e) Agnus Dei Jumala tall II. Proprium teksid muutuvad vastavalt kiriku kalendrile III. Õpetlikud tekstid ja evangeeniumi lõigud Ilmalik muusika keskajal Ilmalik muusika keskajal oli ülehäälne, jagunes kaheks: 1. Rüütlimuusika 2. Ränd- ja rahvamuusika Rüütlimuusika õitseaeg oli 11. ja 12. sajandil Prantsusmaal ja Saksamaal. Rüütlitel oli südamedaami kultus. Sõjakäigult tulles lauldi neile serenaade. · Prantsusmaa trubaduurid · Saksa minnesingerid Rüütlilaulikutest kasvas välja kõrgetasemeline laulukunst. Laulja oli ühtlasi ka helilooja ja pidi ennast pillil saatma. Sellel ajal hakati korraldama ka lauljate võistlusi. Igal linnal pidi olema oma meisterlaulja, kes kuulus ka linnavalitsuse koosseisu. Rahvamuusika esitajad olid poolprofessionaalsed rändmuusikud. Saksamaal kutsuti neid spielmanideks, prantsusmaal songloorideks
Hüvasti relvad Romaani pealkiri viitab sõjale ning tegevus toimubki sõja ajal. Tegelikkuses on tegu aga kauni armastuslooga, looga kannatustest, mida armastuse nimel läbi pidi elama, looga sellest, et ka sõja ajal saab armastus tekkida ning elada. Noored sõdurid ei uskunud üldiselt armastusse, ka leitnant Henry mitte. Armastust kogemata pidas ta seda vaid sõnakõlksuks. Ta kinnitas raamatu algul, et ei armasta kedagi, ta ei saanud kunagi aru poistest, kes neidudele serenaade laulmas käisid. Ka miss Barkley oli talle vaid oma ihade rahuldamiseks. "Armastus" oli sõna, millega naisi endale võita. Ta võrdles armastust bridziga, öeldes, et mõlemas tuleb teha nägu, nagu mängitaks oluliste panuste peale. Henry ei uskunud, et Catherine'i armastama hakkab. Ometi tundis ta esimesest kohtumisest peale soovi temaga koos olla, teda näha, tema eest kõike teha. Kas see pole mitte armumine? Usun, et on.
Hüvasti relvad Romaani pealkiri viitab sõjale ning tegevus toimubki sõja ajal. Tegelikkuses on tegu aga kauni armastuslooga, looga kannatustest, mida armastuse nimel läbi pidi elama, looga sellest, et ka sõja ajal saab armastus tekkida ning elada. Noored sõdurid ei uskunud üldiselt armastusse, ka leitnant Henry mitte. Armastust kogemata pidas ta seda vaid sõnakõlksuks. Ta kinnitas raamatu algul, et ei armasta kedagi, ta ei saanud kunagi aru poistest, kes neidudele serenaade laulmas käisid. Ka miss Barkley oli talle vaid oma ihade rahuldamiseks. "Armastus" oli sõna, millega naisi endale võita. Ta võrdles armastust bridziga, öeldes, et mõlemas tuleb teha nägu, nagu mängitaks oluliste panuste peale. Henry ei uskunud, et Catherine'i armastama hakkab. Ometi tundis ta esimesest kohtumisest peale soovi temaga koos olla, teda näha, tema eest kõike teha. Kas see pole mitte armumine? Usun, et on.
Peetrit ja T. Sidus sõprus ja austus. Looming T. looming on mitmepalgeline. Tundes sügavat huvi lihtsate inimeste vastu. vormistas selle suures osas oma muusikaks. Seda peetakse kunstilise realismi toppsaavutuseks. Loomingu kaks põhisuunda on orkestri ja lavateosed. Sümfooniaid 6 milledel programmilised pealkirjad. Neid täiendavad avamängud ,,fransesca da Kimini" ,,romeo ja julia" ,,hamlet" ,,1812. aasta." Orkestrile on muudki muusikat: variatsioone, serenaade, fantaasiaid. Vähe tähtis pole ka kammermuusika. 3 klaverikontserti ntks: ,,aastaajad" ,,lastealbum." Lisandub hul muid palju. T. Tähelepanuväärseim valdkond on lavamuusika. Oopereid 10. enamus neist rajaneb psühholoogilistel konfliktidel ning on dramaatilise põhikarakteriiga:tõukejõud, emotsioon, auahnus, armastus, skandaalid, vihkamine. ,,Jevgeni onegin" ,,padaemand" ,,mazepa" ,,opritsnik". Ballete on kolm ja tänapäeval lavastatud ,,luikede järv" ,,uinuv kaunitar ,,stselkunstsik"
nende teenritest. ,,Don Giovanni" Mozarti ooper, libretist da Ponte. Ühendab endas nii opera seriat kui ka opera buffat. Lugu küünilisest võrgutajast Don Giovannist(=Don Juan, Don Quijote) 40. sümfoonia, g-moll (<--tema ainus, ülejäänud kõik D-duuris) Mozarti üks kuulsamaid sümfooniaid, mille peateema on rahulik ja ennastvaatlev, kõrvalteema trööstiv ja lohutav, raskuspunkt koondub finaali ,,Väike öömuusika" serenaad nr. 13. Mozarti üks kuulsamaid serenaade ,,Üllatussümfoonia" sümfoonia nr 94, G-duur. Haydni sümfoonia, mida iseloomustab rahulik ja meloodiline algus, kuid milles järsk nn pauk pidi kuulajad üles ehmatama ,,Lastesümfoonia" Haydni üks sümfooniatest, mis on eriti mõeldud just ühele vanusegrupile ja kus muusika imiteerib ka vastavaid tegevusi. ,,Keisri kvartett" patriootlikus meeles kirjtuatud teos, milest sai hiljem Austria ja Saksamaa hümn.
mis oli kõrgem kool poistele ning mida juhtis Don Pietro Seletti. Verdi jäi aga igal pühapäeval Le Roncole kirikus oleval jumalateenistusel orelit mängima, kuhu pidi poiss iga kord mitmeid kilomeetreid jala kõndima. Verdi jätkas õpinguid terve järgmise aasta. Kui poiss sai 12.aastaseks alustas ta õpinguid Ferdinando Provesi juures. 13.-16. eluaastatel õppis Verdi Provesi juures ja käis Ginnasio koolis, mille kõrvalt kirjutas ta oma muusikat (serenaade, duosid, triosid, kirikumuusikat), mida esitas mitmel korral ka mitteametlikel kontserditel oma sünnilinnas. 1829.aasta lõpuks lõpetas Verdi õpingud Provesi juures, kes oli öelnud, et tal on poisile kõik ära õpetatud. Verdi plaanis 1829.aastal minna õppima Milanosse – kultuurikapitali Itaalia põhjaosas. Ta proovis minna sealsesse Konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsiooni-
sajandil. 2 etapp – kaks noodijoont (punane ja roheline) 3 etapp – kuni 10 erinevat noodijoont 11 sajand: munk Guido (Arezzost pärit) võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed 12 sajand: võetakse kasutusele kandilised noodipead 13 sajand: meenutab meie omi Ilmalik muusika Pole jälgi, kirjapanek puudub. Esimesed noodid seotud rüütlimuusikaga. Muusikal eriline koht, kui rüütel muutus tundlikuks seoses südamedaamiga. Lauldi serenaade, mis on kirja pandud. Rüütel laulis oma kangelastegudest, tunnetest. Rüütlilaulik – sai olla ainult see mees, kes oli sünnist rüütliseisus. Hiljem lihtsam rahvas, sest rüütel palkas inimese kes laulis kui ta ise seda teha ei suutnud. Rändmuusikutel võimalus õukonnas tööd saada, rüütel võis palgata. Rüütlilauliku nimetus: Lõuna-Prantsusmaal – trubaduur Põhja-Prantsusmaal – truväär Saksamaal - minnesinger
,,Jupiteri sümfoonia", ,,Hafneri sümfoonia", ,,Praha sümfoonia", ,,Sümfoonia nr. 40". Esimese suure orkestri jaoks kirjutatud sümfoonia tellimuse sai Mozart 1778. aastal ning sellest alates ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Mozarti hilisema perioodi sümfooniaid iseloomustavad jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. Ta on kirjutanud ka serenaade nagu näiteks ,,Väike öömuusika". Serenaad on ansamblile loodud vabas õhus esitamiseks mitmeosaline instrumentaalteos. 1775. aastal kirjutas järjest 5 viiulikontserti ja pühendas need oma isale. Klassitsimiperioodi istrumentaalmuusika tippteosed ,,Viiulikontsert nr 3". Mozart oli tegelikult aga klassikalise ooperi aluspanija. Tal on kokku 19 ooperit. Muusika on erakordselt viisirikas kauni meloodiaga. Viimane ooper ,,Võluflööt" esietendus veidi enne helilooja surma
flöödile, klarnetile, metsasarvele, fagotile). W. A. Mozarti vanemate viiul, mis oli ka väikese Wolgangi esimene viiul, mis sellel pildil tema sünnikodu majamuuseumis Salzburgis Wolfgangi klaver ja lähivaade klaviatuurile sünnikodu majamuuseumis Salzburgis Kammermuusika Mozarti kammermuusika pärast sisaldab hulgaliselt teoseid erinevatele koosseisudele: sonaate kalverile ja viiulie, keelpillikvartette ja kvintette ning palju muud. 1770.- 1780. aastatel kirjutas Mozart mitmeid serenaade ja divertismente, mida kanti tavaliselt tellitud muusikana ette vabaõhukontsertidel, aiapidudel, sünnipäevadel, laulatustel ning kodustel kontsertidel. Viimane ja ühtlasi kuulsaim selline teos Mozartil on serenaad ,,Väike öömuusika" väikesele keelpilliorkstrile. Selle teose lõi helilooja 1787. aasta suvel, mil ta töötas ka oma ooperiga Don Giovanni". Ooperid Mozarti umbes 20 ooperist on kõige olulisemad loodud tema kümnel viimasel eluaastal Viinis
1781 aastal lahkus Mozart õukonna teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselisena. Viinis Mozart töötas muusikaõpetajana, andis kontserte ja siin sündisid tema parimad teosed. Viinis ta tutvus ka Haydeniga ja abiellus. Tema tähtsaimad teosed: 1)Kirjutas 19 ooperit, tuntumad nendest: Figaro pulm, Don Giovanni, Võluflööt. 2)Kirjutas vokaalmuusikast missasi ja reekviemi. 3) Ligi 50 sümfooniat, klaveri sonaate, viiuli sonaadid keelpilli kvartetid, kontsertid, serenaade. Tuntum serenaad: Väike öömuusika. Ludvig van Beethoven (1770 -1827) Oli saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas viinis. Oli Haydni ja Mozardi kõrval Viini klassikalise koolkonna esindaja. Teda peetakse viimaseks klassitsismi ajastu heliloojaks ja ka esimeseks romantikuks. Tema ideedes on olulisel kohal vabaduse armastus ja veendumus õigluse võidus, ning muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Sündis
Horatiuse luule põhiteemad: a) armastusluuletused, umbes neljandik kogude sisust; b) sõprusluuletused, mis sageli seostuvad sümposionitemaatika ja filosoofiaga; c) poliitilised luuletused Rooma poliitika ülistamiseks; d) filosoofiline luule; e) luulekunsti ülistused, eneseteadvustamine luuletajana; f) religioossed hümnid jumalatele Horatius armastusluuletajana 1) Kogenud nõuandja nii naiste kui meeste armuhädade puhul (kutsub üles ignoreerima serenaade laulvat armukest, lohutab armastusest ilmajäänuid, hoiatab mitte võistlema mõne alatu naisega kauni poisi armastuse võitmise pärast jne). 2) Armastus kui satiiriline sotsiaalne komöödia, mida võib võtta iroonia ja meelelahutusena. Tüüpilised armastusluule allzanrid: · ukse taga kaebleva armukese serenaad; · teadaanne armastuse lõpetamisest; · naiste uste taga ringipummeldamise luuletus. Horatiuse sõprusluule
annaabi.ee 
