Humpback whale Humpback whale Megaptera novaeangliae CLASS: Mammalia ORDER: Cetacea SUBORDER: Mysticeti FAMILY: Balaenopteridae GENUS: Megaptera SPECIES: Novaeangliae Physical Description The head is broad and rounded when viewed from above, but slim in profile. The body is quite round, narrowing to a slender peduncle. The top of the head and lower jaw have rounded, bump-like knobs, each containing at least one stiff hair. The body is black on the dorsal side, and mottled black and white on the ventral side. About 2/3 of the way back on the body is an irregularly shaped dorsal fin. Its flippers are very long, between 1/4 and 1/3 the length of its body, and have large knobs on the leading edge. The flukes, which can be 5.5 m wide, is serrated and pointed at the tips. Adult males measure 12.2-14.6 m, adult females measure 13.7-15.2 m. They weigh 25 to 40 tons. Feeding Feed on kr...
Tallinna Ülikool Referaat KARU Õpilane : Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 VÄLIMUS.................................................................................................................................. 3 ELUPAIK....................................................................................................................................3 ELUVIIS..................................................................................................................................... 4 TOITUMINE.............................................................................................................................. 4 SIGIMINE...................................................
Tallinna Õismäe Gümnaasium Tiigrid Referaat Autor: Helena Nurkse 9. a klass Juhendaja: Kristo Anupõld Tallinn 2010 SISUKORD Tallinna Õismäe Gümnaasium................................................................ 1 SISUKORD................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.TIIGER...........................................................................................................................4 2.JAHIPIDAMINE............................................................................................................5 3.SIGIMINE.......................................................................................
Nad saavad toitu vee filtrimise kaudu. Veest sõelutakse välja pisiorganismid (ainuraksed ja vähikesed). Vereringe on neil avatud, süda asub selgmisel poolel. Närvisüsteem on lihtne, koosneb närviväädist. Meeltest on arenenumad maitsmis- ja kompimismeel. Tal ei ole silmi. Nad hingavad mantlihõlmade vahel paiknevate lõpustega. 6. Tee joonis järvekarbi siseehitusest ja kirjuta juurde osad. 7. Mida tead Järvekarpide sigimisest ja kirjelda tema arengut. Järvekarbid on lahksugulised loomad. Nad hakkavad sigima sügisel. Emane järvekarp muneb mantliõõnde kuni 200 000 muna. Ka isaskarbid eritavad seemnerakud mantliõõnde, kust need veevooluga välja emaskarbi juurde liiguvad ja munad viljastavad. Munadest koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate lõpuste külge ja jäävad sinna kevadet ootama. Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja. Need peavad kinnituma kalade lõpuste külge ja seal kuu või paar
konnakulles sarnaneb kalaga. 2. Nimeta tunnused, mille poolest täiskasvanud konn erineb kalast. 3. Miks ei saa kulles elada maismaal? 4. Miks ei saa konnad elada kõrbes või polaaraladel ? 5. Mille poolest sarnaneb konna ja kala sigimine? 6. Nimeta vähemalt kolm roomajat. 7. Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse ja kala munarakust? 8. Mille poolest erineb roomaja sigimine kahepaiksete sigimisest? 9. Koosta toiduahel, mille üks lüli on rästik. 10. Miks ei tohi roomajaid hävitada? Vastused 1. Mõlemal on saba ja lõpused, nad vajavad vett ja neil puuduvad jäsemed. 2. Konn saab käia maismaal, konnal on jäsemed ja konn hingab kopsude ja nahaga. 3. Tal ei ole jäsemeid, ega kopse ja ta kuivab ära. 4. Konnad on kõigusoojased. Kõrbes nad kõrbeksid ära ja polaaraladel jäätuksid. 5
................................................................................ -7- Kasutatud kirjandus ................................................................................. -8- -2- Sissejuhatus: Minu referaat räägib ämblikulaadsetest, ämblikutest ja ämblikute sigimiskäitumisest. Sellest uurimustöös soovin saada palju uut ja huvitavat informatsionni ämblikutest ja nende sigimisest jne. -3- Ämblikute sigimiskäitumine Ämblikulised ehk rahvakeeles ämblikud on ämblikulaadsele selts, kus on umbes 30 000 liiki ja Eestis üle 520 liigi. Peale toidu hankimise on ämblike võrguniidil ka teisi eluks vajalikke rolle. Võrguniiti kasutavad ämblikud sigimiseks, levimiseks ning ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks.Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest.
Pojad sünnivad mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 34 (maksimaalselt 7) poega. Pojad on sündides pimedad ja ilma karvadeta. Nägema hakkavad pojad umbes kuu vanuselt. Emapiimast toitumise lõpetavad 10nädalaselt. Noorloomad iseseisvuvad sügisel ja on võimelised järglasi tooma juba kevadel. Euroopa naaritsa emaslooma võib viljastada ka mingi isasloom. Sel juhul looted hukkuvad enne sündi. Selle halb külg on see, et antud emasloom on sellel aastal sigimisest väljas. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Naaritsad on lihatoidulised ning söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, jne. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Naaritsad koguvad ka toiduvarusid. Peamiseks vaenlaseks on ameerika naarits, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse introdutseeritud ja sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits. Huvitavaid tähelepanekuid:
"von" aadliseisuse tähistamiseks Varajane elu ja haridus Sündinud 23.mai 1707 Lõuna-Rootsis Tema isa ja ema vanaisa olid kirikuõpetajad, seega taheti, et ka temast saaks kirikuõpetaja Tema isa hakkas talle varajasest elueast saadik õpetama ladina keelt Huvitus botaanikast, 1727 saadeti Lundi ülikooli meditsiini õppima 1728 viidi ta üle Uppsala ülikooli botaanikat õppima 1729 kirjutas lõputöö Praeludia Sponsaliorum plantarum taime sigimisest Ta omandas Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis 1730 hakkas õpetama Uppsala ülikoolis 1735 läks ta Hollandisse, et saavutada doktorikraadi meditsiinis, Harderwijki ülikoolis Rootsi tagasi pöördudes sai temast meditsiini ja botaanika professor Uppsala ülikoolis 1740 aastal saadeti ta mitmetele retkedele läbi Rootsi, et leida ning klassifitseerida taimi ja loomi 1950-1960ndatel jätkas ta loomade, taimede ja mineraalide kogumist ja klassifitseerimist, avaldas mitu köidet
hammastiku ja kolju poolest. Naarits. Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad pärast ca 73 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4...5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. 7 Iseseisvuvad noored naaritsad sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad sigimisest osa võtma. Maksimaalne eluiga küündib neil 10 aastani. (Eesti selgroogsed) (Loomade elu, 1987). Naarits on kaitsealune liik. Nii mink kui naarits eelistavad elamiseks risustatud ja uhutud kallastega veekogusid, kus juurte vahel, õõnsustes jm. leidub rohkesti varjepaiku ja on palju süüa. Nad söövad mügrisid, ondatraid, muid pisinärilisi, vähke, kalu jm. Talvel hoiduvad jääkatteta kohtade ligidusse või varjuvad jää ja lume alla, ilmudes harva pinnale
Käesolevas ettekandes on kunstliku viljastamist puudutatud asendusemaduse aspektist, mille puhul viljatu paari munaraku ja sperma ühendamisel saadud embrüo siirdatakse teise naise emakasse, kes lapse sünnitab. Hiljem bioloogilised vanemad adopteerivad selle lapse. Sel puhul pole asendusema, erinevalt loomulikust asendusemadusest, lapsega geneetiliselt seotud. Küsimus, kas uued tehnoloogiad ei kahjusta kuidagi vanemaid ja lapsi või ei muuda inimeste arusaamu sigimisest, perekonnast ja vanemaks olemisest, muutus aktuaalseks, kui 1978. aastal sündis maailma esimene katseklaasibeebi. Üldjuhul võeti kunstlik viljastamine hästi vastu, sest seda meetodit vaadati kui loomuliku soojätkamise edasiarendust, lisaks võimaldas see saada lapsi, kelle geneetiline materjal pärineb vanematelt. Samuti olid uudse meetodi kasutajad eelkõige traditsioonilised perekonnad. Alates 1990. aastatest on kunstliku viljastamise tehnoloogiad tugevalt edasi arenenud
5-6 tundi pärast esimest imetamist eristab ema oma poega lõhna järgi hästi karja paljude teiste vasikate hulgas. Vasikas aga tunneb oma ema ära hääle järgi. Kolmandal elunädalal hakkavad kasvama sarved, septembris või oktoobris puhastuvad need nahast ja on nüüd püstiste või veidi kaardunud varraste kujulised. Sarved muutuvad aasta-aastalt keerukamaks ja saavutavad täisarengu alles 4.-5. eluaastal. Suguküpseks saavad põhjapõdrad teisel eluaastal, kuid isased ei võta sigimisest osa enne kolmandat eluaastat, sest vaemad rivaalid ei lase neid emaste lähedale. Täiskasvanud isased viskavad sarved maha pärast jooksuaja lõppu, tavaliselt novembris või detsembris. Täiskasvanud emased kannavad sarvi kogu poegimisjärgsetel päevadel. Zooloog P.P.Tarassovi arvates kaitsevad emased talvel (siis, kui isased on sarvedeta) oma lumme kaevatud toiduauke sarvede abil. Langetanud pea, katab emasloom kogu toiduaugu sarvedega nagu luulise võrega, nii
karjakaaslastega; paljudel linnu- ja imetajaliikidel (sabatihane, suitsupääsuke, hunt jt) on abistajad, kes aitavad pesitseval paaril nende järglasi kaitsta ja toita; kolooniatena pesitsevatel liikidel hoiatavad kiskjat märganud isendid kolooniakaaslasi; paljudel lindudel esineb kiskja üheskoos ründamine ehk mobing ; ühiseluliste putukate (mesilased, herilased, sipelgad jt) koloonia tuhanded kuni miljonid liikmed loobuvad sigimisest ja pühendavad kogu oma elu üksnes ühe või väheste suguisendite (nn kuninganna) poolt toodetud järglaste eest hoolitsemisele. Miks on siis liigisisene agressiivsus loomadel loodusliku valiku teooria järgi eeldatust madalam ja miks esineb loomariigis nii palju näiteid koostööst, abistamisest ja isegi äärmuslikult ennastohverdavast käitumisest? V.C. Wynne- Edwards oma 1962. a. ilmunud raamatus püüdis seda seletada nn rühmavaliku teooria abil
eükarüoodid on tekkinud ligi 2 miljard aastat tagasi prokarüootidest, nende rakkudes on rakutuum ja mitokondrid. Hulkraksed ja päristuumsed: 3. seened 4. taimed 5. loomad' III Kolme riigi süsteem Archaebacteria, Eubacteria (2 sorti bakterid) ja Eycaryota (ainuraksed, taimed, loomad, seened) Rakumembraan Tsütoplasma rakusisene sültjas vedelik, milles paiknevad organellid Tuum raku juhtimiskeskus, võtab osa raku kõigist eluprotsessidest, arenemisest ja sigimisest Tuumake - väike tihedam piirkond tuumas, seal moodustuvad ribosoomid. Organellid kindlate ülesannetega rakusisesed moodustised Mitokonder organell, mis varustab rakku energiaga, seal toimub aeroobne hingamine Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum membraanidest kanalikeste süsteem, kus toimub mitmete ainete süntees ja transport Golgi aparaat organell, kus toimub raku poolt moodustatud ainete kogumine ja edasikandmine
kasvu ja sellest sõltuvalt või sellest sõltumata vähendavad populatsiooni väljasuremisriski. Tunnused, mis väljasuremisriski suurendavad, surevad välja koos populatsioonidega, mis nende kandjatest koosnevad. AGA on tunnused, mis on isendile kahjulikud (alandavad kohasust) kuid populatsioonile kasulikud (vähendavad väljasuremise riski). Sellised tunnused ei kinnistu ja järelikult ei ole oluliseks evolutsiooniteguriks. Sellise tunnuse näiteks on altruistlik käitumine või ka näiteks sigimisest loobumine populatsiooni ähvardava ressursside ammendamise korral. LV jaoks oli vaja reproduktiivsust, pärilikkust, varieeruvust indiviiditi, kohasuse erinevus. Teoorias oleks rühmavalik võimalik, aga ta oleks väga aeglane ja kohastumuste tekitamiseks liiga ebaefektiivne, samuti eeldaks altruistlikku käitumist (eeldus, et atruistide rühm saaksid rohkem järglasi kui egoistide rühm, aga nii ju ei ole). 2. Seleta Hamlitoni reeglit ja altruismi leviku tingimusi. Too hüpoteetiline näide.
niisiis seetõttu, et just imperialistlikuks sõjaks valmistuva riigi vaatevinklist hakati hindama populatsiooni kvaliteedi ja kvantiteedi näitajaid. Th. Malthuse 200 aastat tagasi kõlanud eitav lähenemine rahvastiku arvu kasvu suhtes oli edaspidi erand, 16 üldine tendents alates 19. 16 Paradoks on siinkohal ehk see, et üks omaaegseid demograafiateaduse rajajaid 18. sajandi lõpul Thomas Malthus (1766-1834), pidas tarvilikuks teatava osa inimkonna suremist, nt sõdades. Malthus jutlustas sigimisest hoidumist usklikuna ei pooldanud ta ,,ärahoidvaid" 28 sajandist oli iivet soosiv. Kui aga iive oli eesmärk, tuli mõelda neile oludele, kest sirgus enamus rahvast, so sotsiaalse püramiidi alumise osa elamistingimustele. Küsimustele, mis ühiskondade ees seisid, hakkas üha rohkem panustama arenev statistika ja sotsioloogia ning epidemioloogia. Vastavas vallas toimunud mõtetevahetust vaadelgem nüüd peamiste Euroopa riikide kaupa.
annaabi.ee 
