staadiumi olemasolu: in jure ja in iudicio. Üsnagi tõenäoline on see, et alguses moodustas see kahe staadiumiga protsess küll vaid ühe, kuid hiljem arenes sellest tüüpiline kahe staadiumiga protsess. Kahe staadiumi olemasolu oli vajalik eriti formulaarprotsessi puhul, kuid võib ka väita, et tekkis juba legisaktsioonilise protsessi puhul2 1 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/18haridus.htm 2 Hesi Siimets-Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007 2 OLULISEMAD ROOMA ÕIGUSE ALLIKAD CORPUS IURIS CIVILIS CIC loomise põhjused ja eesmärgid: · Õiguse ütlustamine · Õigushariduse ühtlustamine · Ristiusu kiriku tugevdamine · Lääne-Rooma alade uuesti integreerimine · Legitimeerib ennast seaduse andjaks3 Justianuse eesmärk CIC loomisel:
____________________ 3 Õiguslikud tehingud sõlmiti Roomas kehtetuse ähvardusel teatavate sõnade lausumisega koos kindlate tegude ja rituaalide sooritamisega. Käsi (manus) oli võimu sümbol ning puudutada kepiga asja tähendas väita õigust sellele asjale. Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, lk 22 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik 2 1960 lk 13-14 3 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33 4 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33-34 5 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110-112 XII tahvli seadusest (Leges duodecim tabularum), Gaiuse Institutiones't ning Corpus iuris civilis't; teine peatükk kirjeldab omandiõiguse mõistet; kolmas peatükk on omandiõiguse sisu kirjeldus läbi erinevate omandivormide; neljas peatükk räägib omandiõiguse piirangutest; viies
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Avatud Ülikool I aasta Rühm 17 KODUTÖÖ Ladina juriidiline terminoloogia Juhendaja lektor M. Ristikivi Tartu 2008 Käesoleva rühmatöö põhise kodutöö eesmärgiks on tõlkeharjutuste lahendamine aines Ladina juriidiline terminoloogia. Tõlkimine: Tekst 2 16) Res in commercio käibeline asi ; res extra commercium käibeväline e. käibetu asi. 17) Per aes et libram - vase ja kaalu abil ; libripens - kaalumees (kaaluga) Tekst 4 24) Intra vires volituste piires (ulatuses); Ultra vires üle võimu piiride Tekst 5 8) Ex lege seadusest (tulenevad) ; Ex contractu lepingust (tulenevad) 10...
– te peate vastama! (pl 2) 7 Tööjaotus Liis Kiiver: tekst 14, tekst 21 ja harjutus 25 Maigi Kont: tekst 9, tekst 20 ja harjutus 29 Irene Kool: tekst 4, tekst 17 ja harjutus 21 Mairi Laos: tekst 16, tekst 22 ja harjutus 31 8 Kasutatud allikad 1. Ristikivi, M., „Ladina keel juristidele“ Kirjastus Juura, Tallinn 2009 2. Adomeit, K., Ristikivi, M., Siimets-Gross, H. „Ladina–eesti õigussõnastik“ Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2005 9
õigus arendab meie juriidilist arusaamist üldse. Rooma juristide õigusprobleemide analüüs on heaks kooliks juriidilisele mõtlemisele. Olles võimeline lahendama neid probleeme, suudab tänapäeva jurist orienteeruda ka meie aja õiguslikud probleemistikus11. 11 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Kirjastus Ilo, 2000, lk 14 Kasutatud kirjandus 1. Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Kirjastus ILO 2000.a 2. Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 4. Siimets-Gross, H. Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel. Magistritöö. Tartu, 2002 5. Maris Kuurberg. Heade kommetega vastuolus olevad tehingud kui tühised tehingud. Magistritöö. Tartu, 2004 6. Justiniani Digesta Arvutivõrgus: http://web.upmf-grenoble.fr/Haiti/Cours/Ak/Corpus/digest.htm 7. Gaiuse Institutsioonid. The Institutes of Gaius. London : Duckworth, 2001 8
Roman Statutes: A Translation With Introduction, Commentary, Glossary, and Inde, University of Texas Press, 2003 3- Horne, C. F. The Code of Hammurabi, Forgotten Books, 2003 4- Ilus E. Rooma eraõiguse allikad. Tallinn, 2007. 5- Meyer, E. A. Legitimacy and Law in the Roman World: Tabulae in Roman Belief and Practice, Cambridge, 2004 6- Narits, R. Õiguse entsüklopeedia, Juura, 2004 7- Norden, E. Aus altrömischen Priesterbüchern, Lund and Leipzig, 1939 8- Siimets-Gross, H. Rooma eraõiguse konspekt 2012, Internetist 1- Hall, E. G. A Brief Introduction to Roman Law, 2010, vaadatud 20.04.2012 2- http://www.notarypublic.ie/download/Roman%20Law.pdf' 2- Paulus, C. G. ,,manus iniectio." Brill's New Pauly. Brill Online, 2012. vaadatud 20.04 http://referenceworks.brillonline.com/entries/brill-s-new- pauly/manus-iniectio-e721810?s.num=5
üldkujutlus, plaan, tärganud mõte, idee. Õigusteaduse koht teaduste süsteemis ja õigusteaduste perekond (edasi oli oluline info, vt!) -õigusteadusest saame rääkida alates rooma riiklusest -Rooma ÕT ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: 1) eelklassikaline III saj. Keskpaik e.Kr 82 e.Kr 2) klassikaline 82 e.Kr.-27 e.Kr.250p.Kr. 3) hilisklassikaline 250-476 p-Kr. -õigusteaduse aktiivsed perioodid on eelkl. ja klassikaline. (Hesi?,) juridica, IX/2002 lk 626-634 Siimets-Gross Teaduse (uurimise) objektiks on objektiivse tegelikkuse valdkonnad. Teaduse ained.. Teaduse meetodiks on viisid ja võtted, mille abil uurimisobjektist piiritletakse konkreetne uurimisese ning uuritakse selle eriomaseid tunnuseid ja objektis ... Õigusteadus on teadus õigusnormide sisust, mis aitab teisi ühiskonnateadusi ning nende teaduste eesmärkide saavutamisel. Õigusteaduse uurimise üldobjektiks on õigusnormid (positiivne õigus) ja sellega seonduv riigi ja õiguse valdkonnas.
Rooma eraõiguse alused Eksamil võib kasutada Eesti seadusi Kaasuse lahendus tuleb esitada hiljemalt 1.04 Materjal: „Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
