See on aga hävitatud Prantsuse revolutsiooni ajal, kuid on hiljem matkitud. Girardon kujutas peamiselt väärikaid ja rahulikke antiikjumalaid: ,,Apollon nümfidega", kus Apollon oli Louis XIV. Maal asub praegu Versailles`is. Prantsusmaa 18 saj kunstis valitseb juba rokokoostiil. Erandlik kunstnik on skulptor Étienne Maurice Falconet: Tema loomingus on ka küllaltki hilja (18. saj. lõpus) baroki jooni Falconet on töötanud tükk aega Pariisi lähedal Sevres`i portselanimanufaktuuris. Tegi rokokoole iseloomulikke väikesemõõtmelisi portselankujusid. Töötas tükk aega ka Venemaal Peterburis. Peateos: Peeter I ratsamonument Peterburis, nn Vaskratsanik. Selle monumendi puhul on tegu barokiga. Peeter I vaatab näoga Stockholmi poole suur võit Põhjasõjas. Falconet` loomingu enamik kuulub siiski rokokoosse.
oma teenete eest keemia arendamisel elementide raadiumi ja polooniumi avastamise, raadiumi eraldamise ning nende märkimisväärsete elementide loomuse ja ühendite uurimise näol". Marie Curie oli esimene inimene, kes sai kaks Nobeli auhinda. Ta on üks kahest inimesest, kes sai Nobeli auhinna kahel alal (teine oli Linus Pauling ). Marie Curie Õpetamine kõrgkoolis Alates 1902.aastast õpetas ta Pariisi lähedal Sevres´is õppeasutuses nimega École normale supérieure des jeunes filles füüsikat ja keemiat . Ta hakkas õppetöös kasutama katsedemonstratsiooni meetodit . 1906.aastal sai temast esimene naine, kes Sorbonne'is õpetas: ta alustas abikaasa asemel loenguid 13. mail 1906.aastal ning 1908.aastal sai ta korraliseks professoriks füüsika alal. 1914.aastal sai ta Pariisi Ülikooli Raadiumiinstituudi juhatajaks. Pärast sõda, 1918- 1927 töötas ta seal koos tütar Irène'iga
bütsantslaste kuningriigis. Ottomani impeerium toimis vastastikku koos ida ja lääne kultuuriga läbi 623-aastase ajaloo. 16. ja 17. sajandil oli see impeerium oma olemuselt maailma võimsaimate hulgas, ulatudes isegi Euroopasse- Balkanimaadesse ning isegi Poola-Leedu Liitvabariigi lõunaosani. Riigi langusaastatel võttis impeerium osa isegi I maailmasõjast 1914. aastal, kuuludes Ottomani-Saksa liitu, kuid just seal hävitatigi riik täielikult. Peale sõda jaotati impeerium võitjate poolt Sevres rahulepingu alusel. Türgi Vabariigi ajastu Istanbuli ja Izmiri okupatsioon liitlasvägede poolt peale I maailmasõda viis Türgi Rahvusliku Liikumise asutamiseni. Mustafa Kenal Pasha juhtimisel toimus Türgi Iseseisvussõda, mille eesmärk oli Sevres rahulepingu tingimuste tühistamine. 18. septembril 1922. aastal tõrjuti tagasi okupatsiooniväed ning sündis uus Türgi riik. 1923. aastal tunnustati Türgi Vabariigi suveräänsust ning riik kuulutati välja 29. oktoobril 1923
Serbiale liideti Balkani slaavlastega asustatud alad Jugoslaavia al 1929. Rahutingimused: Reparatsioonid 11.11.1918 Compiegne'i vaherahu: Sks demilitaritsioon Reini piirk-s; sõjavangide vabastamine; suurest osast relvastusest loobumine; vägede väljaviimine. Sks ja Austria ühinemine keelati. Sks pidi kolooniatest loobuma. Rahulepingud: 28.06 1919 Sks-ga Versailles' 10.09.1919 Austriaga Saint-Germain-en-Laye 27.11.1919 Bulgaariaga Nevilly 10.08.1920 Ungariga Trianoni 10.08.1920 Türgiga Sevres' (ei jõustu) 24.07.1923 Türgiga Lausanne Balti riigid: Balti riikide delegatsioonid osalesid mitteametlikult. 1919.a kevadel loodi Balti Komisjon. Balti riike käsitleti tulevase Venemaa autonoomsete osadena. Versailles' leping Baltimaade kohta: *Sks pidi loobuma Baltikumist *Sks tunnustas Poola iseseisvust *Baltimaade valitsusi nim ajutisteks Mõisted: kadunud sugupõlv sõjas osalenud põlvkond; sõjakoledused olid sööbinud inimeste mällu
Prantsusmaa liigset tugevnemist ei pooldanud ta Saksamaa nõrgestamist. · USA püüdis olla vahendaja. Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Igaühega neist sõlmiti eraldi leping: 1. Saksamaa-28.06.1919, Versailles 2. Austria-10.09.1919, Saint-Germain 3. Bulgaaria-27.11.1919, Neuilly 4. Ungari-05.06.1920, Trianon 5. Türgi-10.12.1920, Sevres Rahulepingu tingimused. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahuleping oleks võinud olla Saksamaale palju soodsam, kui ta oleks nõustunud mõni kuu enne sõja lõppu USA presidendi Wilsoni pakutud rahuplaaniga. See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel võitu ega võtnud rahuplaani vastu
*pidi loovutama alasid Itaaliale ja Ungarile *demilitariseerimine (armee kuni 30 000 meest) *maksma reparatsioone >Neuilly leping Bulgaariaga *pidi loovutama alasid Rumeeniale ja Serbia-Horvaatia-Sloveeni kuningriigile *demilitariseerimine (kuni 20 000 meest) *maksma reparatsioone >Trianoni rahuleping Ungariga *pidi loovutama 2/3 oma territooriumist Tsehhoslovakkiale, Rumeeniale ja Jugoslaaviale *demilitariseerimine (kuni 35 000 meest) *maksma reparatsioone >Sevres'i leping Türgiga *nägi ette riigi tuumikalade kärpimist =>rahulolematus, 'Noor-Türgi' liikumine eesotsas Mustafa Kemaliga 4 Rahvasteliidu loomine 1920 >algatajaks USA (kuid lõpuks jäi ise liidust välja, sest senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut) >eesmärk: riikide koostöö, hoidumine uutest sõdadest >õnnestumised: *oli riikidevaheliseks kõrgeima taseme suhtlusorganiks
nimetas need alfa-, beeta- ja gammakiirteks. Rutheford kirjeldas esimesena aatomit kui tuuma, mida ümbritsevad elektronid. 1919. aastal õnnestus Ruthefordil pommitada nitrogeeni aatomeid alfakiirtega ja teostada esimesena laboratoorsetes tingimustes esilekutsutud tuumareaktsioon. 100 aastat Nobeli füüsikapreemiaid Soojuspaisumise rakendused 1912 G. Dalen, Stockholm, automaatsed gaasiregulaatorid majakates ja boides 1920 Ch. E. Guillaume, Sevres, täppismõõtmised, anomaalsed sulamid Elektromagnetiline kiirgus 1909 G. Marconi, London, panus raadiosidesse (saatja ja detektor) 1928 O. W. Richardson, London, termoionisatsiooni seadus dioodis 1947 E. V. Appleton, London, raadiolainete murdumine ionosfääris, Appletoni kiht 1974 M. Ryle, Cambridge, raadioteleskoopide apertuuri-süntees 1974 A. Hewish, Cambridge, otsustav osa pulsarite avastamisel 1993 R. A. Hulse, Princeton
jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Camille Doncieux 1860. aastatel kohtus Monet Camille Doncieux'ga, keda ta kasutas oma modellina .Camille oli jõuka suurkaupmehe 19-aastane tütar. Kui nad koos elama hakkasid, tekitas see palju pahameelt kuna tol ajal paar kes elas koos ilma abieluta,skandaali. Adolphe Monet loobus oma poja rahalisest toetamisest. Monet ja Camille kolisid Pariisist ära Seine`i äärsesse Sevres´ i linnakesse ning seejärel Le Havre´isse.Nad olid väga vaesed.Monetil ei olnud raha ka maalimistarvete ostmiseks,kuid sõber Bazille ja tädi aitasid teda.Sevres`is elades tööta Monet suure ja auahne ettevõtmise kallal.Se oli päikeselistest valguslaikudest täistipitud maal,mis kujutas Camille´d neljas erinevas poosis.Lõuend oli nii suur,et pildi ülemine osa maalimiseks pidi ta kaevama kraavi ja toetama alumise osa sellesse. Perekond võitles pidevalt vaesusega,
Ottomani impeerium toimis vastastikku koos ida ja lääne kultuuriga läbi 623-aastase ajaloo. 16. ja 17. sajandil oli see impeerium oma olemuselt maailma võimsaimate hulgas, ulatudes isegi Euroopasse- Balkanimaadesse ning isegi Poola-Leedu Liitvabariigi lõunaosani. Riigi langusaastatel võttis impeerium osa isegi I maailmasõjast 1914. aastal, kuuludes Ottomani- Saksa liitu, kuid just seal hävitatigi riik täielikult. Peale sõda jaotati impeerium võitjate poolt Sevres rahulepingu alusel. Türgi Vabariigi ajastu Istanbuli ja Izmiri okupatsioon liitlasvägede poolt peale I maailmasõda viis Türgi Rahvusliku Liikumise asutamiseni. Mustafa Kenal Pasha juhtimisel toimus Türgi Iseseisvussõda, mille eesmärk oli Sevres rahulepingu tingimuste tühistamine. 18. septembril 1922. aastal tõrjuti tagasi okupatsiooniväed ning sündis uus Türgi riik. 1923. aastal tunnustati Türgi Vabariigi suveräänsust ning riik kuulutati välja 29. oktoobril 1923
Suplejad, 1765 ● Maurice Quentin de La Tour (1704- 1788) Portreemaalija. Maurice Quentin de La Tour, Louis XV Maurice Quentin de La Tour. Marquise de Pompadour ● Hubert Robert (1733-1808) Varemetemaalija. Hubert Robert. Terrass Marly pargis Hubert Robert. Imaginary view of the Gallery of the Louvre as a Ruin KUNSTKÄSITÖÖ *Mööblikunst. ● Andre Charles Boulle (1642-1732) Andre Charles Boulle, kapike Versailles`s *Kullassepakunst. *Prantsuse keraamika (Sevres`i vabrik) Sügavad ja intensiivsed värvid. *Vaibakunst. Gobelinide manufaktuur – selle järgi tuli nimetus gobelläänid.
· Armanjak · Vermut · serri · Madeira · ja teised kanged veinid Mis on konjak? Konjak on valgetest viinamarjadest ( peamiselt Uguri Blanc sordist, vähesed määral ka Colomarb ja Folle Blance) valmistatakse brändi, mida toodetakse Cognac´i linnas ja maakonnas. Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas- Charentes´es ( 16 ja 17 Department) ja väikeses osas Deux Sevres´is. Konjakit hakkati teadlikult valmistama ja tarbimiseks tootma 17 sajandi esimesel poolel. Esimese konjakimarjana on 1643 aastal registreeritud Augier. Suurtest konjakitootjatest asutati kõige varem Martell- 1715 aastal. Valmistamine Viinamarjade saagikoristus algab tavaliselt septemberi kolmandal või neljandal nädalal. Enamus saagist koristatakse mehaaniliselt, kuid mõned konjakitootjad nagu Paul Girand, Daniel
Rahu tingimused reparatsioonide maksmine territooriumi kärpimine võitjate huvides kaotajate sõjaväe suuruse ja relvastuse piiramine Saksamaa ja Austria-Ungari tunnistamine sõjasüüdlased 5 rahulepingut Versailles' süsteem 1. 28.06.1919 Saksamaaga Versailles'i rahu 2. 1919 Austriaga Saint Germaini rahu 3. 1919 Bulgaariaga Nevilly rahu 4. 1920 Ungariga Trianoni rahu 5. 1920 Türgiga Sevres' rahu (ei jõustunud), 6. 1923 Türgiga Lausanne' rahu Miks olid Woodrow Wilsoni 14 punkti mõneti idealistlikud? 1. Lõpetada saladiplomaatia 2. Meresõiduvabadus 3. Vaba kauplemine riikide vahel 4. Relvastuse vähendamine 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve 6. Vägede väljatoomine Venemaa territooriumilt 7. Belgia suveräänsuse taastamine 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Elsass-Lotring 9
valgusel – aknad olid suured, palju kasutati lae- ja seinavalgusteid. Oluliseks ruumi kaunistavaks komponendiks kujunes kell. Rokokoo interjööri üheks olulisemaks motiiviks oli rikkaliku stukkdekooriga kaunistatud kamin, mille ette seati nn. kaminaekraan - vastava ruumi mööbliga ühes laadis loodud ese, mille ülesandeks oli sädemete püüdmine. Seoses portselanimanufaktuuride avamisega Euroopas (Meissen Saksamaal, Sevres Prantsusmaal), läks ruumi kaunistavate elementidena moodi portselankujukeste eksponeerimine, mida paigutati konsoolidele, laudadele, vitriinkappidesse. Rokokoo interjöörides oli oluline ka hiina motiivide (chinoserie) mänguline kasutamine ruumide, mööbli, fajansi ja portselani kujunduses. Nt võis terve tuba olla kujundatud hiinapäraselt (see oli küll enamasti eurooplase ettekujutus hiinapärasusest), kasutati hiina motiividega pabertapeeti (ka kangale kleebituna)
· Saksamaa pidi tunnistama Poola, Tsehhoslovakkia ja Austria iseseisvust. · Märtsis 1921 okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Duisburgi (Ruhris). Austria-Ungari küsimus · 4.juunil 1919 Ungariga Trianoni rahu ja 10. septembril 1919 Austriaga Saint- Germaini rahu. · Moodustati kolm uut riiki Austria-Ungari baasil Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. · Kõik kolm järglasriiki kohustusid maksma reparatsioone. Türgi küsimus · 10. augustil 1920 sõlmiti Sevres leping. Selle kohaselt pidi Anatoolia lääneosa minema Kreekale, Idas suured alad, väinad rahvusvahelise kontrolli alla. · Türgis käis Türgi iseseisvussõda (maist 1919 oktoobrini 1923), sisaldas Türgi- Kreeka (1919-1921), Türgi-Armeenia (1920) ja Prantsuse-Türgi sõdu (1920-1921). · Mustafa Kemali ja Mustafa Ismet Inönü juhtimisel saavutati suurt sõjalist edu. 1922 astus tagasi sultan Mehmed VI ja 23.10.1923 kuulutati välja Türgi Vabariik.
annaabi.ee 
