prognoosida milliseid kasutajaid, süsteeme, tarkvara ja konfiguratsiooni elemente võib eelseisev muudatus mõjutada Näide: Meie ettevõttes tuleb välja vahetada Wifi ruuterid. ● IT-varade seadistamise ja seoste andmed tuleb salvestada CMDB-sse, siis on konkreetse osakonna kõiki tööruume mõjutavate võrguhäirete veaotsing tõhusaim, sest on teada, milliste ruuterite ja serveritega need on ühendatud. Näide: Turundusosakonnas tekkis Wifi ruuterite väljavahetamise käigus võrguhäire. 2. CI tüübid: Teenus ➝ Nt. rakendused 3. Näiteid CI-de omavahelistest seostest ● Andmete saamine - Inimesed (arendajad) kasutavad tarkvara (nt Windowsi) ja laevad lähtekoodi enda arvutisse ● Andmete saatmine - Arendajad muudavad koodi abil andmebaasi sisu ja peale
keskserver. Ettevõtte või organisatsiooni klient/server andmebaas on tihti realiseeritav ka ainult kohtvõrgu baasil. SQL standard kirjeldab CONNECT ja DISCONNECT operatsioone. SQL andmebaasi kasutav rakendusprogramm (klient) peab edastama andmebaasisüsteemile CONNECT käsu, selleks, et ta saaks hakata andmebaasi kasutama. Iga loodud ühendus tuleb lõpuks lõpetada DISCONNECT käsuga. Kliendil saab olla üks aktiivne ühendus ja mitu mitteaktiivset (uinunud) ühendust erinevate serveritega. SET CONNECTION käsuga saab muuta uue ühenduse aktiivseks. See põhjustab senise aktiivse ühenduse muutmise mitteaktiivseks. ODBC ODBC (Open Database Connectivity) on Microsofti poolt loodud standard. Ta pakub rakendustele ühtse liidese erinevates andmebaasisüsteemides loodud SQL andmebaasidega ühenduse saamiseks. ODBC võimaldab programmil ühesuguste käskude abil pöörduda erinevates andmebaasisüsteemides loodud andmebaaside poole. See
Microsoft Security Essentials (http://www.microsoft.com/security_essentials/support.aspx?mkt=en-us) · Microsoft Security Essentials pakub reaalajakaitset viiruste, troojate, usside, nuhkvara ja kõikvõimaliku muu pahavara eest. Programmi on ühendatud ka protsesside käitumist analüüsiv signatuuriteenus, mis otsib arvutist pahavarale sarnanevaid tegevusi ja kahtluse korral võtab ühendust Microsoft serveritega, et kinnitust saada, kas tegu on tõepoolest pahalasega või kõigest valehäirega (false positive). Ehkki tõenäoliselt paljudele kasutajatele selline kojuhelistamisteenus ei meeldi, siis isiklikult pean seda uuenduslikku meetodit ainult tervitatavaks, kuna eriti just algajatel on nüüd palju lihtsam ei pea enam hakkama sõpru ja tuttavaid läbi kõllama või siis internetist otsima, et kas leitud fail kustutada või alles jätta.
Unicode - teksti redigeerimis standard UTF-8: sümboli kodeerimis standard Latex: laiendab Tex keelt struktuuri, sisu ja haldusega Markdown: teksti vormindus keel 5. Nädal Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, Python: 1989 HTML: 1990, lubas internetil laieneda world wide webi HTTP: 1990, võrguprotokoll, mis aitab veebilehitsejatel serveritega suhelda veebis Internet eestis: 1990, pandi käima regulaarne ühendus oma instituudi ja FUUG(asus Soomes) masina vahel Linux:1991, tegi soomlane Linus Torvalds Netscape: 1994, browser Usenet: 1994, suhtlussüsteem Php: 1994, skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomise Päevalehed eestis: 1995 esimene eesti päevaleht netis – www.zzz.ee/epl Palm pilot: 1996
Bluetooth Traadita võrgukaart GPRS/EDGE/3G/HSDPA mobiilsidevõrgukaart FireWire (IEE1394) NAS Nas kujutab endast väga lihtsat süsteemi, mis pakub temaga samas võrgus olevatele seadmetele füüsislist kettartuumi, mida seadmed saaavad kasutada ainult failipõhiseks salvestuseks. 2010.a seisuga kogub NAS alles populaarsust ja ei ole veel leidnud massilist populaarsust kasutajate seas, kuigi süsteemi kuluefektiivsuse poolest peaks ta seda juba teinud olema. Serveritega võrreldes on NAS süsteemi eelisteks: väiksem päringule kuluv aeg väiksem arvutusvõimsuse vajadus halduse ja arendamise lihtsus NAS võimaldab olla klientidel samaaegselt ühenduses mitme eri protokolli kaudu. Ta on kasulik rohkemaks kui ainult keskseks üld salvestuseks. NAS-iga on võimalik luua palju lihtsamaid ja odavamaid süsteeme näiteks tõrkekindlate ja koormust tasakaalustavate email-i ja veebiserverite puhul, pakkudes andmesalvestus teenust.
kalleim, taru ´Tartusse´ ,rääki, olnd, kokku lepit, m6eld-teht ´mõeldud-tehtud´. Kuna SMSis ei ole ruumi raisata, kasutatakse kõiki võimalusi sõnade kokkukirjutamiseks. Vokaalidega koonerdamine tähendab eesti SMS-kirjaviisi tsehhi, araabia ja heebrea keelele sõnumipikkused sõnaalaused (nt tunnekuimaajataevavahel, poleaimugi, eiteamis, oimaolenniväsinud ) meenutavad aga pigem samojeedi või indiaani keeli. Vältimaks probleeme serveritega, mis ei tunnista failinimedes tühikuid, kasutavad arvutiinimsed ammu võtet kirjutada kõik sõnad kokku, eristades sõnaalguse suurtähtega. Nende eeskujul või sõltumatu arengu tagajärjena võib ka SMSides kohata AnnaM2rkuKuiReedelKohale ja MaJ2taxT2naL6unaVahele tüüpi sõnumeid. SMSi lahku kirjutamisetõvest vaba iseloom annab lootust, et sõna kokkukirjutamise komme säilib eesti SMS-teismelistel ka suureks
performance boosti 42. Rack serverid Üks kahest keskmise astme serverist. Temas on olemas kõik tööks vajalikud seadmed. RAID. Võib toetada osadel seadmetel Hot- Plugi ja Hot-Swapi. Kasutakse üldjuhul kaasaegseid detaile, mille mahud on korrigeeritud serverite jaoks. Kasutavad nii AMD Opteroni, Inteli Xeon kui ka Ultra Sparc protsessoreid. Suhteliselt suurte laiendus võimalustega võrreldes blade ja tower serveritega. Tavaliselt emaplaadil näiteks 7 PCIe ja 5 PCI siini. Lisaks siis veel ka muud liidesed. Spetsifikatsioon Max HDD arv 2, 5, 8 oleneb mudelist Max HDD maht 2 TB HDD liidesed SATA, SCSI, SAS Max mäluhulk GB 32, 64, 128, 192 oleneb mudelist Max CPU'de arv 2, 4, 8, 10 oleneb mudelist PSU 345-1 470 W Mõõdud Kõrgus Laius Sügavus ~42,5 mm ~440 mm ~600 mm Kaal ~18 kg Kasutusala Veebiserver, failiserver, domainikontroller Materjal toetub HP, Dell, Sun toodetel. 43
Veebiserveriks nimetatakse ka arvutit, millel on veebiserveri tarkvara ja salvestatud veebilehtede failid. Serveri rünnakutest kaitsmiseks kasutatakse võrkudevahelist ekraani ja vastavat tarkvara. Serveri funktsioonid: serveril paiknevad erinevad ressursid (näiteks, veebilehed); igale ressursile määratakse juurdepääsu õigused; server töötleb klientide nõudeid ühele või teisele ressursile; server vahetab infot klientidega ja teiste serveritega. Klient Kliendina kasutatakse brauserit. Kõige levinumateks brauseriteks on Internet Explorer (www.microsoft.com), FireFox (www.mozilla.org), Opera (www.opera.com). Kliendi funktsioonid: brauser rakendab vajaliku ressursi nõudmise; brauser töötleb saadud ressurssi. Nõue Vastus DNS-server Klient + brauser Veebilehe edastamine
(tarkvara), siis Sa juba kasutad ka pilvetehnoloogiat - Sa oled "pilve sees". Kõik veebirakendused, mida Sa kasutad, näiteks nagu Gmail, Google Calendar, Hotmail, Facebook, Paypal, Google Maps, SalesForce, Dropbox, Google Docs jne, baseeruvad "cloud computing" ("sky computing") tehnoloogiale. Kui Sa võtad ühe sellise teenusega (st 5serveriga) ühendust, siis võtad Sa tegelikult ühendust terve hulga teiste taoliste serveritega, aga seda juba väljaspool Internetti. 6 Näiteks GMail on Google platvormi üheks komponendiks (osaks) ja kui Sa kasutad seda Google veebipõhist meiliprogrammi, siis töötad Sa tegelikult "pilves", sest kogu tegevus toimub Sinu veebilehitsejas (brauseris). GMail'i abil saad Sa peale tavapäraste Emailide vahetamise teha ka palju muid asju ja ta omab näiteks selliseid lisavõimalusi: Conversation, Google Buzz, Google Chat, Voice & Video
liikmetele nende postkasti ja sealt saab listi liige neid kustutada või alles hoida kuidas ise soovib uudisegruppidesse kirjutatud kirju aga ei saadeta mitte eraldi iga lugeja postkasti, vaid pannakse ühes eksemplaris keskarvutisse. Serverarvutite võimalusest (mälumahust jt) sõltuvalt hoitakse artikleid ühest päevast kuni 30-ni. Usenetis pole otseselt ülemusi ega alamaid, kui mingi hierarhia on ikka välja kujunenud. Eesti kasutajad suhtlevad kohalike news-serveritega ja sealt alles edasi jõuab artikkel edasi maailma. Tegelikult on Internet lihtsalt tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mille ainult üheks osaks on veeb. Otsimootor on süsteem, mis leiab kasutajale kõik dokumendid ja võrguleheküljed, mis sisaldavad etteantud sõna või sõnade kombinatsiooni. Praktikas osutub otsimootor sageli parimaks meetodiks, mille abil suurest materjalihulgast endale vajalikke tekste üles leida.
abil toimub ühenduse krüpteerimine. Kasutaja tunneb TLS-i/SSL-iga kaitstud andmeedastust võimaldavad veebilehed ära nt selle järgi, et internetiaadressi on täiendatud s-tähega (https://www...). Lisaks tähistab suurem osa tänapäevastest brauseritest neid lehti ka kuidagi silmatorkavamalt, nt sümboliga (võti, tabalukk jne) või internetiaadressi värvimärgistusega. TLS-i/SSL-i kasutamine ei ole piiratud HTTP-klientide ja -serveritega. Ka SMTP ja LDAP protokollid saavad turvalise kommunikatsiooni tagamiseks TLS-i/SSL-i kasutada, kuid see eeldab, et kõik asjassepuutuvad kliendid ja serverid toetavad seda turvafunktsiooni. TLS/SSL koosneb kahest kihist. Ülemisel kihil töötab TLS-i/SSL-i Handshake- protokoll. See aitab kliendil ja serveril üksteist tuvastada ja autentida, samuti annab see järgneva andmeliikluse jaoks võtme ja krüpteerimisalgoritmi. Alumine kiht, TLS-i/SSL-i Recordprotokoll,
a. oli see juba 44,736 Mbit/s. Euroopa tuumafüüsika keskus CERN alustas uuringuid hüperteksti kasutamiseks arvutivõrkudes 1989.a. Hiljem lisandus ideele uus mõõde - rikastada teksti ka multimeedia (pildid, heli, animatsioon) elementidega. Niisugust keskkonda hakati nimetama World Wide Web-iks e. WWW (veebiks). Plahvatusmoment tuli 1993.a., mil Marc Andresen töötas välja kasutajaliidese NCSA Mosaic. See lubas tavakasutajal suhelda WWW-serveritega. Sellest ajast on kasvanud WWW 64 populaarsus drastiliselt. Just WWW on oma lihtsuse ja efektiivsusega toonud miljoneid kasutajaid Interneti juurde. Arengust Eestis Algus oli ka siin akadeemilist laadi. Algas see nii, et 1990.a. seati sisse modemiside Tallinna Küberneetikainstituudi ja Soome UNIX -i kasutajate arvutite vahel. See võimaldas vahetada E-posti ning lugeda uudistegruppe. Aprillis 1992
ühendusi, mida saab kasutada tabelite täitmiseks e. lugemiseks andmebaasist (Fill) ja muudatuste ülekandmiseks andmebaasi (Update). Iga DataAdapter tegeleb vaid ühe tabeli andmetega. Kuna DataAdapter tegeleb otseselt andmebaasiga, tuleb valida DataAdapter vastavalt andmebaasile. .NET raamistikuga on kaasas kaks DataAdapteri klassi 129. OleDbDataAdapter igasuguste andmeallikatega suhtlemiseks 130. SqlDataAdapter Suhtlemiseks SQL Serveritega alates versioonist 7.0 XxxDataAdapteri kaudu on võimalik sooritada kõiki DML (Data Manipulation Language -
4 Raadioterminalid 13.5. Raadioterminalid ja juhtmeta lugejad Raadioterminalide korral luuakse traadita arvutivõrk (WLAN – Wireless Local Area Network). Selles võrgus töötavad terminalid saavad pidevalt suhelda nii omavahel kui ka teiste võrgus olevate arvutite ja serveritega. Lisaks võivad sellisesse võrku olla lülitatud kaalud ja etiketiprinterid. Terminalid on varustatud puutetundliku ekraani ja vöötkoodilugejaga, mis lisaks vöötkoodi dekodeerimisele suudab salvestada ka graaikat (ekraanile kirjutatud allkiri, eseme pilt jne).
annaabi.ee 
