Emakeele Seltsi toimetised 22. Tallinn: Valgus 1986. · Kettunen, Lauri: Vatjan kielen äännehistoria. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 185. Helsinki, 1930. · Kettunen, Lauri: Vatjan kielen Mahun murteen sanasto. Castrenianumin toimitteita 27. Helsinki, 1986. · Kettunen, Lauri ja Lauri Posti: Näytteitä vatjan kielestä. Suomalais- Ugrilaisen Seuran Toimituksia 63. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1932. · Laakso, Johanna: Vatjan käänteissanasto. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 49. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1989. · Lauerma, Petri: Vatjan vokaalisointu. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1993. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 214) ISBN 951-9403-57-4. · Mälk, Vaina: Vadja vanasõnad. Tallinn: Eesti Raamat, 1976. · Posti, Lauri: Vatjan kielen Kukkosin murteen sanakirja. Helsinki:
1991 Eesti Kunstifondi galerii (koos Jüri Arrakuga), Helsingi, Soome 1992 Volleby Instituut, Vasteras, Rootsi 1992 Tido krahviloss, Tido, Rootsi · 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1995 Tuglas - Seura , Helsingi, Soome 1995 Tartu Kunstimuuseum, Tartu 1995 Galerii Sebra, Tartu 1995 Saksa Kultuuriinstituut, Tallinn 1995 Uue Kunsti Muuseum, Pärnu, Estonia 1995 Galerii Vaal, Tallinn 1998 Galerii Legend, Tartu 1998 Galerii Hassel, Stuttgart, Saksamaa 1999 Raatuse galerii, Tallinn, Eesti 1999 Kilpkonna Galerii (koos Vello Trelliga), Viljandi 2000 Tallinna Kunstihoone Galerii, Tallinn 2000 Eesti Saatkond Riias, Läti 2001 Ühispanga galerii, Tallinn Mõned pildid Rein Kelpmani
urheiluun tulosten suhteen. Sanomalehtien välittää pääsivät Matti skandaalit yksityiselämässä. Urheilutarkoituksiin tulokset kärsivät. Pilkka-ala päättyessä Matti kokeillut erilaisia asioita: yrittänyt laulaja onnistua, mutta ei saavuttanut merkittävää menestystä. Vaikka stripparina on kansan ollut. 1988 . Vuonna ta erilleen Tiinast. Johtui yhä uudelleen alkoholin liiallinen välttämättä. Sen avioeron otti aikakauslehdessä (seura 46/88) yhteensä sanoilla: "Rakkaus on kuin lankakerä. Se alkaa ja päättyy." Saman vuoden lopulla se katsoi uuden naistuttava Pia Hynnise. 1992 . vuonna ilmestyi Matti ensimmäinen levy "Yllätysten Yo", jota myytiin 25 000 kpl. 1993 . Vuonna harjoitella Matti jälleen laskeahypähtää, mutta erityisen eduta. Ilmestyi toinen levy "Samurai". 1996 . vuonna oli ongelma sydämellä. Matti naimisiin kolmannen kerran ja muutti nimensä: Matti Nykäsest sai Matti Paanala
http://www.esm.ee/vs-fotonaitus/ Vabadussõjas osalejad K. Parts http://www.kaitseliit.ee/et/kolonel-karl-parts-naitus (14.12.2014) E. Põdder http://www.histrodamus.ee/? event=Show_main_layers&layer_id=259&lang=est(14.12.2014) J. Soots http://www.kaitseliit.ee/et/valgamaal-malestati-kindral-jaan-sootsi (14.12.2014) J. Poska http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=94 (14.12.2014) Zetterberg, S. (2007) Eesti ajalugu. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura J. Laidoner http://www.esm.ee/kindral-laidoner/?id=11250&album_id=11269 (14.12.2014) 8
,,sisemaailma" nägemise viisi. (Vainik 2002a : 553) 5 Kasutatud kirjandus Vainik, Ene 2002a. Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara? Keel ja Kirjandus 8, 537 553. Vainik, Ene 2002b. Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast. Äidinkielen merkitykset. Toim. Ilona Herlin. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 228 243. Vainik, Ene, Orav, Heili 2005. A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane Keel ja Kirjandus 4, 1 21. 6
Põhjala heaoluriik kas saavutamatu ideaal Eestile? Essee Kuskile kuulumine on iga inimese jaoks oluline, sama saab öelda ka riikide kohta. Kuuluvustunne on tähtis riigi ja inimese identiteedi kohaselt. Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat (Tuglas-seura). Käsitledes essees erinevaid valupunkte, saab Eesti staatusest Põhjala heaoluriigina täpsemalt aimu. Heaoluriik on mitmetasandiline mõiste. Heaoluriik on mõiste, mis tähistab sellist ühiskonda või ühiskonna arenguetappi, millele on omane solidaarsus ligimesega ning millel on süsteemsed, avaliku ühiskonna tagatud vormid (Redlich, 2000). Euroopas kätkes heaoluriigi mõiste järgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad, haridus
Porthan soome kirjanduse, ajakirjanduse, akadeemilise rahvusteaduse rajaja. Snellman oli fennomaan. Ludvig Runeberg oli svekomaan. Sõnagi soome keelt ei osanud, oli soomekeelse kultuuri vastu, arvas, et soome keeles ei ole võimalik midagi kõrgkultuuri väärilist kirjutada. Fennomaanid hoiatasid liigse rootsi-(lääne)meelsuse eest. 19. saj. nad tegelesid soome keele ja kultuuriga. 19. saj. keskpaigani soosis võim nende tegemisi. 17. akateeminen Karjala-Seura, keelevõistlus ülikoolis kui oli selge, et tervet Karjalat ei õnnestu Soomega liita, tekkis vajadus rahulepingu järele. Leping sõlmiti 1920. sellega jäid Soomele tema ajaloolised piirid Karjalas. Nõukogude Venemaale jäänud Karjalale lubati laialdast autonoomiat, kuid pooled mõistsid seda erinevalt. Venelased rikkusid seda kokkulepet. See põhjustas järgnevatel aastakümnetel Soome ja Nõukogude Liidu vahel pingeid. 1921. üritti Ida-
". Jaakko Juteini 1. soomekeelne ilmalik kirjanik, keda nii palju loeti. Snellman oli fennomaan. Ludvig Runeberg oli svekomaan. Sõnagi soome keelt ei osanud, oli soomekeelse kultuuri vastu, arvas, et soome keeles ei ole võimalik midagi kõrgkultuuri väärilist kirjutada. Fennomaanid hoiatasid liigse rootsi-(lääne)meelsuse eest. 19. saj. nad tegelesid soome keele ja kultuuriga. 19. saj. keskpaigani soosis võim nende tegemisi. Lönnrot ka fennofiil. 17. akateeminen Karjala-Seura, keelevõislus ülikoolis kui oli selge, et tervet Karjalat ei õnnestu Soomega liita, tekkis vajadus rahulepingu järele. Leping sõlmiti 1920. sellega jäid Soomele tema ajaloolised piirid Karjalas. Nõukogude Venemaale jäänud Karjalale lubati laialdast autonoomiat, kuid pooled mõistsid seda erinevalt. Venelased rikkusid seda kokkulepet. See põhjustas järgnevatel aastakümnetel Soome ja Nõukogude Liidu vahel pingeid. 1921. üritti Ida-
isiklike mälestuste koondamise monopoolselt enda kätte võtnud, soodustab see kirjelduse muutumist isikukeskseks ning subjektiivseks. Samas tuleb tunnistada, et ENSV pungi uurimine on näidanud, et kõige väärtuslikumat infot tollaste sündmuste kohta saab just nimelt 1 Trubetsky, Tõnu. 2009. Eesti punk: 1976-1990: Anarhia ENSV-s. Tallinn, Varrak. 2 Viires, Piret. 1999. Eesti punkluule. Tuglas-Seura: http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/Eest_punkluule.html (13.01.2013). 3 Sommer, Lauri. 2001. Haaknõela vari. Vikerkaar 2/3. 4 Trubetsky, Tõnu. 2012. Haaknõela külm helk: Eesti punk 1972-1990. Tallinn: Kunst. 3 elulooraamatustest ning isiklikest mälestustest, samuti on informatiivsed tolleaegsed ajalehe- ja ajakirjaartiklid ning arvukad intervjuud sündmuste osalistega. Teema puutumatust ja
selvä selge, arusaadav; puhas semmonen (= sellainen) selline, seesugune Senaatintori Senaatintori ( väljak Helsingis) sentti sent sentään siiski, ometi(gi) serkku nõbu setti komplekt, valik; sari setä onu seura selts; seltskond seuraava järgmine siellä seal sieltä sealt sieni seen sienipiirakka seenepirukas siesta siesta siihen (se) sinna, sellesse (see) siika siig siinä selles; seal
Godet, J.-D. 2000. Puude ja põõsaste määraja. Tõlge eesti keelde, Koolibri, 254 lk. Hageneder, F. 2006. Puud on tarkusekandjad. Looduslugu. Folkloor. Sümboolika. Tervendamine. Tln., Sinisukk, 224 lk. Henno, O. 1995. Puude ja põõsaste välimääraja. Teine, ümbertöötatud trükk. Tln. 575 lk. Hämet-Ahti, L., Palmén, A., Alanko, P., Tigerstedt, P.M.A. 1992. Suomen puu- ja pensaskasvio. Helsinki, Dendrologian Seura, 373 lk. Johnson, O., More, D. 2005. Euroopa puud. Tln., Eesti Entsüklopeediakirjastus, 464 lk. Kiik, H. 1989. Maailma viljad. Tln., Valgus, 560 lk. Krüssmann, G. 1979. Die Nadelgehölze : Eine Nadelholzkunde für die Praxis. 3., neubearbeitete Auflage, Berlin, Hamburg, Barey, 264 S. Laane, M. (ed.) 2000. Iluaianduse käsiraamat. Tln., Varrak, 396 lk. Laas, Eino. 2004. Okaspuud. Trt., Atlex, 359 lk. Laas, Endel. 1987. Dendroloogia. Teine, ümbertöötatud trükk. Tln., Valgus,
annaabi.ee 
