Strooma ja parenhüüm · Kapsel koos põrkade või septidega moodustab värat organi strooma · Parenhüümi all sagarik mõistetakse organi talitlust kandvate sagarik elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides Põrnas parenhüüm = pulp Kapsel Septid P = parenhüüm Kompaktne organ Parenhüüm Strooma Kompaktne organ Organid, milles eristatakse väljaspoolset koort ja seespoolset säsi Neeru- pealis Neer Lümfisõlm Munasari Tüümuse sagarik Koor (cortex) Säsi (medulla) Pea- ja seljaaju
Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse viit komponenti: hambapulbi õõs, dentiin, email, tsement ja periodont. Dentiin Dentiini moodustavad rakud odontoblastid. Dentiin (dentinum) - koosneb 70% mineraalainetest ja 30% veest ja orgaanilistest ainetest. Pre-dentiin (mineraliseerumata dentiin). Odontoblastid on peened jätked (Tomesi kiud), mis kulgevad dentiinikanalikestes Tsement cementum
asuvad lümfisõlmekesed (noduli lymphatici) idutsentritega (centrum germinativum). Tonsillide pinnalt läheb organi sisemusse 10-20 krüpti (cryptae tonsillares), millised hargnedes moodustavad sekundaarseid krüpte. Tonsillide limaskesta katab sarvestumata mitmekihiline lameepiteel, mis katab ka krüpte. Sügavamal asuvatest kudedest on tonsill eraldatud tihedama kiudsidekoelise kihnuga (capsula tonsillaris), millest tonsilli hargnevad sidekoelised septid jagavad palatiintonsilli sagarikeks vastavalt krüptide arvule. 6. Valge ja punane pulp Põrn (lien) on kaetud kihnuga (tunica fibrosa), mida omakorda katab peritoneum ehk serooskest (tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke tumedamalt värvunud valge pulp (pulpa alba) on ümbritsetud heledamalt värvunud punase pulbiga (pulpa rubra). 7
25. Kompaktsed ja torujad organid Organiteks e elunditeks nimetatakse organismi osa, mis koosneb kudede kompleksist ja täidab teatavat ülesannet. Organid on kindla kuju ja asukohaga ning nende tegevus on omavahel seotud. Organid jagunevad, kas näärmelisteks e kompaktseteks ja õõnsateks e torujateks organiteks. Kompaktsed organid on väljas kaetud sidekoelise kihnu e kapsiliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e strooma. Torujatel organitel (seede, hingamis, kuse ja suguorganid) on kihiline ehitus; suuremaid kihte nim kestadeks ja nende väiksemaid alajaotusi kihtideks. Eristatakse liikumis, seede,hingamis, eritus, sugu, vereringe ja meeleorganeid, närvisüsteemi, keha väliskatet ja sisenõrenäärmeid. Liikumisorganite all mõeldakse luid, liigeseid, sidemeid ja lihaseid
rakuvahe põhiaine). Fibrotsüüdid – arenevad fibroblastidest, küpsed piklikud rakud, tsütoplasmahulk on palju väiksem. Põhiaine on rakkude poolt sünteesitud struktuuritu amorfne intertsellulaarsubstants. Sidekoe kiud on: * kollageensed kiud – tugevamad, ei veni, tõmbetugevad.Mood. valk kollageen. Kiud moodustavad kimpe. Peenemad mood. organite mikrostrooma, jämedamad organite kapsli, septid ja trabeekulid. Iga kiud moodustub fibrillist ja fibrillid omakorda mikrofibrillidest. * elastsed kiud – venivad, väike tõmbetugevus. Mood. elastiin. Ei moodusta kimpe. Peenemad kollageensetest. * retikulaarkiud - vähem venivad. Mood. kollageen tüüp III. Mood. paljudes organites mikrostrooma. Mononukleaarse fagotsütaarse süsteemi mood. vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid), vereloomeorganite makrofaagid, Kupfferi rakud, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud,
* vereringe suletud * keha jaotunud peaks ja kereks * peas haarmed (moondunud jalg) * võib esineda tindinääre 25 PH rõngussid annellida CL hulkharjasussid CL väheharjasussid CL kaanid CL kidavaglad CL konuvaglad LEVIK: LIIKIDE ARV: 12 000 PALJUNEMINE: suguliselt või pungudes EHITUSE ERIPÄRAD: - lülistus - septid - 1 mm 3 m ANATOOMIA JOONISED: (hulkharjasuss, vihmauss, kaan) KLASSIDE VÕRDLUS: Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Konuvaglad Kidavaglad Enamus Mullas, magevees Mullas, Ussikujulised Merelise eluviisiga mereloomad magevees Jäsend ehk Vöö Vöö Lihaseline u- Keha + kärss parapood kujuline magu
esineb. Ehitus: Kaks ripsmepärga, lisaks üks ripsmetutt kiirul ja teine tagaotsas. Suu on kohe esimese ripsmepärja (prototrohhi) taga, pärak tagaotsas. Rühmad, kus esineb: keraskärssussid, konuvaglad, kidavaglad. 28. Rõngussid (Annelida): ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad Ehitus: Iseloomulik lülistus ehk segmentatsioon ehk metameeria. Igas lülis korduvad harjased, närvitängud, nefriidid, ringveresooned, lihased. Lülisid ehk segmente eraldavad seespool septid ehk dissepimendid. Igas lülis tsöloomi vasem ja parem kamber, mida vooderdab tsöloteel; nende (piki)vahesein on mesenteer. Lisaks kerelülidele on rõng- ussidel harjasteta peasagar (prostoomium) ja pärakulüli (pügiidium). Peasagaral rohkem meeleelundeid (kombitsad, silmad). Suu esimesel kerelülil. Edasi: neel, söögitoru, (vahel ka magu), sirge kesksool, pärasool. Mõnel on neelus kitiinsed lõuad. Erituselundid (segmentaal-elundid): enamasti metanefriidid, lahtise ripslehtriga ja
Peaajuõõs, seljaajuõõs, rinnaõõs, kõhuõõs, vaagnaõõs, diafragma ehk vahelihas(rinna-ja kõhuõõne vahel) 7.Organite ehitusprintsiibid Organid jagunevad näärmelised ehk kompaktsed organid ja torujad ehk õõnsad organid. Torujad organid on kihilise ehitusega-kestad koosnevad kihtidest. Eristatakse kolme kesta-limaskest, lihaskest ja adventitsiaalkest. Näärmelised organid on väljast kaetud sidekoelise kihnu ehk kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad ehk septid. Vaheseintest hargneb sidekoelinevõrgustik ehk strooma. Strooma võrgusilmades paiknevad parenhüüni rakud, mis on igal organil erinevad. Näärmelised organid on näiteks lümfisõlm, neer, neerupealis ja munasari. 8.Luustiku funktsioonid Toetab ja kaitseb siseorganeid, kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar, vereloomeorgan(toodab luuüdi), lihaste kinnituskohaks ning osteokaltsiinide tootmine(osteoblastid) 9.Luukoe keemiline koostis
tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust. Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina.
tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust. Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina.
Kõhtmine, redeli tüüpi närvisüsteem, peaaju. Liitsilmad. Tsöloomi asemel hemotsööl; lahtine vereringe. Erituselundid Malpighi torud või puusanäärmed. Enamasti lahksoolised, seesmise viljastamisega. Areng enamasti moondega; vastsed mitmesugused, aga mitte trohhofoor Rõngussid. Iseloomulik lülistus ehk segmentatsioon ehk metameeria. Igas lülis korduvad harjased, närvitängud, nefriidid, ringveresooned, lihased. Lülisid ehk segmente eraldavad seespool septid ehk dissepimendid. Igas lülis tsöloomi vasem ja parem kamber, mida vooderdab tsöloteel; nende (piki)vahesein on mesenteer. Lisaks kerelülidele on rõng- ussidel harjasteta peasagar (prostoomium) ja pärakulüli (pügiidium). Peasagaral rohkem meeleelundeid (kombitsad, silmad). Suu esimesel kerelülil. Edasi: neel, söögitoru, (vahel ka magu), sirge kesksool, pärasool. Mõnel on neelus kitiinsed lõuad. Erituselundid (segmentaal-
Neerupealised Sugunäärmed e gonaadid Pankrease saarekesed Tüümus Platsenta Diffuusselt paiknevad endokriinrakud KILPNÄÄRE Kompaktne organ, koosneb kahest külgsagarast ja nendevahelisest kitsusest (vaheosa – puudub vanadel koertel ja kassidel) Sagarate parenhüümi moodustavad kilpnäärme folliikulid ja sidekude Nääret katab sidekoeline kapsel, millest lähtuvad septid jagavad parenhüümi ebakorrapärasteks sagarikeks Struktuurseks ühikuks on kilpnäärme folliikul – põisjas moodustis, mille seinaks on ühekihiline kuupepiteel ja mille valendikku täidab kolloid Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu Toodab kolme hormooni: türoksiin (tetrajoodtüroniin - T4) ja trijodotüroniin (T3) reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi, kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset
· Südame välimiseks kestaks on epikard e perikardi sisemine leste, mida ümbritseb perikardiaalõõs. Seda omakord katab perikardi välimine leste. Organite ehitusprintsiibid · Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks · Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid Kompaktsed e näärmelised organid · Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. · Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma silmades paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Torujad organid · Kihilise ehitusega - kestad (tunicae), mis omakorda koosnevad kihtidest (laminae). · Eristatakse kolme kesta: · I. Limaskest sisemine (t.intima, t.mucosa) · II. Lihaskest keskmine (t.muscularis, t.media) · III. Adventitsiaalkest välimine (t.adventitia) v.serooskest (t.serosa) Limaskestal eristatakse kihte:
annaabi.ee 
