Tallinna Ülikool Haridusteaduste instituut Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman MÕTLEMINE Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel,
mujal võib olla see mõiste veel mitmepalglisem. Sotsiaaltöö pealmiselt asutusekeskne, tagab sotsiaalse turvalisuse, admistratiivne, seadusandluse ja süsteemikeskne Sotsiaalpedagoogika keskendub inimese argielule, tegeleb indiviidi personaalseslt, tegeleb integratsiooniga, inimese ja interaktsioonikeskne. 4) Mida tähendab tõrjutuse ring ehk deprivatsiooni ring? Deprivatsiooni ring seisneb eelkõige erinevate riskifaktorite seostamises. Deprivatsiooni ring koosneb kümnest astmest, kus esimene ja viimane kattuvad ja ring hakkab end taastootma. Kaks esimest astet kuuluvad eelkooliikka: 1) ebaõnnestunud kodu. Vaesus, hoolitsuse ja armastuse puudumine.; 2) emotsionaalne arenematus. Keeleline arenematus. Ebapiisav kooliküpsus. Kooliga seonduvad 4 järgmist astet: 3) õppimisraskused; 4) konflikt eakaaslaste ja kasvatajatega.; 5) vastumeelsus kooli ja
Õpitu kasutamine. Mälu funktsioneerimise seaduspärasused põhjendavad, miks õpilasedsuudavad kasutada õpitut väga konkreetsetes situatsioonides (ainult koolis) ja kitsapiiriliste(õpituga sarnaste) ülesannete lahendamisel. Õpitav jääb algselt meelde spetsiifiliselt konteksti jaulesannetega seotult ning õpitu ülekandmiseks on vaja eraldipingutada. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemine seisneb teadmiste eristamises ja seostamises teiste teadmistega. Tava- ja teadusmõisted. 1. Tavamõisted. Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadule või sellele, mis on mõistetav otsese tajukogemusena. 2. Teadusmõisted. Teadusmõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes märgisüsteemis(eelkõige kõnekeeles) kodeeritud andmete töötlusele. Üleminek tavamõistetelt teadusmõistetele.Teadusmõisted saavad areneda vaid siis, kui tavamoisted on olemas ja kasutatavad
seostatakse ainult seal, või nad on objektiivsed. Kui neid seostatakse teadvuses üldse ja seega paratamatult. See seostamine teadvuses võib olla kas analüütiline, samasusele tuginev, või 5 sünteetiline, erinevate kujutluste üksteisele liitmise või lisamise läbi tekkiv. Kogemus seisneb nähtumuste sünteetilises seostamises teadvuses, kuivõrd see on paratamatu.(§ 22) Mis puudutab suhet nähtumuste vahel, ja nimelt üksnes nende nähtumuste eksistentsi silmas pidades, siis pole selle suhte määratlus mitte matemaatiline, vaid dünaamiline, ja mitte kunagi objektiivselt kehtiv, s.t. kogemuse jaoks kõlbulik siis, kui ta ei seisa aprioorsete printsiipide all, mis alles teevad temast võimalikuks kogemustunnetuse. Seepärast tuleb nähtumused
· Mõtlemine on iga varjatud kognitiivne või mentaalne manipuleerimine ideede, kujundite, sümbolite, sõnade, väidete, mälestuste, mõistete, tajude, uskumustega · Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta · Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastav tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemine seisneb teadmiste ja mõistete ehk mõtlemise "ühikute" diferentseerimises ja seostamises teiste teadmistega. · Kooliõpetuse seisukohalt on tähtis, et õpilased õpiksid nii teadmisi korrastama kui ka oma tegevust planeerima ja mõtestama. Esmalt saab maailma mõtestada, omandades teadmisi ja neid korrastades. Alles siis saab nende üle mõelda ja teadlikult tegutseda (st tegevust planeerida). Mõtlemise ühikud · Skeemid ja stsenaarumid (Nelson, Bartlett) (episoodide meeldejätmine ja sealt edasi) · Kujundid (nägemis-, kuulmis- ja
mälu), teine osa on otsene ja teadvusele kättesaadav (nn eksplitsiitne mälu). Pikaajalises eksplitsiitses mälus eristatakse omakorda semantilist mälu, mis sisaldab üldisi teadmisi (fakte ja üldistatud teadmisi) maailma kohta, ning, episoodilist mälu, mis sisaldab isiklikke mälestusi enda kogetud, aja ja ruumiga seotud elusündmustest. Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse - arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Töömälu on tööruum, kus hoitakse ja töödeldakse infot, et seda kasutada arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Siin kasutatakse nii välismaailmast hetkel vastu võetud kui pikaajalises mälus salvestatud infot. Töömälus eristatakse
käsi nagu labidas. Kiirusagara ja oimusagara piiriala tertsiaalne väli ( näiteks liigutuste ja nägemise seostamine, abstraktsed mõisted): ruumiapraksia ehk apraktoagnoosia, raskused liigutuste ja visuaalse ruumi kordineerimisel (nt riietumisel, voodi tegemisel). 41. Kuklasagara ehitus ja funktsioonid Funktsioon: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Kuklasagar tegeleb ainult nägemisega, täpsemalt ainult otseses nägemises ja mitte nähtu tuvastamises, seostamises, ruumilise ümbruse kaardistamises ega isegi alati nähtust praktiliseks eluks teadlikuks tegemises. 42. Kuklasagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Kergema vigastuse puhul tekib väiksem pime ala - skotoom. Pimenägijatel on see koht vigastatud, kuid vaatamata oma sõnul pimedusele suudetakse tihti õigesti tajuda silme ees olevale liikumisele. Antoni sündroomi puhul ei usu isik, et on jäänud pimedaks
Kõigil kõneviisidel on olemas oleviku vorm (käid, käiksid, käivat, käige, käigu). Indikatiivis e kindlas kõneviisis on verbil neli ajavormi: olevik e preesens, lihtminevik e imperfekt, täisminevik e perfekt, enneminevik e pluskvamperfekt. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik e preteeritum. Käskivas kõneviisis aga ainult üks aeg – olevik. Verbi ajavormi tähendus seisneb sündmuse ja kõnehetke seostamises vaatlus-hetkega. 1) Preesens e olevik märgib sündmuse toimumist kõnehetke suhtes mitteminevikulisel vaatlushetkel, kusjuures sündmushetk võib olla kõnehetkega samaaegne, nt Ta kirjutab kirja; sündmushetk võib järgneda kõnehetkele, st et tegevus toimub tulevikus, nt Ta kirjutab homme kirja. Olevikul on säilinud mõningaid ajaloolisi tunnuseid: -b (ainsuse 3. p. lõpus), -va/d (mitmuse 3. p.
organiseerimine tähenduslikuks kogemuseks reeglite või sarnasuse alusel) Keskseks struktuuriks on peetud anterioorseid temporaalsaga alasid (“keskjaam”, mis seob kontseptuaalse info ühtseks tervikuks). insula anatoomilist jaotust ja funktsioone Temporaal-, frontaal- ja parietaalsagara varju jääv insula on emotsionaalsemate sisuga elamuste üks olulisem vahendav ajukooreala, osaledes sealt läbikäiva seostamises teiste elamustega. Näidetena aktiveerib seda kuigipalju maitsetaju, valu, soojus- ja külmataju, sügelus, mõnu ja emotsioonid nagu rõõm, viha, hirm, kurbus, vastikus, motivatsioon (sh. sõltuvused ja vajadused) ning tõenäoliselt teisi selliseid, aktiveerudes nende tajul. See on ühenduses amügdalaga, mis tegeleb emotsioonide seostamisega mälestustes ja on insulale üheks peamiseks signaalide saatjaks. Lisaks saadakse signaale veel taalamusest ning ajukoore
Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Teine võimalus leida olulisi ajupiirkondi erinevate mälusüsteemide eristamiseks ongi uurida inimesi, kellel on mingil põhjusel tekkinud ajukahjustus (nt ajukasvaja, trauma, kirurgilise operatsiooni kõrvalmõjude, viirushaiguste vm tagajärjel). On näiteks leitud, et ajukoore otsmikusagarate kahjustus iseenesest ei too kaasa üldist amneesiat, kuid sellega kaasnevad häired varem kogetu ruumilis-ajalises seostamises see aga just ongi episoodilise mälu iseloomulik omadus. Niisuguse kahjustusega patsiendid suudavad sageli omandada ka uusi faktiteadmisi, kuid ei suuda meenutada, millal ja kus nad need teadmised omandasid. Kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit informatsiooni pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et sageli võib esineda olukordi, kus näiteks
Nii saab selgeks, et filosoofilise süsteemi loomisel projitseerib Platon oma olemisõpetuse kolmikstruktuuri inimhinge kolmikstruktuuriks ning konstrueerib sel alusel ideaalse riigi kolmekihilise struktuuri. Enne viimase mõtte pikemat lahtiseletamist, mille juures jõuamegi poliitilise õpetuse ontoloogiliste, epistemoloogiliste ja eetiliste seoste juurde, nimetame nende kolmikstruktuuride elemendid. Õigupoolest probleem ongi nende kolmikstruktuuride harmoonilises seostamises. Olemisõpetus: kõrgeim muutumatute, igaveste ideede ehk tõelise tegelikkuse maailm; maailma hing, mis hõlmab näiva tegelikkuse maailma ning kõige madalamal meeleliselt tajutavate muutlike asjade, ideede kehastuste maailm. Inimese surematu hing: jumalik ja surematu mõistus; surelikud emotsioonid (afektid, söakus) ning ihad (himud, instinktid). Polise kolm kihti alanemise järjekorras: valitsejad, valvurid-sõjamehed, tavainimesed-tootjad.
annaabi.ee 
