Duccio di Buoninsegna Biograafia: Sündis 1255 a. Sienas, Itaalias ja suri aastal 1319 San Quiricos. Töötas enamasti muna tempera ja pigmendiga. Tema tööde teemaks oli religioon. Oli väga isekas ja valitsuse vastane. Tal oli naine ja seitse last, kellest 2 läksid hiljem isa teed ja said kunstnikeks. Tahtis uuendada tollel ajal Sienas domineerinud Bütsantsi kunsti mis tal, olles tõelise meistrina, ka õnnestus. Kokku tegi ta umbes 130 tööd. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maestà with Twenty Angels and Nineteen Saints Click to edit Master text styles Second level
Simone Martini Simone Martini oli Itaalia maalikunstnik, kes sündis Sienas 1283. Arvatakse, et ta oli Duccio õpilane. Teiste arvamuste kohaselt oli ta Giotto õpilane. Esimene Simone'i töö on tuntud fresko ''Maestas'' Sienas Jumalaemast ja Kristusest. Originaal maalitud 1315, restaureeritud meistri poolt 1321, kuna oli saanud niiskuse käes kahjustada. 1320 maalis ta ühe altari osa St. Catherine kiriku jaoks Pisas, mis nüüdseks on tükkideks võetud- üks osa on Pisa akadeemias ja kaks teist tükki teistes hoonetes samas linnas. Järgmisel aastal oli ta Orvietos ning maalis üht altariosa San Dominico kirikule, mis on praeguseks säilitatud selle linna muuseumis. Ta naasis tagasi Sienasse
,,Mõrsjalinik" Analüüs 1.Tegevusaeg ja koht 14.saj II pool, Itaalias (Toskaana, Avignon) Ajaloolooline taust: Raamatu peategelane Katarina Benincasa( päriselus Caterina Benincasa) on reaalselt elanud isik. Raamat põhineb Caterinast kirjutatud biograafiatele. Caterina Benincasa (1347-1380) sündis Sienas jõuka linnakodaniku tütrena paljulapselisse perekonda, juba seitsmeaastaselt nägi ta esimese religioosse nägemuse ning koges müstilisi läbielamisi. Varsti pärast seda andis ta neitsiliku tõotuse. 16.aastaselt astus ta rasket haigust ettekäändeks tuues Dominicuse kolmandasse ordusse ning pühendus peatselt halastustegevusele. Oma pühaduse, range askeesi ning imetegude tõttu sai ta peagi tuntuks mitte üksnes Sienas, vaid kogu Toskaanas ja kaugemalgi
KEN KOOLMEISTER LOO KESKKOOL James Hadley Chase Kodanikunimi Rene Brabazon Raymond 24. detsember 1906 London – 6.veebruar 1985 Briti kirjanik Üks tuntumaid kriminaalromaanide ja thrillerite autoreid. Üle 50 tema teose on ekraniseeritud. Ta kasutas ka pseudonüüme James L. Docherty, Ambrose Grant ja Raymond Marshall. Teenis Teise Maailmasõja ajal Kuninglikus õhuväes. Teosed "Kilpkonna tuleb otsida Sienast" "Missioon Sienas" "Tiigril sabast..." "Kirst Hongkongist" "Leinaliiliate varjus" "Miks just mina?" Kokkuvõte Väljapressimine Guido Ferenci mõrv Mõrvarite jälitamine ja silmist kaotamine Minek Sienasse Don Micklem võetakse kinni Kilpkonna käsilane Lorell tahab kambast lahkuda Alsconi tapetakse ja Lorell põgeneb Monte Carlosse Tähendusrikkamad sündmused Lorelli reedab enda bossi ehk Alsconit ning otsustab aidata Donil põgeneda. Don aitab Lorellil põgeneda.
Raskusi tuli ette vaid peale Taro orgu. Teisel maikuu päeval ratsutaski Fr. väega läbi Lõvide värava Pisasse. Seal kohtusid nad K. väega, mis olid juba üle kuu aja lahus olnud. Linnavahid võtsid kinni ühe musta mehe, kes viidi K. ette. Mees seletas, et on tähetarga Giafari pojapoeg ja tema lõi pistoda K. padja sisse, et näidada kui nõrk kaitse kuningal on. Hassan ütles, et vanaisa andis talle ülesandeks K. kaitsta ja K lubas seda. X Vanker Asuti teele Sienasse. Sienas pidulik vastuvõtt, uhkelt oli ehitud vanker "il Carrioccio". Prantsuse marssalid Estendard ja Braiselve asusid oma vägedega teele. Sakslased, eesotsas Fr. võitsid prantslasi. Sienas suured pidustused, sest oli Neitsi Maarja taevaminemise päev ja oli võidetud sõjakäik Anjou vägede vastu. K-l oli au mehi rüütliteks lüüa, sh sai rüütliks Benvenuto. Konradi vägi koosnes nüüd 5000st mehest(kuna suurem osa jäi Pisasse, et sealt laevadega Sitsiiliasse minna). Sienas jälle
Oli ka palju allegoorilisi maale lunastusest ja kiriku rollist selle saavutamisel. Kirikud tegid ülesandeks maalida ka altarimaale temperas paneelidele ja hiljem õlis lõuendile. Peale suurte altarimaalide toodeti suurtes kogustes väikseid pühendatud pilte nii kirikutele kui eraisikutele, mille puhul oli tavalisimaks motiiviks Madonna ja laps. Kogu perioodi vältel olid tähtsad ka tellimused linna poolt: kohalikud valitsushooned nagu Palazzo Pubblico Sienas dekoreeriti freskodega ja teiste teostega, nii ilmalike, nagu Hea valitsuse allegooria, kui ka religioossete, nagu Simone Martini Maèsta fresko. Portreerimine ei olnud 14. ja varasel 15. sajandil levinud, piirdudes enamjaolt kodanlike mälestuspiltidega nagu ratsutaja portreed Guidoriccio da Foglianost Simone Martini poolt aastal 1327 Sienas ning varasest 15. sajandist John Hawkwoodi portree Uccello poolt Firenze
valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks, teiste seas on seal kroonitud ka Kuninganna Elizabeth II. 17. Gooti katedraalid Inglismaal: Lincolni katedraal, Salisbury katedraal. 18. Suursuguseim näide Inglise gootika profaanarhitektuurist on Westminster Hall Londonis - rikkalikult teostatud sariklaed. 19. Saksamaal olid eeskujuks kodakirikud. 20. Itaalias kodunes gootika nõrgalt. Märkimisvääärsemad on toomkirikud Sienas, Firenzes ja Milanos. Fassaaditorne püstitati harva, vertikaalset suunda ei rõhutatud. 21. Gooti kirikud Itaalias: Siena katedraal, Palazzo Vecchio Firenzes, Milano toomkirik, Orvietto toomkirik, Doodzide palee Veneetsias. 22. Suurim kunstitellija gootiajastul oli Katoliku kirik. 23. Amiens'i katedraal, Reimsi katedraal ja Chartres'i katedraal. 24. Vitraaz (prantsuse sõnast vitrage, mis ladina sõnast vitrum 'klaas') on värvilistest või
kohal, kellatorn eraldi, kaunistuseks fassadil erivärvilised kivisordid, valgmiku aknad ümmargused. Oriento toomkirik 13 saj lõpp 3.Hilisgootika perioodil prantsusmaa eeskujul 5 lööviline Milaano toomkirik Profaanarhitektuur 1.suured lossid, linnusetaolised raekojad. Veneetsia Doodzide palee 14-15 saj. Palazzo Pubblico Sienas 13-14 saj. Ca'd'Oro Kuldne maja Veneetsias 15 saj GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL 1. Levib 13 saj Prantsuse meistrite eeskujul. 1209 Magdaburgi toomkiriku koor. 13 saj Strasbourgi toomkirik. Maarja kirik Lübeckis- eeskujuks Skandinaavia ja Eesti kirikutele 2. 14 saj arhitektuur (kiriku) muutub lihtsamaks. Vahel transept puudub või eendub väga vähe. Kaob
Inglismaa kirikud erinevad teistest oma suurte nelitistornidega (näiteks Salisbury katedraal) ja paistavad silma oma toredate võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega ning üliterava nn lansettkaarega. v Hilisgootika oli Inglismaal eriti huvitav ja rikkalik nn. Canterbury katedraal perpendikulaarne stiil (näiteks Gloucesteri katedraali koor). Itaalia v Itaalias kodunes gootika nõrgalt. Märkimisväärseimad on toomkirikud Sienas, Firenzes ja Milanos. v Fassaaditorne püstitati harva, vertikaalset suunda ei rõhutatud. v Mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega) v Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi Viielööviline basilikaalne Milano katedraal kellatorn. v Sage on kuppel nelitise kohal. Eesti v Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast.
tema varasematel aegadel koguaeg kimbutanud muud rahvad, igaüks jätnud oma jälje saarele. Tänapäeval on oma jälje jätnud maffiad ning nende atentaatidel ei näi lõppu olevat. Ka raamatu autor, Pirkko Peltonen Rognoni, on saanud maffia ähvarduse osaliseks. Punane linn Siena, 50 kilomeetrit Firenzest lõuna pool, on kaunistatud pruunikaskollase künkliku maastikuga, kuid sellest ainult ei tulene tema nimetus ,,punane linn". Sienas ja Siena ümbruses on Itaalia Kommunistlik Partei olnud pidevalt võimul alates aastast 1945. Siena kuulub avarasse, rikkasse Kesk-Itaaliasse, kus itaalia kommunism on kõige sügavamini juurdunud. Kui Pirkko peatub seal linnas, toimub seal parasjagu Siena Palio, kaks korda aastas korraldatav maailmakuulus ratsavõistlus. See on maailma vanim katkemata jätkunud keskaegne traditsioon. Palio on julm ja salakaval võitlus, kus reegleid praktiliselt pole. Palio
peagi Galileol andekust-küsimuste järgi, mida noormees talle esitas. Pärast seda palus Ricci, et Vincenzio lubaks Galileo end täielikult matemaatikale pühendada, kuid isa nõudis, et poeg lõpetaks kõigepealt pooleli olevad meditsiiniõpingud. Galileo ei kuulanud teda, jätkas matemaatika ja filosoofiaga ning lahkus 1585. aastal ülikoolist ilma mingi teaduskraadita (Stillman 2002: 42-43). Mõned aastad pärast ülikoolist lahkumist alustas Galileo matemaatika eratundidega Firenzes ja Sienas. Tema esimene algupärane teaduslik uurimus hüdroastaatikast valmis 1586. aastal. See oli segu teooriast ja praktikast vana hea Archimedese vaimus. Umbes samal ajal hakkas ta kirjutama uut uurimustööd liikumise kohta, mis pärast nelja või viie aasta jooksul tehtud töötlusi ja täiendusi moodustas aluspõhja, millelt ta hiljem alustas oma kõige tähtsamat füüsikaalast uurimust (Stillman 2002: 46). 4 1587
sandistunud pärija ja poeg Piero, kes ei saanud valitsemist jätkata. Kuid haigevoodilt valitses ta edasi ta sai teada vandeseltslaste nimed ja kontakteerus nendega, vangistas, mõrvas ja saatis maapakku. Leonardole meeldis uitada eeslinnas kõige rohkem. Pärast pikka elamusterohket päeva tuli ta koju ja joonistas kõik üles. Isa tahtis pojast majas lahti saada ja viis ta Verrocchio juurde õpipoisiks. Maalikunstnikud räägivad oma põhikirjas Sienas:"Jumala halastuse läbi oleme meie kutsutud näitama harimatutele inimestele, kes ei oska lugeda, imetlusväärseid asju, mis on teoks tehutud püha Religiooni läbi." Kunstil polnud niikaua mingit mõtet, kuni see ei viinud vaatajat religiooni juurde, arvas kirik. Maalikunstnikud kuulusid käsitööliste segaseltskonnas kõige alamale astmele, nad katsusid endi prestiizi tõsta andes end Püha Luuka kaitse alla, nad asutasid omaette tsunfti
stiilis. Alates 12.sajandist kujunes Itaalia linnade sõltumatuse omalaadseks sümboliks raekoda. Tol ajal oli see tavaliselt kompaktne, paksude seinte ja kitsaste ümarkaarseye akendega hoone, mida kroonis nelinurkse põhiplaaniga torn. Linnamajad olid enamasti 2- korruselised kivist või tellistest ehitatud hooned, mille fassaadi alumisel korrusel oli võimas ümarkaarne avaus. Kõrgemad, 3-4 korruselised elumajad (Firenzes, Sienas jm) olid siledate, peaaegu liigendamata seintega. Omapärased on nn. tornlinnuse tüüpi elumajad, mida San Gimigniano linnas on tänaseni säilinud tervelt 13 tükki (oli 56). Need ruudukujulise põhiplaaniga kõrged 4-7 korruselised ühepereelamud täitsid vajadusel ka kaitseülesandeid. Kindluslossid olid väliselt ranged ja lakoonilised, interjöörides valitses seevastu tihti aga idamaine toredus (Castel del Monte, u. 1240). ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS 12
Džässi ümbernimetamine on 21. sajandi algul uuesti päevakorda kerkinud ja seda kahel põhjusel: ühest küljest on džässmuusika 100 aastaga läbi teinud niivõrd suure arengu, lähe- nedes kohati äravahetamiseni süvamuusika vabale improvisatsioonile, et ümbernimetamine näiteks “kaasaegseks improvisatsiooniliseks muusikaks” oleks täiesti põhjendatud. Teine ja mitte tähtsusetu aspekt, mille tõi ka IASJ 17. konverentsil juulis 2007 Sienas teravalt esile Michigani ülikooli õppejõud Ed. Sarath, oleks asjaolu, et see võtaks džässilt paljude süva- muusikute jaoks mitteaktsepteeritava kõrvaltähenduse. 2.2.2. Džässi euroopalik ja aafrikalik alge Kuigi džässmuusika tekkis Ameerikas, on Euroopal ja euroopalikul muusikakultuuril džässi arengus juba varasest algusest peale üsnagi tähtis koht – alates sellest, et džäss sündis euroopaliku ja aafrikaliku muusikatraditsiooni sünteesina
Raekoja plats erinevates linnades). Renessansis tekkis huvi klassikalise ruumikorralduse ja kujundusprintsiipide vastu - keskaegsed väljakud kujundati ümber või täiendati (eriti Itaalias), taaselustades seal klassikalist arhitektuuri ja asudes kasutama arhitektuuriprintsiipe, mida soovitas Vitruvius - nt sammastik, rütm, order jne. ITAALIA PIAZZAD KESKAJAL JA NENDE MÕJU RENESSANSILE. Piazza del Campot Sienas (vt joonist) peetakse keskaja kohta äärmiselt uudseks lahenduseks. Piazza del Campo asub nõlvalisel poolringil kolme mäe kohtumispunktis, millele Siena on ehitatud. Arvatavasti see ebatavaline topograafiline omadus on ergutanud mõningate avatud ruumi vormide teket alates Rooma ajast
annaabi.ee 
