Serialism Serialism Serialism on muusika üldmõiste, millega tavaliselt peetakse silmas kas seriaalset meetodit, seriaalse meetodi rakendusi seriaalse muusikana konkreetsetes teostes konkreetsete heliloojate poolt või vahel ka nö "seriaalset muusikastiili" kui 1950-ndatel-1960-ndatel loodud seriaalse muusika abstraktset ühist nimetajat. Seriaalne meetod: Seriaalne meetod on muusika kompositsioonimeetod, milles muusika loomiseks kasutatakse üht algset seeriat või seeriate kompleksi ning loodavat või uuritavat muusikat vaadeldakse võimalikult paljudest erinevatest parameetritest (Stockhausen 1970). Seriaalse meetodi voorusteks on universaalsus ja täpsus. Universaalsus väljendub võimes kohalduda kõigile muusikalistele
vms.Tähtsamad teosed:"4´33´´" (võib esitada ükskõik mis pill või pillikoosseis), "Credo in Us" (klaver, konservikarbid, elektrikell, raadiovastuvõtja) , Water music" (muusikaline-lavaline etendus). Seriaalne meetod on muusika kompositsioonimeetod, milles muusika loomiseks kasutatakse üht algset seeriat või seeriate kompleksi ning loodavat või uuritavat muusikat vaadeldakse võimalikult paljudest erinevatest parameetritest (Stockhausen 1970).Seriaalse meetodi voorusteks on universaalsus ja täpsus. Universaalsus väljendub võimes kohalduda kõigile muusikalistele parameetritele, täpsus aga võimes selgelt eritleda algse seeria või seeriate kompleksiga suguluses olev muusikaline materjal. Seriaalse muusika loomise protsess kahe tööfaasi otsustamise ja automaatikaga ei erine oluliselt traditsiooniliste kompositsioonimeetodite abil loodava muusika tööprotsessist. Erinevus on
1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris. Eestis loodi esimesed seriaalsed muusikateosed 1960-ndatel. Seriaalse muusika loojaid * Alban Berg * Pierre Boulez * Luigi Nono * Arnold Schönberg * Karlheinz Stockhausen * Anton Webern Igor Fjodorovits Stravinski (vene ; 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) 6. aprill 1971) oli vene helilooja, dirigent ja pianist. ooperid # Oedipus rex (1927) # Perséphone (1933) balletid # Pulcinella (1920) # Les Noces (1923) # Apollon Musagète (1928) # Le Baiser de la Fée (1928) # Jeu de cartes (1936)
Esteetiliselt kujutab varane konkreetne muusika kuuldemängu ja radiofoonilise(raadio kunst) kollaaži eelkäijat. Termin “konkreetne muusika”, mille Pierre Schaeffer võttis kasutusele 1949. aastal, tähendab eelsalvestatud mürahelide – nii-öelda kõlaobjektide – kasutamist, mida võib pidada ka vastandiks komponeeritud, kunstlikult loodud “abstraktsele” muusikale. Sellise radikaalse definitsiooniga tekitas Schaeffer ka paraja segaduse, sest konkreetset muusikat hakati pidama seriaalse muusika vastandiks. Juba 1950. aastatel hangiti ka Pariisi lintmagnetofonid, mis võimaldas palju keerukamaid lõikamisi, lindi mahamängimise kiiruse ning sellega seoses ka helikõrguse muutmist. Nende võimaluste 7 kaudu tekkisid ka uued muusikainstrumendid: fonogen , teatud tüüpi transponeerimisvõimalusega mellotron ja morfofon, mida võiks võrrelda lindikajamasinaga.
hiilgav dirigendikarjäär ● „Pli selon pli“ (1957-1962) ● „Eclat/Multiples“ (1965/...) ● 12-helitehnika ● „Struktuurid I“ (1952) Serialism ...on muusika üldmõiste, millega tavaliselt peetakse silmas kas seriaalset meetodit, seriaalse meetodi rakendamist või vahel ka nö seriaalset muusikastiili. Seriaalne meetod ...ehk seeriatehnika on muusika kirjutamise meetod, kus kombineeritakse erinevaid välteid, dünaamikat, astmeid, ajapunkte ja tämbrite seeriaid. Karlheinz Stockhausen 1928-2007 • Jäi noorelt üksi • Esimene teos „Kontra-Punkte“ • Elektronmuusika – „Gesang der Jünglinge“ • Kammermuusika – „Zeitmasse“ • Orkestrimuusika – „Gruppen“
.. Ehk kaksteisttoontehnika ehk kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümnevõrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Dodekafoonia üks rajajaid oli Arnold Schönberg ning dodekafoonia tekkimisele aitas kaasa tonaalsuse lagunemine ja atonaalsusetekkimine 20. sajandi alguse muusikas. Dodekafoonias hakati kasutama paljusid seriaalse meetodi põhimõtteid. Rida võib esineda neljal erineval kujul: · algkuju ehk originaal · peegelkuju ehk inversioon · vähikäik ehk retrograad · peegelkuju vähikäik ehk inversiooni retrograad. Rea helid võivad kõlada nii üksteise järel kui ka üheaegselt. Samaaegselt võib kõlada mitu rida. Rida võib läbi viia kaanonis, pikendatuna (augmentatsioon) või lühendatuna (diminutsioon).
Periood lõpeb ooperiga "Elupõletaja tähelend" (1951), mis katab ajaliselt aga täielikult Stravinski Prantsusmaal elatud aastad ning kümmekond aastat Ameerikas elatud ajast. AMEERIKA PERIOOD Stravinski Ameerika perioodil (1940–1971) kirjutatud muusikat iseloomustavad mõjutused džässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. 1950. aastatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Ameerika perioodil kirjutatud teoste hulka kuuluvad "Ebony Concerto" džässorkestrile (1945), "Cantata" (1952), "Canticum sacrum" (1955), "Agon" (1957; pühendatud George Balanchineile), "Threni" (1958) ja "Liikumised" (Movements) 1958–1959. Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm. OOPERID "Ööbik" (1914) "Renard" (1916) "Mavra" (1922)
Stravinski loomingus võib eristada kolme stiililiselt erinevat perioodi: vene periood, neoklassitsistlik periood ja ameerika periood. Vene periood Stravinski vene perioodi iseloomustab eelkõige rahvuslikkus ja folkloor.´ Ameerika periood Stravinski ameerika perioodil (1940–1971) kirjutatud muusikat iseloomustavad mõjutused džässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. 1950. aastatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Ameerika perioodil kirjutatud teoste hulka kuuluvad "Ebony Concerto" džässorkestrile (1945), "Cantata" (1952), "Canticum sacrum" (1955), "Agon" (1957), "Threni" (1958) ning "Liikumised" (Movements) 1958–1959. Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, klaverimuusikat jpm. Ooperid "Ööbik" (1914) "Renard" (1916) "Mavra" (1922) "Kuningas Oidipus" (1927)
ettekandes "Nüüdismuusika" (saksa keeles Neue Musik), millega see sõnavorm tuleb avalikult käibele. Bekker mõistab sõna all kasutatava muusikalise materjali ja muusikatunnetuse uuendamist. Alates 1921. aastast suureneb Bekkeri tähenduses väljendi "nüüdismuusika" kasutamine, mis viib 1924. aastaks väljendi "nüüdismuusika" kvaasiterminoloogilisele kinnistumisele. Herbert Eimert rõhutab 1960. aastal formuleeringuga uue muusika teine arengufraas ühest küljest spetsiaalselt seriaalse mõtlemise uudsust ning teisest küljest seob mõiste "nüüdismuusika" laiemalt alates 1945. aastast tehtud muusikaliste avastustega. Seevastu Leo Schrade ja Hans Oesch rõhutavad mõistega eelkõige muusika uut algust pärast aastat 1945. Alates umbes 1926. aastast on mõistet "nüüdismuusika" sageli teatud muusikasuundade õigustamise huvides piiritletud kaasaegse muusikaga, mis oma väärtushinnangutes on seotud teistsuguste muusikaliste tendentsidega
Fataalne armastus, piiritu nagu Tristan ja Isoldel, armastus, mis võtab oma tiivad pilvedelt. Muusika XX sajandi II poolel ehk avangardism ja modernism Muusika üldpilti mõjutasid järgmised suundumused: Poliitiline, moraalne ja majanduslik uuestisünd pärast II maailmasõda Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50) Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti
Fataalne armastus, piiritu nagu Tristan ja Isoldel, armastus, mis võtab oma tiivad pilvedelt. Muusika XX sajandi II poolel ehk avangardism ja modernism Muusika üldpilti mõjutasid järgmised suundumused: Poliitiline, moraalne ja majanduslik uuestisünd pärast II maailmasõda Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Esimesed moodsa muusika festivalid olid: Donaueschingenis (alates1921 ja 50) Darmstadtis (1946). "Varssavi sügis" (alates 1956), mis mõjutas eesti noori heliloojaid. John Cage (1912-92) Pärineb Los Angeles´ist.Tema muusika omab suurt tähtsust eelkõige helikunsti
taimedele; C. Sest kõrgematel troofilistel tasemetel olevate organismide produktsiooniefektiivsus sõltub otseselt assimilatsiooniefektiivsusest laguahelas. A on õige. Laguahela liigid võtavad ainult seda, mida doonorid neile lahkelt annavad. 36. Lõivsuhe on: A. Negatiivne seos erinevate võimekuste vahel; B. Positiivne seos erinevate võimekuste vahel; C. Ajutine seksuaalsuhe seriaalse polügaamia korral; D. Pikaajaline seksuaalsuhe monogaamia korral. Lõivsuhe on seotud ressursside ümberjagamisega erinevate võimekuste vahel, seega A on õige. 37. Kas tundra laguahelas on: A. Mikrofauna suhteline osatähtsus suurem kui vihmametsas? B. Selgroogseid kõigusoojasi loomi rohkem kui vihmametsas? C. Meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus suurem kui vihmametsas? Tundras on tänu madalale produktsioonile ja lühikesele vegetatsiooniperioodile
Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Stravinski loomingus võib eristada kolme stiililiselt erinevat perioodi. 1) Vene periood 2) Neoklassitsistlik periood 3) Ameerika periood Stravinski ameerika perioodil (1940-71) kirjutatud muusikat iseloomustavad mõjutused dzässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. 1950-ndatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Ameerika perioodil kirjutatud teoste hulka kuuluvad "Ebony Concerto" 13 dzässorkestrile 1945, Cantata 1952, Canticum sacrum 1955, Agon 1957, Threni 1958 ning Liikumised (Movements) 1958-1959. Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm.
1958 "Lindude kataloog" klaverile Euroopa muusika XX sajandi II poolel Muusika üldpilti mõjutasid järgmised suundumused: · Poliitiline, moraalne ja majanduslik uuestisünd pärast II maailmasõda 25 · Muusika ja teiste kunstiliikide esteetilise käsitluse avardumine. Laienevad ettekujutused muusikalisest helist, rütmist, vormist. · Stiililiselt neoklassitsismi lõpp ja seriaalse mõtlemise algus (Messiaen) · Elektroonilise muusika teke ja sellega seotud uus kõlamaailm (Karlheinz Stockhausen) · Eeskujud pärast II maailmasõda: Bartok, Stravinski, Hindemith. · Messiaen ja Luigi Dallapiccola esindasid mõõdukat modernismi. · Avangardistid (Boulez, Ligeti) otsisid uusi teid. Muusika jagunes: kontserdisaalide muusikaks ja festivalide muusikaks. Esimesele oli omane laiem kuulajaskond, traditsioonilised zanrid ja vormid, mõõdukas modernism.
Stravinski loomingus võib eristada kolme stiililiselt erinevat perioodi: • vene perioodi - iseloomustab eelkõige rahvuslikkus ja folkloor. • Neoklassitsistlik periood 14 • ameerika periood - iseloomustavad mõjutused džässmuusikast, tihendatud stiil, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. 1950. aastatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi. Arthur Honegger (1892 –1955) oli Šveitsi päritolu Prantsusmaa helilooja. Lapsena huvitus ta jalgpallist ja ragbist ning tema muusikaõpingud olid lünklikud. Ta käis küll viiulitundides, kuid harmooniat õppis Honegger iseseisvalt Ludwig van Beethoveni sonaatide järgi. Süsteemsema hariduse sai ta alles Pariisi konservatooriumis aastatel 1911–1914, kus nägi Satie dadaistlikku balletti „Paraad“, mis kaugendas
- Sisemine kuvand Fonoloogiline ring - Fonoloogilise/semantilise sarnasuse efekt - Sõnapikkuse efekt – meenutatakse niipalju sõnu kui 2s jooksul korrata jõuab, nii palju meelde jääb - Artikulatoorne mahasurumine – protseduur mis takistab kordamist, visuaalsel sõnade esitamisel ’katkestab’ sõnapikkuse efekti - Seostamata helide efekt- töötlemine võib sekkuda fonoloogilisse töötlusesse - Seriaalse järjekorra säilitamine - … Fonoloogiline sarnasus (suur-väike) - Suur fonoloogilise sarnasuse efekt – sõnad on sarnased nt kapp, mapp, lapp Sisuline sarnasus – huge, big, wide, large vs we; soft, old, late, good - Väike kuid oluline semantilise sarnasuse efekt - Hilisemal meenutamisel aitab pigem semantiline sarnasus Seega: mälu kasutab fonoloogilist kodeerimisalust lühiajaliselt ja semantilist
annaabi.ee 
