oma kodumaal. Ta rääkis hästi eesti keelt ja õpetas Meelist vilepille tegema, sikusarve puhuma ja palju teisi asju tegema. Kui Leholasse tuli sõda, rööviti Meelis ja viidi Dünamünde kloostrisse, kus ristiti ta Bernhardiks. Meelis austas oma kodumaad ja ta ei võtnud seda nime omaks. Ta põgenes kloostrist ja sattus saarlaste laevale. Saarlaste laev uppus tormi käes, aga Kuremaa mereröövlid päästsid Meelise. Laeval kohtus Meelis Sigurdi tütre Astridiga, kes oli mereröövlite poolt röövitud. Meelis päästis Astridi köitest ja nad põgenesid metsa. Nad sattusid Rauka juurde ning Astrid saadeti koju. Meelis lahkus sealt, siis kui ta läks Sigurdi juurde paluma, et Sigurd saadaks ta oma kodumaale tagasi. Meelis jäi Sigurdi soovil sinna ja lahkus sealt alles mõne aasta pärast. Kui Meelis oma kodumaale tagasi jõudis, kuulis ta, et tema isa hukkus madisepäeva lahingus ja Meelise ema oli ka surnud
Tegelased · Lembitu - Sakala maavanem, Meelise isa · Meelis Lembitu poeg, nimi ristitud Bernhardiks · Ordumeister Volkiiin · Huldo - Saarlaste peavanem · Matteus -Munk Dünamünde kloostrist · Otu Preester · Borhard von Wildeshausen - Oldenburgi krahv · Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst · Juhan Sverkersson - Rootsi kuningas · Hertsog Karl - Ülemvalitseja lihulas peale kuninga lahkumist · Õnnepäeva - Lembitu vend · Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn · Dünamünde klooster Koht, kuhu ristisõdijad meelise viivad.
Matteus jättis poisid omapäi,sest ta läks vaatama,kas kloostris puhkes tulekahju.Poisid ronisid puu(toominga) otsast üle aia ja pääsesid minema. 5.Mis juhtus saarlaste laevaga? See sattus tormi kätte,laeva tekkisid praod,kust voolas vett sisse ja laev uppus ära. 6. Mida tehti Meelisega saarlaste laeva uppumise ajal? Ta seoti kahe veevaadi vahele ,nendega ta hüppas vette.Veevaatide vahele seoti ta, sest need olid õhku täis. 7.Kus Meelis tutvus Sigurdi tütre,Astridiga? Ta tutvus Sigurdi tütrega Kuramaa mereröövlite laevas,kui nad mõlemad olid mereröövlite pantvangid.Meelis leidis Astridi röövkauba kõrvalt kinniseotuna. 8.Kuhu sattusid Meelis ja Astrid põgenemisel? Nad sattusid põgenemisel metsa puukujukesi nikerdava rauga juurde. 9.Mida Meelis õppis maavürsti kojas? Ta õppis kojas vanadelt sõjasulastelt mõõgaga raiumise kunsti,pingutama vibu ja lennutama noolt,ratsutama ja küttima. 10.Kellega asus Meelis Rootsist kodumaa poole?
Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Julge- Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik-,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Sinna ta jäi mitmeks aastaks. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega
Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Julge- Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik-,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Sinna ta jäi mitmeks aastaks. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega
Tegelased Peategelane : Meelis -julge, ettevõtlik ja tark. Julge - Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.’’ Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško jt. Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi
Tegelased: Peategelane : Meelis -julge, ettevõtlik ja tark. Julge - Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.'' Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatsko jt. Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma
Ühel päeval märkas Meelis, et saarlased sõidavad riialaste vastu sõtta. Poisike põgeneb ja läheb saarlastega kaasa. Saarlased satuvad tormi kätte ja torm lõhub laeva tükkideks ja lained uhuvad Meelise võõrasse randa. Silmi avades ta oli Kuramaa mereröövlite laeva pardal, kes olid teel röövretkele Rootsi randa. Nad lootsid Meelise eest saada suurt lunaraha. Rootsi randa jõudes jäi poiss laeva. Ta põgenes ja samal ajal tulid mereröövlid Olopi poeg Sigurdi pisike tütar kaasas. Meelis põgenes koos tüdrukuga ja sattus vana kristlase juurde elama, kes aitas neid. Kristlane viis tüdruku koju tagasi ja Meelis elas kristlase juures päris kaua aega. Pärast erakust kristlane sureb ja Meelis otsustab koduteele minna, kuid enne käib Olopi poeg Sigurdi juures ära ja tänab teda. Teda võetakse ebasõbralikult vastu, kuid kui vürst teada saab, kes poiss on, saab ta väga rõõmsaks ja nurub Meeliselt, et ta jääks sinna elama
Nad jooksid ja nägid Saarlaseid nad jäid seisma ja hakkasid sööma Saarlaste juures ja Meelis hakkas rääkima mis oli juhtunud.Saarlased võtsid poisid oma laeva peale.Öösel tuli suur torm ,Meelisele pandi ühed tünnid ümber et ta püsiks. veepeal .Laev läks põhja ,ja kui Meelis ärkas siis oli ta mereröövlite laeval .Mereröövlid läksid Rootimaale rüüstama .Sealt tõid nad palju kulda ja nad tõid sealt ühe tüdruku kelle nimi oli Astrid ja ta oli maavürst Sigurdi tütar . Meelis läks Astritid päästma ja nad põgenesid metsa ja mereröövlid ei saanudki neid kätte.Nad oli natuke aega eraku onnis ja Meelis veelgi kauaem.Ja siis oli Meelis veel umbes aasta ja peale Sigurdi juures .Siis läks Meelis Taanlaste laevaga Revalasse.Seal tuleb kõva lahing kuna Taanlased teevad tünga Eestlastele,aga Meelis ei luba seda.Suur lahing hakkas ,õigemini Lihula lahing.Lahingus saab Meelis teada et tema isa on vahepeal surma saanud .
Meelis Enn Kippel 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Lätis ja Rootsis. See toimub 13. sajandil 2. Peategelane in siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Ta päästab Olopi poeg sigurdi tütre mereröövlite käest 3. Meelis on Lembitu poeg ja Lembitu on Sakala maavanem. Meelis päästis Astridi. 4. Meelis kuuleb et ta isa on Madisepäeva lahingus surma saanud. Ta tahab oma kodumaale tagasi minna ja kätte maksta. Kui ta tagasi oma kodumaale jõuab siis ta kohtub oma isa vennaga Õnnepäevaga ta tahab kätte maksta kuid Õnnepäev ei luba tal seda teha ja ähvardab ise ta kinni siduda ja ära tappa ja põhjenduseks ütleb ta et parem saagu üks surma kui kogu sõjavägi. 5
Nüüd oli poisil ainuke v õi malus põgeneda. Sa mal hetkel j õudsid röövlid koos saagiga tagasi. Lisaks riidekangastele, tinapeekritele ja muule väärtuslikule oli neil kaasas ka Tingsrydi maavürsti Olopi poeg Sigurdi pisike tütar. Meelisel oli tüdrukust kahju ja p õgenedes võttis ta tüdruku kaasa, kuigi tüdruk ei jõudnud kiiresti joosta ja se etõttu oleks nad äärepealt kätte saadud. Õnnelik juhus viis nad eraku maaalusesse ela misse. Rauk andis neile süüa ja siin sai Meelis teada, kes oli tema kaaslane Astrid. Astrid saadeti o ma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii j äi ta rauga juurde elama.
Kloostrit ründasid saarlased ning Meelis ja teised maavanemate pojad, kes olid kloostrisse toodud, põgenesid saarlaste laevadele. Saarlaste laevas sai Meelis tuttavaks Huldoga, kes oli saarlaste laevade juht. Saarlaste laevad jäid mereröövlite kätte ning Meelis võeti mereröövlite laeva, sest mereröövlid tahtsid Meelise eest Lembitult lunaraha saada. Mereröövlid röövisid Tsingsrydi linna Rootsimaal. Nad varastasid sealt maavürsti Sigurdi tütre Astridi ja veel palju väärtuslikke esemeid. Meelis põgenes koos Astridiga vana rauga koju ning jäi sinna mitmeks kuuks. Rootsimaal aga elas ta kogunisti paar aastat, kuid suundus siis kodumaale tagasi. Meelis elas pakasega Eesti metsas ja kuulis seal, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus tapetud ning Meelise emagi on surnud. Meelis käis sõjas Rootsimaal, kus sõdisid saarlased ja rootslased. Seal kohtas ta Huldot kes võttis Meelise kloostri juurest oma laeva
Lembitu käest suurt lunaraha küsida.Teiste poiste ja saarlaste saatusest ei teadnud Meelis midagi.Tema ise oli sunnitud aga osa võtma röövretkest tundmatule maale(hiljem sai ta teada,et Rootsi).Päris retkele teda kaasa ei võetud vaid jäeti küüraka tumma valve alla.Meelis otsustas põgeneda,kuid märkas siis,et röövlid,kes olid linna põlema pannud ja hakkasid röövitud kraamiga tagasi jõudma,olid röövinud ka ühe tüdruku,kes osutus maavanema Sigurdi tütreks.Tasakesi hiilis Meelis ta juurde,päästis ta köidikutest ja nad põgenesid koos.Mööda võõrast maad tagaajajate eest ekseldes ja kurnatud Astridit toetades jõudsid nad vana mehe juurde,kes elatas end altarikujude nikerdamisega.Vanamees teatas Astridi vanematele,et tüdruk on elus ja talle tuldi järele.Meelis jäi aga vanamehe juurde elama lausa paariks aastaks,mis aja jooksul ta õppis ka puunikerdustöid.Kui vanamees suri otsustas Meelis
Rootsimaa rannikule. Kuuldes, et päästetud poisike on Lehola Lembitu poeg, rõõmustasid röövlid, sest lootsid saada prisket lunaraha. Jõudes Rootsi randa läksid kõik röövlid röövretkele, jättes poisi koos valvuriga laeva. Nüüd oli poisil ainuke võimalus põgeneda. Samal hetkel jõudsid röövlid koos saagiga tagasi. Lisaks riidekangastele, tinapeekritele ja muule väärtuslikule oli neil kaasas ka Tingsrydi maavürsti Olopi poeg Sigurdi pisike tütar. Meelisel oli tüdrukust kahju ja põgenedes võttis ta tüdruku kaasa, kuigi tüdruk ei jõudnud kiiresti joosta ja seetõttu oleks nad äärepealt kätte saadud. Õnnelik juhus viis nad eraku maa-alusesse elamisse. Rauk andis neile süüa ja siin sai Meelis teada, kes oli tema kaaslane Astrid. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta rauga juurde elama.
TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi
puunottidest. Seal olid kaks jumalate sugu, vaanid ja aasid. Neil oli ette kuulutus Ragnarökist. Kangelaslauludes on peategelane Sigurd. Ta tahab varandust saada ja selleks tapab varandust valvanud lohe ära. Pärast sööb selle lohe südame ka ära, et ta loomade keelt hakkaks oskama. Ta rändab edasi ja jõuab kahe kangelase, Gunnari ja Högeni juurde. Neil on õde Gudrun. Gunnar tahab abielluda Brynhirdiga, aga üksi ei julge ta kosja minna ja võtab Sigurdi kaasa. Brynhird ütleb, et abiellub Gunnariga ainult siis, kui ta läbi tule ratsutab. Gunnar ei julge seda ise teha. Nad lepivad Sigrudiga kokku, et vahetavad korraks kohad ära. Sigurd ratsutab tema asemel läbi tule ja abiellub Brynhirdiga ka. Peale pulmaööd vahetavad Gunnar ja Sigurd kohad tagasi. Ühel hommikul lähevad Gudrun ja Brynhird jõe äärde juukseid pesema. Nad hakkavad vaidlema. Gudrun räägib Brynhirdile kohtade vahetamise välja. Atli on Brynhirdi
(Thrymri lugu). Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned). Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Sigurdi lugu jutustavad ka Saksa eepos Nibelungide laul ja Islandi Völsunga saaga. Mõned Vanema Edda kangelaslaulude prototüübid pärinevad rahvasterändamise ajast, näiteks peetakse üheks prototüübiks hunnide juhti Attilat Atlit. Edda-luule tähtsamd värsimõõdud on Fornyrislag, "vanade sõnade värsimõõt" ja Ljoaháttr, "nõiduslaulude värsimõõt". Mõlemas kasutatakse alliteratsiooni ja assonantsi. -14- Edda-luulet
Mõningate rootslaste arvates loodi Stockholm just selleks, et kaitsta end Eesti viikingite rünnakute eest. Viikingiajal loodi Eestis hulgaliselt alalisi kauplemispunkte, aga tänaseks päevaks pole kellelgi aimugi kus nad võisid paikneda. Eestlased olevat muiste ka orje pidanud ning nendega kaubelnud. Seda kinnitab Snorri Sturlusoni saaga. Üks lugu räägib, et 967. aastal, 3 aasta vanusena, rändas Norra tulevane kuningas Olaf koos ema Estridiga tolle venna Sigurdi juurde Novgorodi. See oli tegelikult põgenemine, kuna eelmine kuningas oli surnud ja poisi elu ohus. Merel sattusid nad eesti mereröövlite kätte, kes osa seltskonnast tapnud, osa jaganud omavahel. Olaf´i koos kasvataja ja kaaslasega sai eestlane Klerkon. Olafi kasvataja Torulf surmatud, kuna ta olevat olnud orjatööks liiga vana. Klerkon vahetas Olafi ja ta kaaslase Torgilsi hea kitse vastu Klerk- nimelisele eestlasele. Klerkilt ostis Olafi kalli vaiba eest kolmas eestlane Reas
Pole teada, kas kuningas Ingvar on ajalooline tegelane või mitte. Tänapäeva Eestis on see ala "Kiideva", mis tuleneb saksa keelest ja tähendab kivide peal. Võimalik on et kuningas Ingvari haud on hoopis Salme laevahaud, sest ta pärineb samast ajaperioodist. Tuntud on jutustus Norra kuningast Olaf Trüfason, kes suri aastal 1000, kes on ka ajalooline isik. Lugu räägib Olafi lapsepõlvest, kui ta oli 2-3 aastane, asus Olafi ema Astrid teele oma venna Sigurdi juurde, kes oli Venemaa vürsti teenistuses. Teel tungisid neile kallale eestlastest viikingid. Olaf vangistati ning müüdi edasi ja kogemata sattus Sigurdi kätte. Sigurd sai aru, et tegemist on Olafiga ning ostis ta vabaks. - Lugu näitab, et eestlased tegelesid mereröövimisega. Probleemiks on eestlaste nimed loos - Rekon, Rekonii, Reko. Nimed võivad olla fiktiivsed. Lääne-Euroopa allikad- Paavsti kirjad, mis sageli sisaldavad käske, korraldusi.
annaabi.ee 
