vahel, et ,,suhelda" sensorite, mälu (nt SD mälukaardiga), LCD kontrolleritega. Seadmed vahetavad omavahel andmeid ülem-alluv (ingl master/slave) reziimis, kus ülemseade (ingl master) lähtestab andmekaadri (ehk alustab suhtlemist). Korraga on lubatud kasutada mitut alluvseadet, mis on juhtmete abil ülemseadmega seotud. Mõnikord nimetatakse SPI-d ka neljajuhtmeliseks jadasiiniks, eristamaks seda kolmejuhtmelisest jadasiinist ning kahe- ja ühejuhtmelist siinist. SPI-d kutsutakse tihti sünkrooniliseks jadaliideseks. 7. Nimetage liideseid, mis võimaldavad ühele siinile ühendada vähemalt 100 seadet. Lihtsamate seadmete ja anduritega suhtlemiseks töötas Dallas Semiconductor välja protokolli, mida kutsutakse 1-wire liideseks, kuna kogu mõlemasuunaline andmevahetus ja toide liiguvad ühe juhtme kaudu. Lisaks võimaldab liides ühele siinile üle 75 seadme ühendamist, moodustades MicroLan võrke
Seda tüüpi andmevahetust kasutatakse mikroprotsessorite vahel, et ,,suhelda" sensorite, mälu, LCD kontrolleritega. Seadmed vahetavad omavahel andmeid ülem-alluv (ingl master/slave) reziimis, kus ülemseade (ingl master) lähtestab andmekaadri (ehk alustab suhtlemist). Korraga on lubatud kasutada mitut alluvseadet, mis on juhtmete abil ülemseadmega seotud. Mõnikord nimetatakse SPI-d ka neljajuhtmeliseks jadasiiniks, eristamaks seda kolmejuhtmelisest jadasiinist ning kahe- ja ühejuhtmelist siinist. SPI-d kutsutakse tihti sünkrooniliseks jadaliideseks. Timer Counter (0, 1 ja 2) erinevused Taimer0 normaalreziimi seadistamine. Selles reziimis loendab taimer 255-ni (8 bitine loendur) , R/W , 8 bitine programmeeritav sageduse jagaja (prescaler). Sisemine/välimine signaali allikas. Katkestus üleminekul FFh->00h. Signaali frondi valik Timer1 16-bitine loendur st. Suurendatakse arvu, mis asub kahes 8bitises registris, mis käitub kui üks 16bitine register
PCI siini standardi määravad: o Füüsilised parameetrid (näiteks ühenduspesade tüübid) o Elektrilised parameetrid (näiteks pinge) o Loogiline mudel (näiteks tsüklite tüübid siinis) Laiendussiinid võimaldavad arvutisse lisada laienduskaarte ning ühendada neid protsessori ja põhimäluga. Iga siin koosneb kahest osast: andmesiinist ja aadressisiinist, kuid need võivad olla ka kokku multipleksitud samadele füüsilistele ühendustele. PCI Express Erinevalt PCI siinist, mis kasutab andmete edastamiseks ühissiini, on PCI Express üldjuhul tähe tüüpi topoloogiaga pakettide võrgustik. PCI Express seadmed suhtlevad teineteisega vahendusel, mis on moodustatud kommutaatoritega, samas iga seade on otseselt seotud kommutaatoriga punkt-punkt tüüpi ühendusega. PCI Express siin toetab lisaks ka: o kaartide kuumvahetust; o garanteeritud ribalaiust (QoS); o energiatarbimise kontrolli; o edastatud andmete terviklikkuse kontrolli.
kahendarvudega kasut. ka jagunevad alamprogrammideks, Siinidraiver- element, mis vastava bittide arvuga ALU-sid. mida arvuti võib ühe programmi eraldab mingi seadme siinist. Mitmebitise ALU saab koostada
(read) ja WR(write), kas mälu poole pöördutakse info lugemiseks või kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil väga lühikest aega. Nii saab ühe ja sama siiniga edastada kogu nõutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse väljunditesse, lugeda mälust käske ning salvestada sinna vajalikku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas. Siinidraiver- element, mis eraldab mingi seadme siinist. 21.MIKROPROTSESSORI ÜLDSTRUKTUUR (monoliitprotsessor,akumulaator, registermälu, ALU, siinipuhvrid, pinumälu osuti ). Mikroprotsessoriks nim. ühel või mitmel integraallülitusel ehk kiibil asuvat protsessorit. Ühel kiibil asuvat mikroprotsessorit nim. ka monoliitprotsessoriks. Mikroprotsessori seesmine juhtautomaat on kasutaja poolt programmeeritav või ümberprogrammeeritav. Mikroprotsessori põhilised komponendid:
pilli m ei sterd a nu d huviliste st kuni korraliku eriharidus e g a rahvusv ah e lis e tase m e g a m ei striteni. Tuntum a d mei strid on olnud Felix Villak ja Euge n Meri, eriti aga kaas a e g n e m ei st er Aaro Altpere , kes on õppinud Moskva rahvusv ah e lis elt tuntud m ei stri Kor skovi juure s. Klaver on klahvpill. Klaver erine b klave s siinist selle pool e st, et klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haa mrik e s e d , mis klahvide allavajutami s el löövad vastu m etallist ke eli , pann e s ne e d võnku m a . Helilained kanduvad klaveri kõlaka sti seinteni, mis neid võim e n d a v a d . Lääne muu sika s kasutatak s e klaverit laialdas elt soolo e si n e m i s e k s ja teiste pillide või laulu saatek s
säilitatakse infot siinitsükli kohta. Pöördumine mälu ja välisseadmete poole - siinitsükli kaudu. Andmevahetus katkestustega - antakse aktiivsus sisend-väljund seadmetele Ilma katkestuseta andmevahetus - kõik väljundseadmed on passiivsed ja protsessor määrab ära pöördumise ja lahendab prioriteedi probleemi. Otsepöördusreziim e. DMA - korraldab ise andmevahetuse. Haarab juhtsiinid enda alla. Andmevahetus läbi DMA kontrolleri. Siinidraiver - element, mis eraldab mingi seadme siinist. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- või 16- soonelised, nende kaudu edastakse korraga ühe- või kahebaidiline sõna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib väga väikse mälu või näiteks sisend- ja väljundliideste adresseerimiseks. Kõik sisend- ja väljundliidesed ning mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks
kaks korda rohkem, ka on töökiirus väiksem. Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme · välistav või (eXclusive-OR) Kui kaks signaali on võrdsed annab XOR element väljundsignaaliks 0 ja 1, siis kui signaalid ei ole võrdsed. Kasutatakse komparaatoris võrdlemaks kahte sisendsõna. 2 · multiplexor (Multiplexers) siinide e. magistraalide kommuteerimiseks kasutatakse multipleksorit. Multipleksor võimaldab valida ühe mitmest siinist ja ühendada selle oma väljund siiniga. Sõltuvalt dekoodri sisendkoodist suunatakse JA-elemendi kaudu üks sisendsignaalidest läbi VÕI-elemendi väljundisse. Dekoodri sisendkood on multpleksori juhtkoodiks. · summaator (Adder) Kahe biti liitmisel on sisenditeks a ja b ning ülekanne madalamast bitist kõrgemasse (carry out). Väljundiks on summa ning ülekanne omakorda kõrgemasse bitti (carry in). Summaator on moodustatav JA, VÕI ning EI-elementidest.
P.) on suure jõudlusega, spetsiaalselt 3D graafikakomponentide ühendamiseks mõeldud siin. AGP põhineb PCI siinil ning kasutab oma tööks 66 MHz PCI (PCI Local Bus Specification) spetsifikatsiooni. Samas on AGP optimeeritud justnimelt suurt jõudlust nõudvatele 3D operatsioonidele. Joonis 14 AGP ühenduspesa AGP siin on välja töötatud Intel'i poolt. AGP ei asenda PCI siini ega vähenda ka tema osatähtsust. AGP on füüsiliselt, loogiliselt ja elktriliselt sõltumatu PCI siinist. Ta on ettenähtud spetsiaalselt ja ainult graafikakaartide ühendamiseks, kõik ülejäänud I/O seadmed ühenduvad endiselt PCI siinile. Lisa kaardi siin, mis on tefineeritud kui AGP kasutab (signaaliedastuse pärast) teistsugust pesa, mis ei ole ühilduv tavalise PCI pesaga - PCI ja AGP kaardid ei ole teineteisega vahetatavad. PCI PCI (Peripheral Component Interconnect) - välisseadmeühendus Intel Corporation'i
laius määrab max adresseeritava mälu. ChipSelect.. 16 bit adresseerib 64Kb 20 bit 1Mb 32 bit 4Gb juhtsiin R/W + siiniprotokolli juhtimine, eristab pöördumise mälu või I/O seadme poole. Siinitsükli alustamisel saadab välja olekusõna, milles määrab R/W, CS jne. mem R/W I/O R/W acknowledge bus request bus grant interrupt request/acknowledge clock reset Multiplekseeritud siin mux-ga tehakse ühest siinist tsükli käigis kõigepealt aadress-siin, siis data-bus. 31. Andmeedastusprotokollid: Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed leotakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab. Tagasisideta siin DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv
laius määrab max adresseeritava mälu. ChipSelect.. 16 bit adresseerib 64Kb 20 bit 1Mb 32 bit 4Gb juhtsiin R/W + siiniprotokolli juhtimine, eristab pöördumise mälu või I/O seadme poole. Siinitsükli alustamisel saadab välja olekusõna, milles määrab R/W, CS jne. mem R/W I/O R/W acknowledge bus request bus grant interrupt request/acknowledge clock reset Multiplekseeritud siin mux-ga tehakse ühest siinist tsükli käigis kõigepealt aadress-siin, siis data-bus. 31. Andmeedastusprotokollid: Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed leotakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab. Tagasisideta siin DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv
Lisalugemist: wikipedia.org ISA laiendussiin (Industry Standard Architecture) ISA siini näol on tegemist ühe kõige vanema laiendussiiniga. ISA siini on olnud kasutusel 8 ja 16 bitisena, töösagedusega 4,77 ja 8,33 MHz. Maksimaalne läbilaskevõime 8,33 MB/s Lisalugemist: wikipeida.org PCI siinid PCI laiendussiin (Peripheral Component Interconnect) PCI siin on kõige enam kasutatav ja kaheldamatult kõige univerasaalsem laiendussiin. PCI siinist olemas mitmeid erinevaid versioone. Andmevahetusi Nimi Siinilaius Siinikiirus Kiirus taktis 133 PCI 32 bitti 33 MHz 1 MB/s 266 PCI 66MHz 32 bitti 66 Mhz 1
jaguri väljundist dekoodri sisendisse saabuva kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Dekoodrit saab kasutada protsessori kontaktide (port) kokkukoiuks. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 105 instituut. Digitaalarvuti komponendid Multipleksor Multipleksorit kasutatakse siinide ehk magistraalide kommuteerimiseks Multipleksor võimaldab valida ühe mitmest siinist ja ühendada selle oma väljundmagistraaliga Multipleksori juhtimine toimub nn. sisendkoodi ehk juhtkoodi abil. Juhtkoodi järk sõltub komuteeritavate sisendite arvust. Näiteks 4 sisendi korral vajame kahebitist juhtkoodi. Multipleksor koosneb dekoodrist ning NING ja VÕI elementidest Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 106 instituut.
Andmete teisalduseks ette nähtud siin (ühendused keskprotsessori, mälu ja välisseademte vahel. Andmesiini laius ja taktsagedus määravad ära andmeedastuskiiruse (edastatavate baitide arvu sekundis), mis on üks tähtsamaid arvuti võimsust mõjutavaid tegureid. Enamik kaasaegseid protsessoreid kasutab 32-bitist andmesiini, s.t. ühekorraga saab edastada 32 andmebitti. Mõnel protsessoril on olemas sisemine andmesiin, mis on välimisest siinist laiem, et teha välimised ühendused odavamaks ja samal ajal säilitada laiema siini eeliseid (suurem andmetöötlusvõimsus) 2. Aadress-siin Address Bus (AB) Protsessori ja mälu vaheline siin aadresside edastuseks, kui protsessor tahab mällu kirjutada või sealt lugeda. Aadressisiiini bittide arv määrab ära mälu maksimaalse suuruse, mille poole protsessor saab pöörduda. 3. Juht-siin Control Bus (CB)
Andmete teisalduseks ette nähtud siin (ühendused keskprotsessori, mälu ja välisseademte vahel. Andmesiini laius ja taktsagedus määravad ära andmeedastuskiiruse (edastatavate baitide arvu sekundis), mis on üks tähtsamaid arvuti võimsust mõjutavaid tegureid. Enamik kaasaegseid protsessoreid kasutab 32-bitist andmesiini, s.t. ühekorraga saab edastada 32 andmebitti. Mõnel protsessoril on olemas sisemine andmesiin, mis on välimisest siinist laiem, et teha välimised ühendused odavamaks ja samal ajal säilitada laiema siini eeliseid (suurem andmetöötlusvõimsus) 2. Aadress-siin Address Bus (AB) Protsessori ja mälu vaheline siin aadresside edastuseks, kui protsessor tahab mällu kirjutada või sealt lugeda. Aadressisiiini bittide arv määrab ära mälu maksimaalse suuruse, mille poole protsessor saab pöörduda. 3. Juht-siin Control Bus (CB)
1.5.5 Siinid Serial ATA toide Siiniks (bus) nimetatakse arvutisüsteemi osa, mis kannab edasi andmeid või toidet. Siini kül- ge võib samaaegselt olla ühendatud mitu seadet. Igal siinil on oma ühenduspesad, millesse seadmed füüsiliselt ühendatakse. Siini kõik seadmed peavad töötama samas taktis; takti- de arvu sekundis nimetatakse siini taktsageduseks (bus frequency). Igal siinil on oma kindel laius: mitu bitti suudetakse ühe takti jooksul siinist läbi lasta. Siini läbilaskevõimet ehk kii- rust (baiti sekundis, B/s) saab arvutada valemiga laius läbilaskevõime = · taktsagedus. 8 Tänapäevases arvutisüsteemis on mitu siini, tähtsamad on järgmised. · Süsteemisiin (system bus, ka esisiin, FSB, front side bus) on tähtsaim ühendustee protses- sori ja operatiivmälu vahel
a. hostarvuti). Siini laius on 8 bitti ja andmeedastuskiirus 5 MBps 9 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur SCSI-2 - SCSI siin, mis võimaldab kokku ühendada kuni 8 seadet (k. a. hostarvuti). Siini laius on 8 bitti ja andmeedastuskiirus 5 MBps. Erineb SCSI-1 siinist ainult pistikute poolest SCSI-3 - SCSI siin, mis võimaldab kokku ühendada kuni 16 seadet (k. a. hostarvuti). Siini laius on 16 bitti ja andmeedastuskiirus 160 MBps 12. Arvuti korpused ja toide. AT ja ATX toite erinevus. Elementide paigaldus personaalarvutis. Korpusel on täita mitu tähtsat rolli. Ta kaitseb enda sisemuses peituvaid komponente nii staatilise elektri kui ka füüsiliste vigastuste eest. Samuti vähendab korralik korpus enda sisemuses olevate seadmete
annaabi.ee 
