirjelda projektsiooni pikkuste mõõtkava mõistet Projektsiooni joonelise elemendi ds’ suhet vastavasse joonelisse elementi ellipsoidil (sfääril) nimetatakse pikkuse mõõtkavaks Mõõtkava ϻ muutub olenevalt ϕ ja λ väärtustest ning seetõttu tuleb täpsete mõõtkavade all mõista elementaarsete lõikude suhet. 9. Mis on kaardi peamõõtkava? Erimõõtkava? Kus nad ühtuvad? Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel. Erimõõtkava on kaardi suvalises punktis ja suvalises suunas. Peamõõtkava ja erimõõtkava ühtivad üldjuhul maaellipsoidi (või –sfääri) ja projektsioonpinna puutejoonel, -punktis või lõikejoonel. Kui teatud maa-ala kaart on jaotatud eraldi kaardilehtedeks, siis võib osutuda, et suuremal osal kaardilehtedest ei ole üldse sellist kohta, kus peamõõtkava täpselt kehtiks. (lk 34)
Klassifitseerimise printsiibid: projektsiooni omaduste järgi, projektsiooni regionaalse sobivuse järgi, meridiaanide ja paralleelide kuju järgi. (Silindrilised, koonilised, tasandilised ehk asimutaalsed (pseudo), kokkuleppelised). 33. Milline on õige sõnade järjestus projektsiooni nimetuses? 1.Pärisnimi (väljatöötaja nimi). 2 Iseloomulik tunnus (projitseerimise viis). 3. Omadus (moonutuse järgi). 4. Klass (meridiaani/paralleeli kuju järgi). 5. Aspekt (siirdepinna orienteeritus). 6. Vormiline tunnus. Lamberti (1) konformne (3) kooniline (4) projektsioon. 34. Millised projektsioonide valiku põhimõtted? Äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest. Kaardi eesmärk: konformsus (topo.kaardid, navigatsioon), ekvidistantsus (spets.kaardid), õigepindsus (pindalade mõõtmine, geog.tiheduse näitamine), vähimvealisus (ülevaatekaardid). Kaardistatava ala asend, kuju, orientatsioon.
Murrangupind pind, mida mööda toimub kivimiplokkide nihkumine. Lasuv plokk murrangu tiib, mis on asunud teise ploki alla. Lamav plokk murrangu tiib, mis asub lasuva ploki peal 7.Normaalmurrang, kerkemurrang ja (peale)nihkemurrang. Normaalmurrang kivimplokk on murrangulõhe peal, lasuv plokk on nihkunud piki murrangpinda allapoole. Kerkemurrang lasuv plokk on nihutatud piki murrangu siirdepinda ülespoole, tekib survepingete tulemusel. Pealenihkemurrang tekib, kui siirdepinna kallakus on väga väike, peaaegu horisontaalne, siis lasuv plokk liigub lamava ploki peale.
Järjestus: · [1. pärisnimi] väljatöötaja nimi (väljatöötaja nimi Lambert, Mercator) · [2. iseloomulik tunnus] projitseerimise viis (projitseerimise viis universaalne) · [3. omadus] moonutuse järgi (moonutus konformne, ekvivalentne) · [4. klass] meridiaani/paralleeli kuju järgi (meridiaanide/paralleelide kuju järgi silindriline, kooniline jne) · [5. aspekt] siirdepinna orienteeritus (normaal, põik, kald) · [6. vormiline tunnus] (Reastage järgnevad sõnad õigesse projektsiooni nimetuse süntaksi: silindriline, Mercatori, põikprojektsioon, tsentraalne? (Mercatori tsentraalne silindriline põikprojektsioon.) 34. Millised projektsioonide valiku põhimõtted? Valiku põhimõtted: · äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest
annaabi.ee 
