Turismi õppetool Turismivormi tundmaõppimine Õppeaines ,,Turismimajandus" Sisukord Sissejuhatus Maaturism 1.3 Pildid 1.2 Loodusturism 1.3 Pildid Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2005. aastal kasvas EAS Turismiarenduskeskuse andmetel Eestis ööbinud väliskülastajate arv esialgsetel andmetel 1,9 miljonini, neist ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,45 miljonit välisturisti. Põhilisteks sihtriikideks, kellele Eesti turismi turundustegevus on suunatud, on Soome, Läti, Venemaa, Saksamaa, Rootsi ja Norra. Enam levinud on linnapuhkused, äriturismid, tervisepuhkused ja maapuhkused. Kõige enam kasvavaks turismivaldkonnaks Eestis on tervisepuhkused (EAS Turismiarenduskeskus 2005). MAATURISM Maaturism (rural tourism) on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu.
paare. Eestist lahkujate hulgas on vähe ülikooli haridusega inimesi ja palju põhiharidusega inimesi. Väljarändajate seas on vähe esindatud juhid ja tippspetsialistid, ülekaalukalt aga teenindustöötajad ja töötud. Väljarändajate hulgas on eesti emakeelega inimesi vähem kui püsielanike seas. Välja rännatakse nii Tallinnast ja teistest suurematest linnadest kui ka Eesti äärealadelt. Peamisteks sihtriikideks on Soome, teised Põhjamaad, Ühendkuningriigid, Saksamaa ja Venemaa. Peamised nüüdisrände põhjused on demograafiline surve, nõukogude aja sisseränne ja elatustaseme erinevus võrreldes Lääne-Euroopaga. 4. Teksti autorid toovad välja peamised väljarände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lähemalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Majanduslikus mõttes on rändel positiivseid mõjusid, kuid demograafilises ja sotsiaalses
Kogu elektroonikatööstuse käive oli 34 864 mln DKK. Arvestades elektroonikatoodete tootmise suurt spetsialiseerumist kogu maailmas, on ka Taani ekspordi ja impordi mahud küllaltki suured. 1998. a eksporditi tootmisotstarbelisi elektroonikatooteid 19,3 mld DKKi, komponente 3,7 mln DKKi ja tarbeelektroonikat 5,9 mld DKKi eest. Kogu elektroonikatoodete eksport oli 28 965 mln DKKi. Tähtsamad ekspordigrupid olid raadio ja telekommunikatsiooniseadmed, arvutis jmt. Peamisteks ekspordi sihtriikideks olid ELi maad, kuhu viidi 65% kogu elektroonikatoodete eksporttoodangust, järgnesid EFTA maad, 9% ja USA 1,6%ga. 1998. a imporditi enam kui eksporditi. Tootmisotstarbelisi elektroonikatooteid tood sisse 25,1 mld DKKi, komponente 5,7 mln DKKi ja tarbeelektroonikat 5,9 mld DKKi eest. Kogu elektroonikatoodete import oli 36 756 mln DKKi. Kaubagrupid kattuvad enam-vähem ekspordigruppidega, mis näitab üha suuremat spetsialiseerumist elektroonikatoodete
Seejärel London ja Pariis. Enim arenevaks turismisihtkohaks ennustati Istanbul. Kõige rohkem raha raisati Dubais, Makkahis ja Londonis. Suurim kasvuprotsent ennustati Palma de Mallorca'le. (Mastercard, 2018) Eesti Statistikaameti andmetel on eestlaste peamiseks reisimise eesmärgiks puhkusreis. Kui võrrelda 2016 aastat ja 2017 aastat, siis 2017 aasta seisuga oli puhkusreiside arv kasvanud. Eelistatumateks sihtriikideks Euroopa Liidus olid Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia. Eestlased eelistasid reisid kõige rohkem 1-3 ööd. Kõige enam ööbiti hotellis või hotellilaadses majutusettevõttes. Kõige rohkem kulutusi tehti reisi jooksul välismaal. Kõige vähem kulutusi tehti meelelahutusele, ostudele ja teenustele .(STAT, 2016-2017) Sellest saab järeldada, et sihtkohas tuleks arendada turistile meelepäraseid teenuseid ja üritusi, kuhu ta raha jätaks.
kolimine). Sisse- ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks. Sundränne: Põhjusteks: sõjad, relvakonfliktid, poliitiline või usuline tagakiusamine (JUUDID!), looduskatastroofid, näljahädad, küüditamine, kurjategijate väljaviimine (nt Austraaliasse), poliitilise-rahvuslik genotsiid (Venemaa 30-40ndad). Ajaloo suurim sundränne oli neegerorjade vedu Aafrikast Ameerikasse 17. ja 18. Saj. Tänapäeval põgenetakse palju Afganistanist, Pakistanist. Sihtriikideks geograafiliselt lähedased piirkonnad. Vabatahtlik: enamasti majanduslikel põhjustel Push-tegurid (wut?) emigratsioonil (nt halvad majanduslikud olud) Pull-tegurid immigratsioonil (parem elu) Põhjused: Väljarändemaades ülerahvastatus, vaesus, nälg, sotsiaalsed ja vaimsed piirangud Lootus paremale elule sisserändemaades (kullapalavikud, soov saada uut maad nt USA, Brasiilia, Austraalia, Uus- Meremaa)
liikumine paeaegu paratamatu. Reisimine on aegade jooksul ka oluliselt lihtsustunud, sest kasutusele on võetud erinevaid transpordivahendeid. Tänapäeval toimubki reisimine puhkuse ja vaba aja veetmise eesmärgil ning eelistatakse peamiselt rannapuhkuseid. Toimub ka väga palju ärireise ning ringreise suurlinnandes. Keskmiselt veedetakse aastat kaks puhkust, üks kaugemas sihtkohas ja teine kodule lähemal. Peamisteks sihtriikideks võib praegusel ajal lugeda Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Hiina. Turismivaldkonnale on prognoositud ka erinevaid turismitrende lähitulevikus, kuid muutused ei ole väga suured. Arvatakse, et eurooplased hakkavad enam reisime väljapoole Euroopat ehk siis kaugematesse sihtkohtadesse. Samuti loodetakse, et lähitulevikus hakatakse rohkem reisima ning tehakse ka rohkem lühireise enda 14 lähiümbrusesse. Prognoositakse ka seda, et tulevikus reisi põhilised eesmärgid
Hispaaniast ja Itaaliast. Täiskasvanud naistega seotud juhtumite põhjal lisanduvad sihtriikidena Saksamaa, Holland, Norra, Taani, Jaapan. Üks intervjueeritud tüdrukutest mainis ka Egiptust. Teiste lähiajal teostatud uurimuste andmeid vaadates pikeneb see nimekiri veelgi (vt näiteks Pettai, Kase 2002; USA DS 2002). Intervjueeritud eksperdid olid seisukohal, et Eesti puhul on inimkaubitsemise sihtriikideks eelkõige Skandinaaviamaad. Seksitööstusesse kaasamise viisid on kogutud andmete põhjal sarnased nii alaealistest kui täiskasvanutest rääkides. Valdavalt jõutakse teistesse riikidesse töökuulutuste kaudu ning tuttavate soovitusel. Tööpakkumisi leiab eelkõige kuulutuslehtedest, kuid tõuseb ka interneti osatähtsus. Kuulutuste abil kutsutakse tööle tantsijateks, ettekandjateks, klienditeenindajateks jne
Väliskaubanduse puudujääk suurenes mõlema võrdlusperioodi suhtes ja ulatus 209 mln euroni. Kaupade väljavedu suurenes 2010. aasta I kvartaliga võrreldes ligi miljardi euro võrra. Selleks andsid suurima panuse kaks kaubagruppi: masinad ja seadmed, mille väljavedu kasvas 2,5 korda, ning mineraalsed tooted 28% kasvuga. Masinate-seadmete ekspordis suurenesid hüppeliselt mobiilsidevahendite, nende osade ning muude elektroonikatööstuse toodete tarned, sihtriikideks traditsioonilised Rootsi ja Soome ning uute turgudena USA ja Venemaa. Mineraalsete toodete ekspordist moodustas 82% mootorikütus, mis oli Eestisse valdavalt Venemaalt, Leedust, Lätist ja Poolast töötlemiseks või reekspordiks sisse toodud ning mida veeti Nigeeriasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Lisaks müüdi elektrit Soome, Leetu ja Lätti. Kaupade sissevedu kasvas samuti miljardi euro võrra. Nii nagu ekspordi kasvu, mõjutasid
haridusega inimesi ja palju põhiharidusega inimesi. Väljarändajate seas on vähe esindatud juhid ja tippspetsialistid, ülekaalukalt aga teenindustöötajad ja töötud. Väljarändajate hulgas on eesti emakeelega inimesi vähem kui püsielanike seas. Välja rännatakse nii Tallinnast ja teistest suurematest linnadest kui ka 14 Eesti äärealadelt. Peamisteks sihtriikideks on Soome, teised Põhjamaad, Ühendkuningriigid, Saksamaa ja Venemaa. Peamised nüüdisrände põhjused on demograafiline surve, nõukogude aja sisseränne ja elatustaseme erinevus võrreldes Lääne-Euroopaga. 4. Teksti autorid toovad välja peamised väljarände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lähemalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid?
põhilisi komponente nagu seda on Põhja-mõõde ehk Põhjadimensioon, Idapartnerlus ja Lõunamõõde ehk Lõunadimensioon. Kuna viimase aluseks on nn Barcelona protsess ning EL-i Vahemerepoliitika, siis leiavad ka need osispoliitikad käesolevas ainekursuses põhjalikumat käsitölemist. Kõikide nn komponentpoliitikate käsitlemisel vaadeldakse ühtlasi ka nende poliitikatega hõlmatud riike. Eriti suure mahu võtab ainekursusest enda alla Idapartnerluse poliitika, mille sihtriikideks on Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaan. Nende riikide puhul antakse üliõpilastele edasi ka lühiandmed riigi kohta nagu elanike arv, territooriumi suurus, põhilised majandusharud, riigivalitsemise süsteem jne. Kui neid riiklikke kapasiteete võrrelda neile riikidele EL-i poolt antava konkreetse abiga, saab selgeks ka EL-i naabruspoliitika raames antava abi tõhusus või ebapiisavus
tänu Hiinale!). Algkoolis 1991 80% lapsi, 2005 – 88% maailma lastest. Nihe soolises võrdõiguslikkuses – haridus! • Murekohad: AIDS, vesi, sanitaartingimused, noorte tööpuudus. Jätkuvalt suured regionaalsed erinevused. Aafrika?! • Eestis: MDG väljaspool avalikku debatti, Probleemne teema: HIV/AIDS • “Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011–2015“ • Vastavalt arengukavale on Eesti prioriteetseteks arenguabi sihtriikideks Afganistan ja idapartnerluse riigid (Moldova, Gruusia, • Ukraina, Valgevene, Armeenia ja Aserbaidžaan). Lisaks on rahastatud e-valitsemise projekte Balkanil, Palestiina omavalitsuses ja Tuneesias. • Eesti riigiasutustest 2012. aastal kogutud andmete põhjal oli ametlik arengu- ja humanitaarabi kogusumma 17 908 578 miljonit eurot, mis moodustas 2012. aasta Eesti kogurahvatulust jooksvates hindades 0,11%. • • Eesti areng
pagulastesse. Kõik pagulased ei ole terroristid ja arvatakse, et 90% on majanduspagulased, kes otsivad paremat elukeskkonda. Avalikkus ei saa aru, kes on kes ja sellele on suur vastuseis. Sissejuhatus (jätk 2) Eesti peab olema valmis pagulaste vastuvõtmiseks. Ukrainas on miljoneid pagulasi, kes otsivad aktiivselt võimalust Euroopasse pääsemiseks ja Eesti võib olla transiitriigiks "varjupaiga turistidele". Ukraina pagulastele on sihtriikideks Portugal ja Hispaania. Sissejuhatus (jätk 3) Pagulus on maailmas muutunud äriks. Inimesed ei soovi kehvades oludes ja kehvalt elada ning proovivad kõikide vahenditega pääseda heaolu ühiskonda. See protsess algas Euroopas juba 60 aastatel ja tõusvas joones kestab tänaseni. Pagulaste vastuvõtu tänapäeval määrab ära sihtriigi võimekus ja sotsiaalabi. Pagulaste Konventsiooni eesmärk on et "sõbralikult" elaksid koer ja
annaabi.ee 
