punkti ei kasutata. -Kirja number e. registreerimisindeks peab sisaldama järjekorranumbrit registri järgi ja toi- miku tähist (numbrit) toimikute loetelus. -Vastusdokumendile märgitakse sissetulnud dokumendi kuupäev ja number jälgides täpselt selle kirjapilti -Dokument adresseeritakse asutusele, struktuuriüksusele, juriidilisele või füüsilisele isikule. Rekvisiidi koostisosad märgitakse järgmiselt: isik, asutus, asutuse struktuuriüksus; tänav, maja- või korterinumber; asula või sidejaoskond, sihtnumber, linn või maakond; riik. Viimane sihtkoht märgitakse suurtähtedega -Vajadusel tehakse dokumendile kasutamise kohta sellekohane märge ( "isiklik", "ametialaseks kasutamiseks") enne rekvisiiti "adressaat", kasutades suurtähti. -Dokumendiliigi nimetus märgitakse nimetavas käändes ( käskkiri, korraldus, otsus, määrus, akt, protokoll jne), suurtähtedega ja paksus kirjas. Protokolli kohta näidatakse ära, mille kohta vastav protokoll on koostatud. N. KORRALDUS
Vananenud vedurid oli käsipiduritega. Vedurite veojõud ja rongi kiirus väike, keskmiselt 17 km tunnis. 1927. aastal pandi uued rööpad TallinnViljandi teele. Selle lõigu rööpad uuendati ja paigaldati omakorda PaideTamsalu liini vanade rööbaste asemele. Algas Türi raudteejaama uuendus. 1930. aastal kõrvaldati hoone eest varikatus ja maja sai kahekorruselise kivist juurdeehitise. Sinna paigutati ametiruumid, teisele korrusele ametikorterid. Jaamahoones olid ooteruumid, kassa, sidejaoskond, telefonikeskjaam, telegraaf, einelaud. Ehitati uus veetorn koos pumbajaamaga. Endise kolme või nelja rööpapaari asemel oli nüüd neid jaamahoone ees seitse. Veduritele kütuse andmist hakkas kergendama estakaad. Seniseid peamiselt Belgias ja Venemaal valmistatud vedureid hakati välja vahetama omamaiste vastu. Ajaleht Kaja kirjutab 1931. aastal, et AS Franz Krulli tehases valmistatud mootorveduritega tehti esimene proovisõit Tallinnast Türile
Muu tervishoiuhoone, nagu näiteks vereülekandejaam Karistusasutuse hoone, vangla või koloonia IV kasutusviis Suurte rahvahulkade kogunemishooned: Restoran Kohvik, baar või söökla Kiirtoitlustushoone Muu toitlustushoone Päevakeskus Kohtuhoone Konverentsihoone Postimaja, sidejaoskond või postkontor Toidukauplus Kauplus, mis ei ole toidukauplus Bensiinijaama hoone 7 Oksjoni-, turu- või näitusehall Muu kaubandushoone või kauplus Muu teenindushoone Lennujaam Raudteejaam Bussijaam Sadamahoone Teater Kino
oli veel naine Kati ja nende kuus last Anna, Maria, Alli, Sonja, Olli ning Alli poeg Mihkel. 1933. aastal ehitati majale teine korrus. Ivan asutas majja kaupluse. Müügil oli kõik vajalik majapidamiskaup, enamasti rauakaubad. 1940. aastal kauplus natsionaliseeriti, pererahvas tunnistati kulakuks, poeg Mihkel tapeti ning 1949. aastal osa perest küüditati. 1945. aastal pandi majja Obinitsa külanõukogu kantselei. Peale seda on majas tegutsenud meierei, sidejaoskond, arstipunkt, raamatukogu ja rahvamaja. Aastatel 1960–1995 asus hoones Obinitsa sovhoosi kontor. Alates 2004. aastast on Evar Riitsaar rajanud hoonesse galerii Hal’as kunn. 4. Eesti Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud muuseum, mis kogub ja tutvustab eesti kunsti keskajast tänapäevani. EKM-i kuuluvad Kumu kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum
neogooti vormides. Torni kõrgus on 58 m. Kirik on pühendatud apostel Peetrusele. Tarvastu kogudust on teeninud kirjamehed Friedrich David Lenz (1745-1809) ja Karl Ernst v. Berg (1733-1833), pikka aega oli õpetajaks legendaarne Harri Haamer (1906-1987). Mustla Maakehvikute asula tekkis 19. sajandi lõpul Mustla kõrtsi juurde mõisa ja kirikumõisa maadele. Linnaõigustes oli Mustla 1939.-1979. a. Praeguses alevikus asuvad Tarvastu vallamaja, kauplused, söögikohad, apteek, perearst, sidejaoskond, rahvamaja ja raamatukogu. 1987. a. valminud gümnaasiumihoone arhitekt on Priit Kaljapulk. Aleviku keskel avati 23. juunil 1937 Vabadussõja mälestussammas, "Vabaduse Jaan", mille autoriks oli skulptor August Vomm. Sammas kisti maha 18. juunil 1941, taasavati 12. juulil 1942 ning lõhuti 1948. a. kevadel. Ennistatud mälestussammas avati 24. juunil 1990. Aleviku serval asub surnuaed vana kabeli ja gootistiilse väravaga. Siin puhkavad Tarvastu köster-koolijuhataja Peeter
2016.a (kuu ja kuupäev märgitakse alati kahekohalisena) nr 2-14/36 (näiteks) Meie: 31.10.2016.a nr 4-1-13 Kui dokumendi läbivaatamisega on kiire või sellele on piiratud juurdepääs, siis tehakse vastav märge enne rekvisiiti „Adressaat”. Kui kirjaga on kiire, siis tuleb see suurte tähtedega kirjutada kirja paremale ülesse. Adressaat märgitakse nimetavas käändes. Aadress märgitakse järgmiselt: isik, asutus; asutuse struktuuriüksus; tänav; maja- ja korterinumber; asula või sidejaoskond; sihtnumber; linn või maakond. Linn või maakond märgitakse suurtähtedega. (1) Dokumendi pealkiri peab avama selle sisu. Pealkiri vormistatakse enne teksti esisuurtähega nimetavas või seestütlevas käändes ning pealkirja lõpus kirjavahemärki ei kasutata. (2) Pöördumises kasutatakse isiku nime, ametinimetust, viisakustiitleid (hr, prl, pr), muid tiitleid, auastmeid; pöördumise lõpus kirjavahemärke ei kasutata. Eesnime kasutatakse
Alates Edise mõisa esmamainimisest 1477. aastal kuni aastani 1698 kuulus mõisakompleks baltisaksa Tuve/Taube suguvõsale.Hiljem oli mõis Maydell'ide, Toll'ide, Schwebs'ide ja Rosen'ite valduses. 1919. aasta võõrandamise järel sai mõisasüdame omanikuks Vabadussõjast tuntud kindral Aleksander Tõnisson, hilisem Tartu ja Tallinna linnapea. Nõukogude perioodil asusid Edise mõisakompleksis Kohtla-Järve Loomade Haiguste Tõrje Jaam, Kohtla-Järve sidejaoskond ning Kohtla-Järve rajooni kaubastu. 2008. aasta seisuga asuvad Edise mõisa piirkonnas katastriüksused, mis kuuluvad järgmistele ettevõtetele/isikutele: · OÜ ZOROASTER; · OÜ Revino; · OÜ PRO NORDLINK; · OÜ Edise Ratas; · Leo Tõnisson, Helle Tõnisson, Eila tõnisson; · OÜ Talger-Elektrotehnika 1 kaasomandist, AS Indreko Varahaldus 1 kaasomandist; · Urmas Edovald; · OÜ Sundstrand; · Edise Ehitus OÜ
struktuuriüksusele või isikute grupile. Kirja saaja nimi märgitakse nimetavas käändes ja eelistatakse personaalset adresseerimist. 5.2. Vastuskirjad adresseeritakse kirja saatnud isikule, kui kirjas ei ole märgitud teist adressaati. 5.3. Aadressi koostisosad märgitakse järgmises järjekorras: isik, juriidilise isiku või ametiasutuse nimi, juriidilise isiku või ametiasutuse struktuuriüksus, tänav, maja- ja korterinumber, asula või sidejaoskond, sihtnumber, linn või maakond, riik (kui adressaat asub välismaal). Viimane sihtkoht märgitakse suurte tähtedega. Näide: Hr Karl Kask AS Jarmo Jaama 4 32421 TARTU ISIKLIK Hr Karl Kask Heina tn 9 10611 TALLINN 5.4. Kirja adresseerimisel välismaale kirjutatakse aadress ladina tähtede ja araabia numbritega. Riigi nimi kirjutatakse suurtähtedega viimasele kohale aadressis. Näide: Bruant and Son 72 Golders Street
suunatakse. Kui kirjal on mitu adressaati, siis adressaadi nimed esitatakse tähtsuse või tähestiku järjekorras. Vastuskirjad adresseeritakse alati kirja saatnud isikule, kui dokumendis ei ole märgitud teist adressaati. aadressis on sideandmed, et kiri jõuaks adressaadini. Üldine struktuur on järgmine: o organisatsiooni või isiku nimi viisakustiitliga o struktuurüksus (vajadusel) o tänav, maja o asula või sidejaoskond o sihtnumber ja linn (või maakond) 32 Lidia Feklistova o riik (kui kiri saadetakse teise riiki) riigisisene postiaadressi vormistamine saatmiseks ... · ... personaalselt Pr Marju Leht AS Tartu Õppur
Kinnipidamiskoha haigla Muu tervishoiuhoone, nagu näiteks vereülekandejaam Karistusasutuse hoone, vangla või koloonia IV kasutusviis Suurte rahvahulkade kogunemishooned: Restoran Kohvik, baar või söökla Kiirtoitlustushoone Muu toitlustushoone Päevakeskus Kohtuhoone Konverentsihoone Postimaja, sidejaoskond või postkontor Toidukauplus Kauplus, mis ei ole toidukauplus Bensiinijaama hoone Oksjoni-, turu- või näitusehall Muu kaubandushoone või kauplus Muu teenindushoone Lennujaam Raudteejaam Bussijaam Sadamahoone Teater Kino Kontserdi- ja universaalsaalide hoone
annaabi.ee 
