TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Töö nr. 2 nimetusega Signaalide mõõteseadmed Õppeaine ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Üliõpilane: Aruanne esitatud: .................................... Aruanne kaitstud: .................................... Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi.
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Praktikum nr.2 Signaalide mõõteseadmed Aruanne Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtevigade määramine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine Siinuseline signaal f=5000Hz U1=3,010 V U2=3,029 V U1 = (0,6 + 0,1 g(20 / U1 - 1)) gU1 / 100=
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Signaalide mõõteseadmed Labor 2. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö eesmärk Tutvuda üldotstarbeliste signaali mõõtevahenditega: multimeetri, fasomeetri, ostsillograafi ja generaatoriga. Ühendada mõõteriistu skeemi ja hinnata mõõtevigasid. Kasutatud seadmed Generaator G3-112, Multimeetrid B7-37 ja B7-40, Ostsillograaf C1-83, Faseomeeter F2-34,
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr. 2 SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Vahelduvpinge mõõtmine V1 multimeeter B7-37 V2 multimeeter B7-40/4 G - generaator G3-112 Siinuliseline signaal: f=2000 Hz U=3,0 V U1=3,0 V U2=3,009 V Mõõtemääramatused: B7-40
Ta l l i n n a Te h n i k a ü l i k o o l Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 3 Signaalide mõõteseadmed Töö mõõdetud Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor
Tallinna Tehnikaülikool, Automaatikainstituut Töö nr. 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 5. aprill 2001 brigaadiga koosseisus: Veiko Lepp Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83,
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 5 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 14.05.2011 Tallinn 2011 Töö käik V1 multimeeter B7-37 V2 multimeeter B7-40 G - generaator G3-112 Siinuseline signaal f = 1000Hz, U=3V U1 = 3,000 V; U2 = 3,010 V 20 U 1=±1,50,2 -1 %= ±2,63 %= ±0,0789V 3,000 20 U 2=± 0,60,1 -1 %= ±1,15 %= ±0,0346V 3,010 U1 = 3,000 ± 0,079 V U2 = 3,010 ± 0,035 V Mõõtetäpsuse piires langevad tulemused kokku. Nelinurksignaal f = 1000Hz, U=3V V1 mõõdab signaali mooduli keskväärtust V2 mõõdab signaali efektiivväärtust U1 =3.950 V U2 =3.568 V Um = Ue 2 Ukesk = Um * 2 / Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um / 2 ) / (Um * 2 / ) = / 2 2 = 1,1107 Nelinurksignaali ...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Labor 2 Teostatud brigaadiga koosseisus: Esitatud ........................ Kaitstud ........................ Üliõpilane: Tallinn 2007 Üldine iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid multimeeter B737 multimeeter B740/4 generaator G3112 ostsillograaf C183 fasomeeter F234 1
Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvumine signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtevigade määramine. Kasutatud seadmed -- Multimeeter B7-37 -- Multimeeter B7-40/4 -- Generaator G3-112 -- Ostsillograaf C1-83 -- Fasomeeter F2-34 -- Ühenduskaablid ja klemmliist Töö käik 1.Vahelduvpinge mõõtmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Töö nr. 2 nimetusega Signaalide mõõteseadmed Õppeaine: ISS0050 Mõõtmine Töö tehti "15" aprill 2009.a. brigaadiga koosseisus: Silver Salben Taavi Tanila ARUANNE Üliõpilane: Silver Salben 083922 Aruanne esitatud _________________ Aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mikrolainetehnika õppetool Laboratoorne töö aines SIGNAALIDE TRANSMISSIOON CATV seadmete amplituudsageduskarakteristikute mõõtmine Nimi:.......................... Allkiri:......................... Juhendaja: Tatjana Kalinina Tallinn 2010 Töö eesmärk Tutvuda CATV hargmike ja koaksiaalkaablite omadustega. Töö käik
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Töö nr. 2 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Tallinn 2012 Töö iseloomustus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mikrolainetehnika õppetool Laboratoorne töö aines SIGNAALIDE TRANSMISSIOON Levi uurimine ruumis Nimi:.......................... Allkiri:......................... Juhendaja: Tatjana Kalinina Tallinn 2010 Töö eesmärk: Tutvuda raadiosignaali levimisega hoonetes. Hoonetes on üheks probleemiks raadiosignaalide mitmekiireline levi, mis on tingitud signaalide peegeldumisest hoonete
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 2 aruanne Signaalide mõõteseadmed Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatavad seadmed: Generaator: G3-112 Voltmeeter 1: B7-37 Voltmeeter 2: B7-40 Ostsillograaf: C1-83 Fasomeeter: A3261 1.2 Ühenda generaator kahe voltmeetriga (skeemid) 1.3 Siinuselise signaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=2,99 V U2=3,003 V Näitude piirvead U1=(1,5+0,2(20/2,99 1))*(2,99/100) = ± 0,08 V
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Töö nr. 2 SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 11. aprill 2002 brigaadiga koosseisus: Aruanne üliõpilane aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus: Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid: Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 2 Voltmeeter B7-40/4 1 Voltmeeter B7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V Generaatori sumbuvus 10 dB.
Atmosfäärilised signaalide edastamise revolutsioon algas 20.sajandi esimesel aastakümnel. Raadioside teerajajateks olid Nikola Tesla ja Guglielmo Marconi (füüsika Nobeli preemia võitja 1909.a). Atmosfäärilist sidet kasutatavate kommunikatsioonide arendajateks ja rajajateks olid John Logie Baird (televisioon), Alexander Graham Bell (telefon), Edwin Armstrong ja Lee de Forest (raadio), Charles Wheatstone ja Samuel Morse (telegraaf).
PILET NR 16 1. Mis aastal võeti Viinis vastu liiklusmärkide- ja signaalide konvensioon ja mitu riiki sellega algselt ühines? Liiklusmärkide- ja signaalide konvensioon võeti vastu 1968.a Viinis ja sellega ühines 31 riiki. 2. Kui kaugele paigaldatakse lõikumiskohast LM 412 ja kui kaugele LM 413? Märk 412 pannakse sõidukiirusest, nähtavusest ja kohalikest oludest sõltuvalt 25 m kuni 100 m enne pöördekohta. Märk 413 pannakse vahetult sõiduteede lõikumisala ette. 3. Kuidas tähistatakse teekattemärgistusega samaliigeliste teede ristmikku? Märgist 971a kasutatakse samaliigiliste teede ristmiku esiletoomiseks. Märgis kantakse
tagastatud.......................................................................................................... Aruanne kaitstud............................................................................................................... /kuupäev/ TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma terminali ühendamist sideseadmetega ja sideseadmete erinevaid variante, s.o vahetut liidest signaalide ülekandeks ning telefonikaabli abil signaalide ülekannet sidekanalis modemite vahendusel. . TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö tehakse sidelaboratooriumis. Töö objektiks antud laboratoorses töös on RS-232C-liides ja NOKIA modemid. Signaalide kuju jälgimiseks ja salvestamiseks on kasutusel Pentium-tüüpi personaalarvuti spetsiaalse arvutikaardiga. Signaalide spektrite fikseerimiseks sobib samuti arvuti spetsiaalse arvutikaardiga. Kasutusel on RS-232C ühenduskaabel koos
Olenevalt infokandja kujust esineb kolm enamlevinut ülesannet: 1.Teadete vastuvõtmine diskreetide abil (signaali avastamine, eristamine); 2. Erinevate pidevatoimeliste väärtuste vastuvõtt (signaali parameetrite hindamine); 3.Võnkumiste vastuvõtt (filtreerimine). Olulisteks lähteandmeteks optimaalsete vastuvõtjate sünteesil see, et eeldatakse teada olevaks kodeerimise viis, modulatsioon, kasutatavate signaalide klass. Loetakse ka teadaolevaks osa või kõik signaali parameetrid (amplituud, sagedus, faas, impulsi kestvus, aprioorsed tõenäosused ühe või teise sündmuse esinemiseks). Signaal loetakse täpselt teadaolevaks, kui ainsaks tundmatuks võnkumise parameetriks on teade signaali olemasolust. Optimaalse vastuvõtja sünteesil eeldatakse muidugi ka aprioorset teavet vastuvõtule kaasnevate mürade, häirete iseloomu kohta. Tundmatute parameetritega signaaliks loetakse
Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 24.10.2007 Aruanne esitatud: 17.11.2007 Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 1. Järjestikliidese RS-232C andmeülekande parameetrid ja ühenduste skeem klemmplaadil. Parameetrid: Port: COM2 Baud rate: 300 boodi Data: 7 bit Parity: even Stop: 2 bit Flow Control: none Transmit delay: 0 Ühenduste skeem 2. Signaalide RD ja TD skitseeritud ostsillogrammid kohaliku klaviatuur- ekraan andmevahetuse korral. Näidata ära edastatud bitijada vastavus saadud ostsillogrammidele. Joonisel on üks i. Joonis näitab negatiivset loogikat ehk ,,0" korral on kõrgepingenivoo. Bitijada: 0 1 0 0 1 0 1 1 1 (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - esimene 0 on start-bitt (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - 7 järgmist bitti (1 0 0 1 0 1 1) ASCII kood (i-täht) (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - paarsus bitt puudub
Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Tallinn 2009 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on visuaalne mõõteseade, mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ja arvuti tarkvarast (ploki draverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 2. Signaali uurimine Mõõtsime sisendisse antud sinussoid-signaali. Mõõdetud signaali periood on T=0,992 ms Signaali sagedus on seega 1008,06 Hz. Seega amplituudväärtus Um = 3,0 V. umin+umax Efektiivväärtus U = 3,56 V (Vrms) Diskreetimissagedus: f=625 kS/s Maksimaalne tõusu kiirus markeritega mõõdetuna U= 3,56V t= 0,2ms U = 3,56/0,0002=17800(V/s) t 3. Impulss-signaalide jälgimine Langus:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Signaalitöötluse õppetool Pidevsignaalide töötlemine Iseseisev töö Täitja: XXXXXXXXXXX Tallinn 2008 Kasutatavad signaalid Ülesanded 1. Tuua välja signaalide S1 (t ) ja S2 (t) analüütiline kuju kasutades Heavisideí funktsoone. Leiame tõusud kasutades valemeid: S 2 - S1 S2 S(t)=S(t-t') S= t'=t2- t2 - t1 S S1(t): t1=0ms t2=1ms S1=0V S2=1V S=1000 t'=0 t1=1ms t2=2ms S1=1V S2=0V S=-1000 t'=0,002 S1(t)= 1000t·H(t-0)·H(0,001-t) + (-1000)(t-0,002)·H(t-0,001)·H(0,002-t) S2(t):
Tallinna Tehnikaülikool, Automaatikainstituut Töö nr. 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 7. mai 2001 brigaadiga koosseisus: Priit Kahn Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Signaalide mõõtmine ja registreerimine digitaalostsillograafis numbrilisel kujul annab kasutajale rida uusi võimalusi nagu tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus, info numbriline esitus ekraanil. Töö eesmärk Tutvumine digitaalostsillograafi tööga ning kasutamisvõimalustega. Töövahendid Generaator G3-112/1, digitaalostsillograaf C9-8 Töö käik Mõõteinfo ekraanil, aja lugemid Kui marker asub joone alguses, on aja näit 00.00 ms, joone lõpus 20,47 ms. Piirkonnaks
Täitjad: Esitajad: allkiri.......................... allkiri.......................... Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö sooritatud: Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ................... Aruanne kaitstud: ...................... Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk Õppida tundma heterodüünanalüsaatori HP8590L omadusi ja kasutamist mitmesuguste signaalide spektri mõõtmisel. Kasutatud seadmed 1) spektrianalüsaator HP8590L, 2) signaaligeneraator HP33120A, 3) kõrgsagedusgeneraator HP8648B. Vastused kontrollküsimustele a) Kuidas seatakse analüsaatori põhiparameetrid SPAN, CENTER FREQUENCY, REFERENCE LEVEL ja RBW? nupu tähistus: [pealkiri] SPAN: [SPAN] 3 [MHz] CENTER FREQUENCY: [FREQ] 200 [MHz] REFERENCE LEVEL: [AMPLITUDE] REF LEVEL 0 dBm RBW: [BW] 300 [kHz] b) Kui suur on analüsaatori lahutusvõime?
aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Töö iseloomustus Tutvumine digitaalostsillograafiga C98 ning selle võimalustega nagu näiteks tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus ja info numbriline esitus ekraanil. Töös kasutatud seadmed Digitaalostsillograaf C98 Signaalide generaator Kõlar Arvuti RS232 liidesega ning programm Hyperterminal Seadmete ühendamiseks vajalikud juhtmed Töö käik Mõõteinfo ekraanil Aja lugemi näidu parameetrid: - nupu ühekordsel vajutamisel muutub ajanäit ±0,02ms; - näidud markeri asudes joone alguses ja lõpus vastavalt 0,00ms ja 40,94ms Signaali jälgimine Sisendis siinuseline vahelduvsignaal 100Hz Sisendi mõõtepiirkond on 10V. Salvestatud signaali uurimine
Kohaliku klaviatuur-ekraan andmevahetuse korral näeb ühenduste skeem klemmplaadil välja järgmine: Tx Arvuti Rx GND Osts. Osts. tähendab siinkohal ostsillosgraafi sisend-väljund-plaati. Andmeülekande parameetrid: paketi kestus 10000 ms diskreetimisperiood 30 ms signaali kestus 2,969 s max pinge 1,00V 2. Signaalide RD ja TD ostsillosgrammid kohaliku klaviatuur-ekraan andmevahetuse korral Mulle määrati edastamiseks sümbol '3', mille edastamiseks - start bitt 0 ASCII koodiks on 1100110 + paarsuskontrollibitt 0 + kaks stopp-bitti 11. Kokku tuleb põhimõtteliselt signaaliks (negatiivne loogika '0' on kõrge pingenivoo): U '0' '1' t 0 11 00 110 011 Joonis 1
......................... allkiri.......................... allkiri.......................... Juhendaja: Töö sooritatud: 2009 Aruanne esitatud: 2009 Aruanne tagastatud: ...........2009 Aruanne kaitstud: .............2009 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: 1. Õppida kasutama signaaligeneraatorit mitmesuguse kujuga signaalide tekitamiseks: · perioodilised moduleerimata signaalid · moduleeritud signaalid · impulsssignaalid · erikujulised signaalid 2. Õppida kasutama numbrilist ostsillograafi signaali vaatlemiseks ja tema parameetrite määramiseks. Kasutatud seadmed: 1) signaaligeneraator HP33120A 2) ostsillograaf HP54602 Töö käik: 1. Genereerisime siinussignaali: sagedus 2 kHz pinge 1,5 Vrms Määrasime ostsillograafi ekraanilt kursoreid kasutades: Uamp = 4,250 V f = 2,0 kHz
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Digitaalostsillograaf Labor 5. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Aljona Jegorova Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö iseloomustus Signaalide mõõtmine ja registreerimine digitaalostsillograafis numbrilisel kujul annab kasutajale terve rea uusi võimalusi tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus, võimalus näidata ekraanil numbrilist infot. Töö eesmärk Tutvuda digitaalostsillograafi võimalustega Töövahendid Digitaalostsillograaf C9-8, generaator G3-12, kõlar, järjestikporditerminaliga personaalarvuti. Töö käik 1. Tutvun seadega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz Mõõdetud signaali sagedus: f = 1,001 kHz Signaali apmlituud: Um = 4,55 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist: langeb ligikaudu kokku mõõdetud kiirusega! 3
Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz, sumbuvus 10 dB Mõõdetud signaali sagedus: f = 990,10 Hz Signaali apmlituud: = 4,195 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Signaali efektiivväärtus ? = 2,96 V Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: % %% ÈJ
Andureid võib lugeda nii automaatika- kui ka mõõtevahenditeks. Automaatika on omakorda teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseeritavate tehnoloogiliste protesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega. Automaatikasüsteemide töö rajaneb süsteemi kuuluvate seadmete ja süsteemiosade seisundit kirjeldaval informatsioonil, mida edastatakse elektriliste, pneumaatiliste, hüdrauliliste, optiliste jm. signaalide abil. Süsteemi talitluse kohta informatsiooni saamise üheks võimaluseks on juhtimisobjekti väljundite mõõtmine. Seadmete, masinate või protsesside juhtimiseks tuleb mõõta mitmesuguseid füüsikalisi, nt. mehaanilisi, soojuslikke, optilisi, elektromagnetilisi vms. suurusi. Automaatika nüüdissüsteemides edastatakse ja töödeldakse informatsiooni aga valdavalt elektriliste ja optiliste signaalidena
16 Joonisel on kujutatud kere arvutivõrgu ühenduskoht. . Arvutivõrgu signaalide mõõtmine Ostsilloskoobiga on mõõdetud KCAN juhet maanduse suhtes. Selles juhtmes palju informatsiooni ei liigu, mistõttu ka infoplokkide vahed on tavalisest
Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar. Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja on olulised koordineerimiseks. Muutused toimuvad aeglaselt, hormoonide sisaldus veres väike. Hormoonid pidurdavad/aktiveerivad protsesse.
Kui koormustakisti on ühendatud võimendi väljundisse, siis on väljundpinge kordades väiksem kui pingejaguri ühendamisel võimendi ette, seetõttu on ka pingevõimendustegur väiksem koormustakisti ühendamisel. Harundi tekitamisel muutus väljundpinge suuremaks kuid koormustakisti ühendamisel jäi see enam vähem samaks nagu ilma harundita. Järeldused ja kokkuvõte Resonantsvõimendid on levinud näiteks raadiosaatjates, seal töötavad nad suurte signaalide reziimis. Vastuvõtjate võimendid, aga väikeste signaalide reziimis. Resonantsvõimendites kasutatakse astemete koormustena ja ka astmetevaheliste sobitusahelatena, täiendavate filtritena sagedus-selektiivseid ahelaid. L ja C parameetrid annavad meile vastavalt kas rohkem või vähem kitsaribalise võimendi. Töös õppisime koostama lihtsa ehitusega selektiivvõimendit tavalisest (LC) võnkeringist.
1970-tel valminud Omega Navigatsioonisüsteem sai esimeseks ülemaailmseks raadionavigatsiooni süsteemiks. Siiski, nende valminud süsteemide piirangud nõudsid universaalsemat navigatsioonisüsteemi valmimist ja selle täpsust. Tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab asukoha, kasutades enda ja nelja või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Kaugused omakorda leitakse, võrreldes satelliitide ja vastuvõtjate genereeritud kodeeritud signaalide täpseid algus- ja lõppaegu. Nii satelliidid kui ka vastuvõtjad genereerivad täpselt ühel ajal identselt kodeeritud signaale. Kui vastuvõtja püüab satelliidi signaali kinni, siis ta otsib kodeeringu järgi üles signaali alguse ja lõpu ning võrdleb neid aegu enda tekitatud signaali algus- ja lõppajaga nii saab kätte ajanihke, mis signaalil kulus satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, eeldatavalt valguse kiirusel, ja sealt siis saab ka kauguse.
GPS kiirendus 1. Laadisin salvestatud GPS signaalide NMEA lausendid Exceli tabelisse. Eraldasin tabelist $GPGGA lausendid nende edasiseks töötlemiseks. Teisendasin koordinaatide muutuste järgi nihked asukoha muutusteks. Asukoha muutuste jada numbrilisel diferentseerimisel sain jooksva kiiruse. Esitasin graafiliselt kiiruse muutuse ja arvutasin kiirendusaja 0-50 ja 0-100 km/h. Leidsin viimaks ka mõõtmise asukoha kaardil. 2. Kiirendusgraafik 120 100 80 60
hargil" ja "toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale telefoniliinil. 2 TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö viiakse läbi sidelaboratooriumis, kus on üles seatud firma Ericsson digitaalkeskjaam "MD 110". Telefonikeskjaama konfiguratsioon on siin selline, et laboratoorse töö sooritamiseks on analoogtelefonid vastavalt numbritega 30, ... 43 ja digitaaltelefonid numbritega 70, ... 77. Tööobjektiks on analoogtelefonid TA-68, TA-72 (vms). Signaalide kuju jälgimiseks on ette nähtud ostsillograaf C1-65A ja toonvalimise signaalide spektri määramiseks arvuti komplektis mikrofoniga. Mõõtmisteks on tester (amper-volt-oommeeter e AVO-meeter) ja takistusmagasin. NB! Mõõtetulemuste juures arvestada ostsillograafi mõõteotsiku pingejaguri 1:10 olemasoluga. 3 TÖÖ KÄIK 3.1 Vajalikud ettevalmistused tööks 3.1.1 Tutvuda töökohal oleva tehnilise dokumentatsiooniga. 3.1
___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine. Signaali sagedus f=1,01 kHz signaali amplituud Um=3,42 V/2=1,71 V Signaali diskreetimissagedus 625kS/s Markeritega signaali maksimaalne tõusu kiirus U/t. V=28250 V/s Signaali maksimaalne tõusu kiirus lähtudes mõõdetud sagedusest ja amplituudist. v = Um * = Um * 2f = 1,71 * 2 *1010= 28322 V/s Impulss-signaalide jälgimine Signaali frondiajad: Tlangus = 44ns Ttõus = 52ns Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6,10 ms Signaali võnkesagedus f = 1/T = 163,93 Hz Sumbuvuse logaritmiline dekrement =0,117 Sumbuvustegur = 19,18
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Traadita kohtvõrk WLAN Aruanne Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", sülearvuti ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohal 2 on kasutada üks WLAN tugijaam, arvuti nr 4 WLAN jaoks ja arvuti nr 3 Ethernet jaoks. 1.Marsruuteri sisevõrgu DHCP serveri seadistus
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 5 aruanne Digitaalostsillograaf Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk: Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Mõõtetulemused ja arvutused Ülesanne 1: Jälgi generaatori siinussignaali sagedusel 1100 Hz sagedus f=1080 Hz amplituud Um=0,75 V Mõõdetud maksimaalne kasvukiirus: v= = = 3837 V/s Arvutuslik maksimaalne kasvukiirus: = 2 * f * Um = 2 *1080 * 0,75 = 5089 V/s Pilt signaalist: Ülesanne 2: Jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 0.9 MHz Signaali tõusuaeg 26 ns
SÜMMEETRILISE STRUKTUURIGA peamiselt viiteaja ja doppleri FIR FILTER-idee seisneb selles, et sagedusnihke potentsiaalse likvideerida viide sisend ja mõõtetäpsuse ning signaalide väljundsignaalide vahel. Selleks tuleb potentsiaalse eristusvõime hulgaliseks Nihutada ajaarvamise impulsskaja hindamiseks. TÄISNURKNE, keskpunkti. IMPULSISISESE Arvutusmahtu on võimalik kokku hoida MODULATSIOONITA SONDEERIV kui fir filtri impulsskaja on paaris või SIGNAAL-analüütiline valem: paaritu funktsioon. Paarisfunktsiooni s(t)=A(t)cos0t. Kompleksamplituud on
Emotsioon Meeleolu Iseloomulikku kas meeldiv või Enamusel ebameeldiv peamiselt kogemus positiivne (hinnang) meeleolu. lühiaegne seisund, Vajadustest vastusena teavitamine olulisele ärritajale. sotsiaalsete suhteliselt selge signaalide algus ja lõpp saatmine küllaltki lühike Valmistavad kestu tegevuseks ette aktivatsiooni tase aitavad õppida sobivat käitumist Meeleolu mõjutavad: · sotsiaalne
Sobistamist on ka otstarbekas teha peale seadiste remonti, et vältida vanade valede parameetrite mõjutusi. Peale parameetrite sobitamist tuleb sõidukatsetel veenduda selle õnnestumises. Hooldus ja rikkeotsing Kliendi kirjeldus- kontrollsõit- üldkontrollimised- rikkekoodide lugemine- käiguvalitsa töötamise kontrollimine- ühelepoole- lülitusaeg- kontrollkatse ja teiselepoole- diagnoosipistikust saadav info- rikkeotsing mõõtmistega- signaalide näidised. Elektrooniliselt juhitavate automaatkäigukastide häiree põhjustajad võib jaotada kolme rühma: mootori, käigukasti mehaanika ja elektroonika rikked. Rikkeotsingut on otstarbekas alustada üldistest kontrollimistest ja siis liikuda kindla süsteemi järgi edasi. Rikkekoodid Rikkeotsingul tuleb alustada alati kontrollida rkkekoodide olemasolu. Kui on palju rikkekoode, tuleb need ülesse kirjutada ja mälust kustutada
Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime organi osa. Leherood- lehes olev tihe juhtkimpude võrgustik(lehe tugiorgan) Põhikude e. parenhüüm- asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline Püsikoed e. diferentseerunud koed- kõik spetsialiseerunud koed
loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist. Satelliidina käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse mis tahes sidesatelliiti, mis edastab avalikuks vastuvõtuks mõeldud signaale selleks ettenähtud sagedusaladel, samuti ühest geograafilisest punktist teise geograafilisse punkti toimuva suletud ühendusega signaale edastavat satelliiti tingimusel, et nende signaalide individuaalvastuvõtt nendes geograafilistes punktides on teatud asjaoludel võimalik. Autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud käesoleva seadusega ettenähtud juhud. Kuni ei ole saavutatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud kokkulepet, on teose kasutamine keelatud.
Juhendaja: Rein Jõers Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus. Ostsillograaf on virtuaalne mooteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk. Signaalide reistreerimine numbrilisel kujul, nende jalgimine ja tootlus. 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Etteantud generaatori siinussignaali sagedus 900 Hz Mõõdetud signaali sagedus: f =892,86 Hz Mõõdetud signaali amplituud: 1,6 V Mõõdetud signaali max kasvukiirus: ==27000 =2*f*Um=2*892,86*1,6=8971 Erinevus mõõdetud arvutatud tulemuste vahel on väga suur. Eksisin mõõtmisel. 2. Impluss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali tõusuaeg: 38 ns Signaali langusaeg: 20 ns 3
organismis toimuvast, eferentne) PNS jaguneb: 1) Somaatiline NS: viib signaale KNSist skeletilihastele. (eferentne). Allub tahtele, kasutab motoorseid närve. 2) Autonoomne NS (juhib hüpotalamus): Ei allu tahtele. Näärmetesse, elunditesse ja siselihastesse signaale viivad närvid. Autonoomne NS JAGUNEB: a) Sümpaatiline - aktiivses seisundis (jookse); b) Parasümpaatiline - puhkeseisundis (seedi). Signaalide liikumine närvirakkudes Närviimpulsi (elektrilise signaali) liikumine neuronis põhineb elektrilaengu muutumisel neuronit katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on neuroni sisepinnal negatiivne laeng (nt palju Cl- ioone) ja välispinnal positiivne laeng (nt palju Na+ ioone). See on tavaolek (mõlemal pool on erinev laeng) ehk membraanipotentsiaal. Närviraku membraan laseb ioone läbi valikuliselt - läbi ioonkanalite ja ioonpumpade.
Laboratoorne töö nr. 4 aines Side (IRT3930) RS liides ja aeglased modemid ARUANNE Töö tegijad: Juhendaja: Too tehtud: 27. november 2008 Aruanne esitatud: 3. detsember 2008 1. Töö eesmärk Õppida tundma terminaliliidest RS-232 ja terminalide ühendusviise vahetult RS-232 liidesesignaale üle kandes ning telefonikaabli kaudu signaalide ülekannet modemite vahendusel. 2. Töös kasutatavad vahendid Laboratoorne töö tehakse sidelaboratooriumis. Töö objektiks antud laboratoorses töös on RS-232C-liides ja NOKIA modemid. Signaalide kuju jälgimiseks ja salvestamiseks on kasutusel ostsillograaf Tektronix TDS 2012B. Mõõtmiste tulemused saab salvestada USB pulgale. Kasutusel on RS-232C ühenduskaabel koos klemmplaadiga. 3. Töö käik 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Joonis 1: Ühenduste skeem klemmplaadil
annaabi.ee 
