okupeerimist Oktoober 1917 Oktoobrirevolutsioon. Eesti kommunistid haarasid võimu (Kingissepp, Anvelt) 24.02.1918 Eesti vabariigi väljakuulutamine (Päts, Konik, Vilms Päästekomitee) Märts november 1918 Saksa okupatsioon 15.juuni 1920 Esimene Eesti põhiseadus. 2.veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine (lõpetas Vabadussõja).. 1.detsember 1924 korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, rünnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Enamlased lootsid majanduslanguse käes vaevleva töörahva toetusele, kuid see jäi saamata ja mäss suruti maha. Pärast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. Oktoober 1933 rahvahääletus kiitis heaks põhiseaduse parandused (need olid koostanud vapsid). 12.märts 1934 K. Pätsi riigipööre, vaikiva ajastu algus. sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur (Pärast Pätsi ja Laidoneri 12 märtsi riigipööret) 1
ja valitsuste lagunemiseni. 1921-31 oli Eestis 11 valitsust keskmise elueaga 11 kuud. Valitsuskriisidele lisandusid 1920. aastail veel probleemid nendega, kellele iseseisev Eesti Vabariik meeltmööda ei olnud. Peamisteks vastalisteks kujunesid kohalikud kommunistid, keda toetas Nõukogude Liit. 1924. aasta 1. detsembril korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, rünnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Enamlased lootsid majanduslanguse käes vaevleva töörahva toetusele, kuid see jäi saamata ja mäss sururi maha. Pärast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. 1930.a. jõudis Eestisse USA-st alguse saanud ülemaailmne majanduskriis, mis kõige raskemini avaldus Eestis 1933.a. suvel, olles iseseisvusperioodi rängim majanduslangus, mille tõttu Eesti demokraatia nõrgenes veelgi. Esmajoones tabas kriis Eesti peamist majandusharu
· Demokraatlike suurriikide otsimine sõpradeks; · Balti Liidu teostamise unistus (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome); · Eesti-Läti kaitseliidu leping; · Rahvasteliidu liige (1921. a); · Vene-Eesti (1932. a) mittekallaletungi leping. 9. 1. XII 1924. a riigipöördekatse Korraldas: EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei); Eesmärk: Kehtestada kommunism Venemaa toel; Asjaolud: Veebruarirevolutsioon Venemaal; Kelle vastu: Rünnati valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi, Eesti vastu 10. Suur kriis põhjused ja tagajärjed ning lahendused PÕHJUSED TAGAJÄRJED LAHENDUSED · Ülemaailmne majanduskriis; · Väliskaubanduse bilanss muutus · Eesti kroon devalveeriti;
turule.Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus.Välisoliitika- Eesti asus oma iseseisvusele tunnustust taotlema 1918 kuid de jure tunnustuseni jõuti alles pärast vabadussõda. 26 jan 1921 antandi ülemkogu tnnustas ühekorraga kõiki balti riike.Eesti välispol peamine ül oli riigi julgeleku kindlustamine. Ohuallikateks olid saksma ja venemaa.EKP eesti kommun partei üritas 1 sept 1924 relvastatud riigipöördekatset. tlnas ründas 300 võitussalklast valitsus asutusi sidekeskusi ja sõjaväeosi. 1923- Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 sai eestist rahvasteliidu liige. SUUR KRIIS- Suur kriis 1930-1934 majanduskriis 1929.a. sai Ameerikast alguse ülemaailmne majanduskriis. Hulk ärisid ja tööstusettevõt teid läksid pankrotti. Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Raskeks löögiks oli Suurbritannia otsus naelsterlingi devalveerimine . Üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Ettevõtete sulgemine tõi
raske saavutada, viisid vastuolud sageli valit-suskriiside ja valitsuste lagunemiseni. Niteks 1921-31 oli Eestis 11 valitsust keskmise elueaga 11 kuud. Valitsuskriisidele lisandusid 1920. aastail veel probleemid nendega, kellele iseseisev Eesti Vabariik meeltmda ei olnud. Peamisteks vastalisteks kujunesid kohalikud kommunistid, keda toetas Nukogude Liit. 1924. aasta 1. detsembril korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigiprdekatse, rnnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sjaveosi. Enamlased lootsid majanduslanguse kes vaevleva trahva toetusele, kuid see ji saamata ja mss suruti maha. Prast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu vetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati misate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest misamaast jagati asundustaludena (u
*1932a sõlmiti Eesti-Venemaa vahel mittekallaletungileping *Eesti üritas leida sõpru suurriikide käest,kuid edutult. *1920a pandi suuri lootusi Balti liidule(Soome,Eesti,Läti ja Poola) *1923a kirjutati Eesti-Läti kaitseliiduleping(Balti liit jäi unistuseks) *22sept 1921 Rahvasteliidu liige *1932a desarmeerimiskonverents 1.dets riigipöördekatse *EKP üritas 1.12.1924 relvastatud riigipöördekatset *Tallinnas ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi,sidekeskusi ja sõjaväeosi. *Mäss suruti maha mõne tunniga,kuna puudus rahva toetus ja ei jõutud Moskvalt abi paluda *EKP kaotas rahva seas igasuguse poolehoiu Suur kriis 1929 ülemaailmne majanduskriis: *Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud läksid pankrotti. *Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed. *Vähenes rahva ostujõud ja kasvas tööpuudus(hädaabitööd) *Pankade pankrotistumine
EKP riigipöördekatse iseseisvuse tunnustus (1918) taotlemine, 26 jaan 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ül oli riigi julgeoleku kindlustamine. Oht- Saksamaa ja Venemaa. Eriti suur oht Idast 1920 a. algul, mil Moskva tegi panuse siinsete kommunistidele. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) üritas 1.dets 1924 relvastatud riigipöördekatset. Tallinna ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Venemaa lubas neile abi, aga seda ei tulnud. Mäss suruti maha. Julgeolekuriskide maandamiseks kasutati kõiki vahendeid: normaliseeriti suhteid vastastega (1932. A Eesti-Vene mittekallaletungileping), sõprussuhted. 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 Eestist sai Rahvaliitlaste liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kolloggi sõjakeelupakti 1928
Saksamaale üritati kaitseliidulepingule, kuid see ei omanud suurt tähtsust. Eesti sai 22 sept, 1921 läheneda, kuid see ei õnnetunud. Eesti balansseeris Vene ja saksa vahel. Rahvasteliiduliikmeks. 1. dets riigipöördekatse: 1. dets 1924 üritati relvastatud riigipöördekatset. 4) Kultuurielu ( 400 relvastatud latikat, õigemini võitlussalklast asutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi). Ründe järel kaotas EKP rahva seas igasuguse poolehoiu ja Kultuurielu Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid mandus, Venemaa aga loobus siseriiklike mässude organiseerimisest. riigieelarvest(niimoodi ei võimaldatud kultuurielu piisavalt rahastada) 1925.a
Välispoliitika 26.01.1921 tunnustas Antandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike. Välispoliitika peamine ülesanne oli julgeoleku kindlustamine. Peamised ohuallikad olid Saksamaa (oht teoreetiline) ja Venemaa. Venemaa oli Eesti iseseisvuse hävitamisest huvitatud, oodates võimalust. Eestimaa kommunistlik Partei oli nõrk, selja taga oli Komintern, mis finantseeris EKP ettevõtmisi. EKP üritas 01.12.1924 relvastatud riigipöördekatset, rünnati Tallinnas valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. See suruti maha, mässu järel kaotas EKP rahva seas poolehoiu. Vene oht vähenes. 1920ndate algul oli suur lootus balti liidule (soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). Kuid ei suudetud luua, Poolal ja Leedul oli konflikt Vilniuse pärast ning Soome lähenes Skandinaaviale,. 1923. Kirjutati ala Eesti-Läti kaitselepingule. 22.09.1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Suurimad saavutused: *põhiseadus *maaseadus *rahareform 1928 *Eesti tunnustamine Euroopa riikide poolt
4)1921. a sai Eestist Rahvasteliidu liige. Eriti oluliseks peeti Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928) ja 1932.a alanud desarmeerimiskonverentsi. 5. 1. dets. 1924. relvastatud riigipöördekatse Eestimaa Kommunistlik Partei organiseeris 1924. a riigiröördekatse, et Eestis kodanluse võim kaotada ja kommunistlik reziim kehtestada. Tallinnas ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Kuna mässajatel puudus rahva toetus, suruti puts maha mõne tunnniga, enne kui kommunistid jõudsid Moskvalt abi paluda. Mässu järel kaotas EKP rahva seas igasuguse poolehoiu ja mandus, Venemaa aga loobus siseriiklike mässude organiseerimisest. 1930. aastad. 6. Suur kriis 1923. a 1923.a puhkes majanduskriis, sest: 1)Eesti oli tugevalt seotud Vene turugaorienteeruti ümber Euroopasse 2)Laenu anti väga lihtsaltlaenuandmistingimusi karmistati
*Eesti välispoliitika peamine õlesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine *Hinnates võimalikke julgeolekuriske, tõstsid Eesti poliitikud esile kahte võimalikku ohuallikat Saksamaad ja Venemaad *Kommunistlik Venemaa oli Eesti iseseisvuse hävitamisest jätkuvalt huvitatud, oodates vaid sobivat võimalust *Täites Moskva ettekirjutusi, üritas EKP 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset *Tallinnas ründas umbes 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi, kuna neil puudus rahva toetus, suruti puts maha mõne tunniga *Mässu järel EKP kaotas rahva seas igasuguse poolehoiu ja mandus, Venemaa aga loobus siseriiklike mässude organiseerimisest *Julgeolekuriskide poolt maandamiseks kasutati kõiki vahendeid *Ühelt poolt üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega *Saksamaa puhul andis selline poliitika häid tulemusi, ent Venemaa osas ei saavutatud peaaegu mingit edu *1932
annaabi.ee 
