õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. Loomingu paremikku kuuluvad "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), "Äreval ootel" (1899), mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) ning L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit.A. Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis. Mälestussammas Tallinnas Kadriorus (1962, A. Eskel, arh. A. Murdmaa). Tema elu ja loominguline tegevus olid tihedalt seotud Tallinnaga
Aleksander III kroonimisel Eesti Kirjameeste seltsi poolt, anti koos palvekirjaga. Nefski prospektil asuv ,,dom knigi" fassaadi kaunistused naisemees figuurid. Troiski silla marsi väljaku poolsele osale püstitatud graniit obeliskide ja nende pronks kaunistused.20. saj. Algul hakkas looma monumente ,, Russalka" avasti 7. Sept. 1902. 1893- hukkus vene soomuslaev Russalka teel Tallinnast Helsingi tormis. Hukkus 175 inimest . Upatud laevade monument Sevastoopolis 1904.-türklased ründasid Sevastooplit. Grimmis vesineitsi 1887 Pärnus-Lydia Koidula-1929 Romaanovite dünasti 300 aastapäev, 2 monumendi kavandit. 1919-Adamson tuleb Paldiskisse kuhu jääb surmani. 26 juuni 1929 sureb südameatakki tagajärjel, maetud Pärnu. Suri 47 aastaselt. Töös! 1. Weitzenbergi tööde stiil 2. Nimeta Eesti mütoloogia ainetel loodud muinaskandgelasi(kirjelda) 3. Adamsoni õppingud PKA ja tööde stiil. 4
Sarvik" ning "Laeva viimane ohe". 1903. a. valmis tal Georg Lurichi pronkfiguur ning esimese monumentaalteosena 1893. a. Soome lahes hukkunud soomuslaeva mälestuseks 7. septembril 1902. a. avatud "Russalka" Kadrioru rannas. Kõrgel graniitalusel seisva figuuri loomisel on autor modellina kasutanud 17-aastast koduabilist Paldiskis Juuli Rootsi. Sammuti on tema loodud L. Koidula mälestussammas Pärnus, Fr. R. Kreutzwaldi monument Võrus ning skulptuur "Uppunud laevade monument" Sevastoopolis. Näitusel olid eksponeeritud kaks Adamsoni teost: "Laine ainus suudlus" ja "Kunstniku uinuv tütreke". Esimesel oli näha laines magav alasti naine, teisel aga uinuv beebi. Need teosed olid väga tõetruud ja tundus nagu ärkaksid na d kohe ellu. Tema skulptuurides leidus mingi kindel sära, mida ei anna kirjeldada. Teise tööd tundusid kuidagi tuhmid ja need ei huvitanud paljusid. Adamsoni teosed aga tõmbasid rahvast enda poole.
1918. a. asus Paldiskisse. A. Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Loomingu paremikku kuuluvad "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), "Äreval ootel" (1899), mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) ning L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit.A. Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis. Mälestussammas Tallinnas Kadriorus (1962, A. Eskel, arh. A. Murdmaa). Tema elu ja loominguline tegevus olid tihedalt seotud Tallinnaga.
1918. a. asus Paldiskisse. Tema loomingu paremikku kuuluvad: · "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), · "Äreval ootel" (1899), · Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), · "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), · "laeva viimane ohe" (1899), · "Noorus kaob" (1919). · Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), · Monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), · Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), · F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). · Temalt telliti palju Vabadussõja monumente: Vabadussõja skulptuur Suure-Jaanis Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit. A. Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis.
1897. a suvel esines Lurich suure eduga Lõuna-Venemaa linnades, võites maadluses kõiki ettejuhtuvaid jõumehi ja hämmastades pealtvaatajaid mitmesuguste jõu- ja osavusnumbritega. Näiteks tõstis ta seljas üles hobuse koos ratsanikuga. Teiste hulgas võitis Lurich Musta mere sadamalinnades kuulsa jõukangelase, laadija Ivan Poddubnõi. Lurich märkas kohe noores ukrainlases suurte eeldustega maadlejat. 1898. aasta mais teatasid ajalehed, et Lurich on asutanud Sevastoopolis "jõuetenduste ja maadlemise kooli". Sõnum kõlas järgmiselt: "Tuttav Eesti jõumees ja maadleja Georg Lurich on Sevastoopolis jõuetenduste ja maadluse kooli asutanud. Kahjuks puuduvad andmed, mis sellest koolist sai. Kuni 1899. aasta suveni esines Lurich Tartus, Valgas, Viljandis, Pärnus, Narvas, Rakveres, Väike-Maarjas, Tallinnas, Kuressaares, Haapsalus, Vana-Vändras jm. Eestis, samuti Riias ja Põhja-Lätis
Eesti skulptuuri teerajajad on Weizenberg ja Adamson. Mõlemate kunstnike teosed on esindatud ka Kumus. Nagu ka Köler, sai Weizenberg kunstihariduse Peterburis (aga ka Berliinis), sest Eestis puudus võimalus kunsti õppida. Ta meisterdas allegoorilisi kujusid . Amandus Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Kumus on esindatud näiteks ,,Koit" ja ,,Hämarik". Muide asub Adamsoni teine "Russalka" Krimmi rannas. 1904. a. avati Adamsoni skulptuur "Uppunud laevade monument" Sevastoopolis. ''Koitu ja Hämarikku'' vaadates tekivad ainult positiivsed mõtted ja tunded , sest juba pealkiri tõotab midagi head. Skulptuur on suhteliselt heades mõõtmetes. On näha et kunstnik on tükikese oma hinge teosesse pannud. See teos oli ka üks minu lemmikutest just nimelt selle suurese ja mõtte poolest. Teine eesti skulptuuri rajaja Weizenberg esindab seda hilisklassitsismi, mille lähtekohaks oli Thorvaldseni looming, mis huvitaval kobel püsis nii kaua elujõulisena. Weizenbergi
Tema loomingu paremikku kuuluvad: · "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), · "Äreval ootel" (1899), · Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), · "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), · "laeva viimane ohe" (1899), · "Noorus kaob" (1919). · Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), · Monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), · Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), · F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). · Temalt telliti palju Vabadussõja monumente: Vabadussõja skulptuur Suure-Jaanis Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit. A
sooloviiuliteosed Fantaasia (1931) ja "Avarused" (1940). Kõige rohkem on Eller aga kirjutanud klaverimuusikat - 200 teose ringis. 1910.-1930. aastatel kirjutas ta hulga prelüüde. Just nendes pöördus ta kõige esmalt moodsate 5 väljendusvahendite poole, see on uudseim ja otsinguterikkaim osa ta loomingust. Üks populaarsemaid nendest on veel 1913. aastal Sevastoopolis kirjutatud, varase suvehommiku päikesest inspireeritud prelüüd Fis-duur (nr 2 Prelüüdide II vihikust, 1920). Tähelepanuväärne ja paljumängitud klaveriteos on ka mõtlik, suurejoonelise arendusega, kulminatsioonis kõiki klaveriregistreid kellahelinaga täitev "Kellad" (1929), mis on inspireeritud Tartu Pauluse kiriku kelladest. Elleri üks väheseid rahvaviisiainelisi töid on aastail 1940-1941 valminud "13 klaveripala eesti motiividel"
- Töötab kunstiõpetajana - Elab Pariisis (1887- 1891). Näeb seal sümbolismi, realismi. Sümbolismiga seotud tööd meretemaatikas. - ,,Lüüriline muusika" - ,,Laeva viimne ohe" - Teeb ka naisakti - Pöördub Peterburi, realistlikus vormikõned skulptuurid nt. ,,Hülgekütt Pakri saarelt" (1898, pronks) - ,,G. Lurichi portree" (1903, pronks) - Sümbolism ,,Koit ja Hämarik" (suudlevad kujud) - ,,Noorus kaob" - Uputatud laeva monument Sevastoopolis - Mitmed tema tööd tehtud pirnipuust - Russalka monument 1902, eraisikutelt korjatud raha eest, 1893 uppunud laeva auks, kõrgel granaatalusel ingel, käes õigeusu rist, suunatud laeva uppumiskoha poole. - Vabadussõja teemalised monumendid nt. Kalevipoja kuju Tartus (1933). Vaidlusi tekitas müütilise tegelase kujutamine vabadussõja monumendina, kalevipoeg pooleldi riietatud, toetub mõõgale, eeskujuks Heraklese skulptuurid. Nõukogude okupatsiooni
Rahval puudusid demokraatlikud vabadused. Puudus rahva esindus riiklikul tasandil. 43 Revolutsiooni puhkemist kiirendas Vene-Jaapani sõda. 09.01.1905 - verine pühapäev. Peterbuti rahvas läks tsaarile palvekirja viima, seda ohranka õhutusel. Tsaar käskis rahva vastu tule avada. Surma sai 1000 inimest. Haavata 5000. Üle Venemaa algasid protesti streigid. Eestis alustas streiki Dvigatel. Suvi. Rahutused jõudsid mereväe hulka. Sevastoopolis puhkes ülestõus SMITHI juhtimisel. Ülestõus puhkes ka soomuslaeval Botjomkin. Oktoober. Ülevenemaaline poliitiline üldstreik. Töötasid ainult haiglad ja veevärk. 17. oktoobri manifest: Lubati rahvale anda demokraatlikud vabadused. Inimestele lubati isikupuutumatust. Lubati laiendada valmisõigust. Lubarti kokku kutsuda riigi duuma (parlament). Saadi õigus õiguse moodustada ühinguid. Venemeel olid poliitilised parteid: Kadettide ja Oktobristide Partei. (Loodi 1905
Suhtumine sõjasse väga vastuoluline, arvab, et sõda on suur kurjus, teistpidi arvab, et sõda viib inimarengut edasi. Siis on tema meelest kahesugust vaprust. Lihtsõduri vaprus on niinimetatud õige vaprus, sest tema kaitseb sõjas oma maad, oma kodu, aga ohvitserivaprus on mäng, sest ohvitser püüab pidevalt teistele ohvitseridele näidata kui edukas ja julge sõjaväelane ta on. Seal Kaukaasias satuvad mõlemad vennad Tolstoid Sevastoopolisse, koht Krimmis. Ja Tolstoi on seal Sevastoopolis Vene-Türgi sõja aegu, 1854-1855. Siin tal siis valmis selline teos ,,Sevastoopoli jutustused." Sõda lõppes Venemaale kaotusega, see sõda, kus Nikolai I kahtlastel põhjustel suri, kuigi arvatakse, et sellepärast, et Venemaa kaotas oma olulise lõunasadama. Uus tsaar Aleksander II, kellest olu küllaltki palju Venemaale kasu ja tulu, aga venelased ise lõid ta maha. 50ndate aastate teine pool on Vene elus selline tõusuaeg. Uus
annaabi.ee 
