horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine väga romaanilik nähe. Skulptuur: Temaatika pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne
Burgundias, (Pr) Gogh -omapära- 2 transepti idaküljel, pühendatud pühakutele -nelitis-kõrgpunkt ida küljes, transepti ja peahoone ristumiskoht või *Paradiisist väljaajamine kõrvaltorn) -fragment Hildesheimi toomkiriku pronksukselt 11.saj al. -muidu keelatud, paganatele ustele. *Saint-Sernini kirik Toulouse´is -kesklööv kaetud silindervõlviga, 5 löövi piki, 3 löövi transept, 5 *Ümarskulptuur endiselt keelatud, Reimsi peapiiskopi kabelit-kabelikpärg Cero rist- ümarskulptuur, puust, sisaldab reliikviat, siiani säilinud, 975-1000 *Durhami katedraal (York)
Pisa toomkirik Püha Markuse katedraal Veneetsias San Miniato al Monte kirik Firenzes. Veel iseloomulikku: Antiikkunsti mõjud fassaadid kaetud eri värvi marmorist mustriga. Torne polnud, neid asendasid kiriku kõrval olevad kellatornid. Prantsusmaa Notre Dame de la Grande kirik Poitiers's. Saint Sernini katedraali Toulouse'is. Cluny kloostrikirik. Tornlinnus Dinant'is. Saksamaa Mainzi toomkirik. 980-1137. Idafassaad Wormsi toomkirik. St. Michaeli kirik Hildesheimis. Wartburgi linnus Eisenachis. Inglismaa (ka Normannide stiil) Toweri linnus Londonis. Romaani stiilis kujutav kunst Lamereljeef (esines portaalidel, fassaadidel, sambakapiteelil. Temaatika jutustav ja õpetlik, ,,vaeste piibel"
ristvõlv. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav ehk triumfikaar. Siiski oli ka ristvõlv väga raske ja võlvide kandmiseks tuli ehitada väga massiivsed seinad ning jämedad piilarid. Seetõttu jäid aknad väikesteks ja kitsad löövid müürimasside vahel hämaraks. Hildesheimi toomkirik o Saksamaal o Koor oli nii idas kui läänes [keisrile] Saint-Sernini kirik o Tolouse´is (Lõuna-Prantsusmaal) o Palverändurite kirik o Kesklööv on kaetud silindervõlvidega o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline transept o Sisemised külglöövid moodustavad kooriümbriskäigu. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit, mis moodustavad kabelitepärja. o Lagi on silindervõlvidest o Välisvaadet valitseb võimas nelitistorn. Notre-Dame-la-Grande´i kirik o Poiters´is (Lääne-Prantusmaa) o 12. sajand
1. Koor 2. Apsiid 3. Kooriümbriskäik 4. Transept 5. Külgtorn 6. Nelitis ja Nelitistorn 7. Kesklööv, Pikihoone 8. Külglööv Romaani kirikud Prantsusmaal 10-12 sajandil. Palju ehituskoolkondi (üle 10 iseseisva koolkonna) ja erinevad lähenemised. Harmoonia arhitektuurilise ja dekoratiivse külje vahel; jõud, tugevus ja monumentaalsus ühinevad peensuse ja elegantsiga. Mõned koolkonnad kasutavad fassaadidel rikkalikult reljeefe ja skulptuure. Saint- Sernini katedraal Toulouse'is monumentaalne kõrge kääbusgaleriidega kaunistatud nelitisetorn ja arvukad kabelid. Le Puy katedraal - tugevate islami kunsti mõjudega väga harmooniline romaani stiilis ehitis. Cluny kloostrikirik 5-lööviline basiilika kahe transeptiga. Tolle aja suurim ristiusu kirik, kus kasutati palju uudseid ehitusvõtteid (oletatakse gootilikke tugikari, külglöövid roidvõlvidega). Romaani skulptuur.
Päikest. Kuplit katab nn. kasettlagi. Kassetid (süvendiga paneelid) olid kuni 7. saj. kaetud kullatud pronksist tahvlitega. 6.Mis liiki ehitisi ehitati 9-11.saj; kuidas seda aega nimetatakse? Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! Ehitati kiviehitisi peamiselt, varakeskaeg. Romaani stiili peamine tunnus ümarkaare kasutamine, samuti silindervõlv, ristvõlv.Kirikute peamine tüüp basiilika. Saint Foy Conques´s, Saint Sernini Toulousé´is, Durhami kirik, Cluny klooster, Speyeri, Mainzi toomkirik. 7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Ehitati katedraale. Gooti stiili kõige silmatorkavamateks tunnuseks on teravkaar ja roidvõlv. Jumalaema kirik (Notre Dame) Pariisis, Amiensi katedraal, Chartesi katedraal, Reimsi katedraal. 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist
oli silindervõlv, kuid sellega sai katta ainult kitsaid ruume. Laiemate ruumide katmiseks kasutati ristvõlvi(iga löövi kattis omaette seisev ristvõlv). Transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar. Kuna ristvõlv oli väga raske, tuli seinad ehitada massiivsed ja sambad jämedad, mistõttu jäid aknad väikseks. Hildesheimi toomkirik Saksamaal on eriline sellepoolest, et tal on koorid nii idas kui läänes ja see kirik oli mõeldud keisrile. Saint-Sernini kirikul on viielööviline pikihoone kolmelöövilise transeptiga. Külglöövid jätkuvad ümber koori ja moodustavad selle ümber käigu. Koorist ulatuvad välja viis kabelit. Kiriku laeks on silindervõlvid. Väljas on nelitistorn. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst. 10.saj. lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Skulptuur erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. Kujureid ei huvitanud anatoomiline täpsus vaid kannatuse tundeküllane väljendamine
1088-1118. Arvutirekonstruktsioon. Säilinud põikhoone ots. Cluny kloostrikirik. 1088-1118. Cluny kloostrikirik. 1088-1118. Arvutirekonstruktsioon. Koor. Arvutirekonstruktsioon. Sainte Foy kirik Conques'is. 1050-1120. Interjöör. Notre Dame de la Grande kirik Poitiers's. 11. saj. Saint Sernini katedraali Toulouse'is. 1080-1096. Saint Pierre kirik Angouleme'is. Nelitistorn. 1101-1128. Läänefassaad. Saint Pierre kirik Angouleme'is. 1101-1128. Interjöör. Erandlikult on traveed kaetud Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's. u. 1180-1190. Tornlinnus, nn. donjon Dinant'is. kuplitega
Romaani stiil 10-12saj Stiil on saanud mõjutusi antiik ja varakristlikust kunstist, bütsantsi , vähesel määral ka islami kunstist. Pea kogu romaani kunst oli seotud ristiusu kirikuga. Arhitektuuri väliseks tunnuseks ümarkaar. Kirikud massiivsed, paksude seintre ja väikeste akendega. Suur osa kirikutest basiilikad, millel lai kesklööv ja kitsamad külglöövid.hakati ehitama ka torne, madalad. Tuntuimad ehitised saint sernini kirik, notre dame la grande kirik, toweri linnus inglismaal Kirjaosdkamatu rahvas sai seintel asuvatest reljeefidelt õppida tundma vana testamendi sündmusi, jeesuse elu ja pühakulugusid. Vitraazid väljendas elamusi, peatükk pühakirjast. Hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri, reljeefid portaali külgedel, mõnikord läänefassaadil. Skulptuuris ähvardavad süzeed või imede kujutused. Populaarseid viimse kohtupäeva stseen
• Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline- ja kodakirik (3 löövi aga puudus valgmik) • Suurim kristlik pühakoda on benetiktlaste kloostrikirik Cluny's Ida-Prantsusmaal.11.saj. • Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. • Tugevad nelitis tornid. • Saksamaa kirikute omapäraks oli tornide rohkus ja tihti kooriosa ka läänesd.(Maria Laachi kirik ja Bambergi kirik) Saint-Sernini kirik Toulouse'is Pr. Kiriku kesklööv on kaetud silindervõlvidega. • Itaalia bütsantsi mõjud: Püha Markuse kirik Veneetsias ja basilikaalne Pisa toomkirik. • Põhja-Euroopas tähtsamad: Lundi toomkirik Rootsis; Ribe ja Viiborgi kirikud Taanis. • Norras levis puustpüstpalkkiriku tüüp • Krüpt- maa-alune ruum (kabel), koori ruumi all, matmis paik
teostas ta ühe eksperimendi. Ta lasi kaks vastsündinud last toimetada ühe karjuse onni. Lastega ei tohtinud mitte keegi kõnelda. Kaheaastastena ütles üks neist lastest oma esimese sõna ''bekas'', mis tähendas früügia keeles leiba. Ja niimoodi arvaski valitseja früügia keele kõige vanemaks keeleks. Kuid antud katse tulemust pisut kaheldakse. Sellegipoolest arvatakse, et see oli üks esimesi psühholoogilisi katseid ajaloos. Lõuna-Prantsusmaa väikeses Saint-Sernini külas esines 1800. aastal üks kummaline juhtum. Küla elanike põllumaadel kiskus maa seest välja juurikaid 11-12-aastane poiss, kellel ei olnud riideid seljas ja juuksed olid väga pikaks kasvanud. Poiss püüti otsekohe kinni. Hämmastuseks ei osanud poiss üldse kõnelda. Ta näitas huvi üles ainult toidu vastu. Teda ei huvitanud see, et mis paikades ta normaalset elu elada saaks. Riideid selga panna talle ei saanud, sest ta rebis need kohe lõhki
teostas ta ühe eksperimendi. Ta lasi kaks vastsündinud last toimetada ühe karjuse onni. Lastega ei tohtinud mitte keegi kõnelda. Kaheaastastena ütles üks neist lastest oma esimese sõna ''bekas'', mis tähendas früügia keeles leiba. Ja niimoodi arvaski valitseja früügia keele kõige vanemaks keeleks. Kuid antud katse tulemust pisut kaheldakse. Sellegipoolest arvatakse, et see oli üks esimesi psühholoogilisi katseid ajaloos. Lõuna-Prantsusmaa väikeses Saint-Sernini külas esines 1800. aastal üks kummaline juhtum. Küla elanike põllumaadel kiskus maa seest välja juurikaid 11-12-aastane poiss, kellel ei olnud riideid seljas ja juuksed olid väga pikaks kasvanud. Poiss püüti otsekohe kinni. Hämmastuseks ei osanud poiss üldse kõnelda. Ta näitas huvi üles ainult toidu vastu. Teda ei huvitanud see, et mis paikades ta normaalset elu elada saaks. Riideid selga panna talle ei saanud, sest ta rebis need kohe lõhki
teostas ta ühe eksperimendi. Ta lasi kaks vastsündinud last toimetada ühe karjuse onni. Lastega ei tohtinud mitte keegi kõnelda. Kaheaastastena ütles üks neist lastest oma esimese sõna ''bekas'', mis tähendas früügia keeles leiba. Ja niimoodi arvaski valitseja früügia keele kõige vanemaks keeleks. Kuid antud katse tulemust pisut kaheldakse. Sellegipoolest arvatakse, et see oli üks esimesi psühholoogilisi katseid ajaloos. Lõuna-Prantsusmaa väikeses Saint-Sernini külas esines 1800. aastal üks kummaline juhtum. Küla elanike põllumaadel kiskus maa seest välja juurikaid 11-12-aastane poiss, kellel ei olnud riideid seljas ja juuksed olid väga pikaks kasvanud. Poiss püüti otsekohe kinni. Hämmastuseks ei osanud poiss üldse kõnelda. Ta näitas huvi üles ainult toidu vastu. Teda ei huvitanud see, et mis paikades ta normaalset elu elada saaks. Riideid selga panna talle ei saanud, sest ta rebis need kohe lõhki
annaabi.ee 
