Romantism Romantism on kujutava kunsti suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Selle algmeid leidus juba 18. sajandi eelromantismis ja sentimentalismis. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Romantismile on iseloomulik ajaloo, eriti keskaja ainestik. Samuti on süzee pärit legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Kunstivool annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu ning tõstab esile tunded. Romantism sai alguse eeskätt Saksamaalt ja Inglismaalt ning levis kiiresti ka väljapoole Lääne-Euroopat
elulise sündmustikuga näidend. 24. Tragöödia- kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. 25. Komöödia- koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. 26. Romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund,mille algmeid leidub 18.sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. 27. Realism - kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis 1830.aastatel Prantsusmaal. Realism taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist,s.o ajajärgule, keskkonnale ja inimesele tüüpilise kujutamist 28. Zanr luulet saab jagada erinevatesse zanritesse. On kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt traditsiooniliseks saanud kujutamisvorm. 29. Pseudonüüm varjunimi. 30. Karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused
· Formalistlik/ deoontoloogiline (kohustuse) eetika kriteeriumiks on teo/ tegematajätmise motiiv. · Utilitarism/ konsekventsionalism (tagajärje-eetika) kriteeriumiks on teo/ tegematajätmise tagajärg · Eksistentsialism/ voluntarism Religioosses ja sotsiaalse hüve eetikas võetakse suuresti ära inimene otsustus õigus ning ei rakendata mõtlemise võimet. Kõik on ette määratud ja nii peabki olema, sest nii on öeldud. Sentimentalismis tekib küsimus, mida teevad need inimesed, kes ehk ei ole oma emotsioonidega ja sisemise minaga nii sina peal? Kõik põhineb inidiviidil ning tema arusaamisel iseendast ja ümbritsevast. Kohustuse eetika paneb kõige rohkem mõtlema miks, milleks ja ühtlasi kuidas? Tagajärje-eetika sunnib inimest mõtlema, mis siis saab kui ma teen nii. Eksistentsialismis loob just kui igaüks ise oma väärtused ja eetika. Siit tekib aga
karm valitseja.Tema kohusetäitija oli lord de Vaux. Tema välajvalitu oli Inglise kuninganna Berengaria. Lõvisüda oli vaenujalal Austria hetsertsogiga, nad hävitasid üksühe au ja väärikust lippudest rääkimata. Richard oli raskelt haige, sir Kenneth tõi arsti el Hakim, kes ravis ta terveks. 5. Teose stiil Teos kuulub romantismi valdkonda. Romantism on kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis 18. sajandi teisel poolel, industriaalrevolutsiooniga paralleelselt, mille juured on sentimentalismis. See oli protestiliikumine looduse liigse ratsionaliseerimise, liigse vägivalla (koloniseerimine), valgustusaja poliitiliste ja sotsiaalsete standardite vastu. Maailma liikuma panevaks jõuks sai inimese potentsiaal, maailmapilt muutus egotsentriliseks. Kirjanike teosed johtusid sisemistest tunnetest, millega oldi häbitult kontaktis, inimese mõistuse haaramatust võimekusest. Romantism rõhutas inimtundeid kui esteetilise kogemuse alust, rõhutati selliseid emotsioone
1910), Anton Tsehhov (18601904) jt. Eesti kirjandusse tõi realismi Eduard Vilde (18651933), küpsusele jõudis meetod Anton Hansen Tammsaare (18781940) loomingus. Enne 19. sajandit saab maailmakirjanduse kontekstis rääkida antiik-, renessansi- ja valgustusrealismist. Realismil on mitmeid erikujusid: kriitiline realism, külarealism, psühholoogiline realism, sotsialistlik realism. romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algmeid leidub 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Eesti kirjandusse jõudis romantism 19. sajandi keskel. Romantikute kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. See rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustas rahvaloomingut. Romantikud pöörasid pilgu minevikku
6. lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele 7. üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine 8. pessimism, maailmavalu 9. mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu 10. subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine 11. ideaaliks vabadus ja armastus 12. looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus Romantism on Euroopa kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algmeid leidus 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Romantism vastandus talle eelnenud klassitsismi seadus- ja mõistuspärasusele. 17. sajandil valitsenud klassitsismis otsustas ilu üle kirjanduses mõistus, mitte tunded. 18. sajand, eriti selle lõpp tõi suuri muutusi Euroopa ja kogu maailma rahvaste ellu. Prantsuse revolutsioon, Napoléoni sõjad ja sellega kaasnenud vabadusliikumine, Ameerika Iseseisvussõda, mis viis Ameerika Ühendriikide loomiseni need on sündmused, mis muutsid pöördumatult maailma.
seiklusromaan, suvitusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan); kujutamisaspekti (arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik. romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kirikuromaan). 45. Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algeid leidub 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Eesti kirjandusse jõudis romantism 19. sajandi keskel. Romantikute eelistatud kirjandusliigiks kujunes luule. kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. See rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustas rahvaloomingut. Romantikud viisid pilgu minevikku
seiklusromaan, suvitusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan); kujutamisaspekti (arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik. romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kirikuromaan). 45. Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algeid leidub 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Eesti kirjandusse jõudis romantism 19. sajandi keskel. Romantikute eelistatud kirjandusliigiks kujunes luule. kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. See rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustas rahvaloomingut. Romantikud viisid pilgu minevikku
kelmiromaan, kriminaalromaan, rüütliromaan, seiklusromaan, suvitusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan); kujutamisaspekti (arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik. romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kirikuromaan). Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algeid leidub 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Eesti kirjandusse jõudis romantism 19. sajandi keskel. Romantikute eelistatud kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. See rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustas rahvaloomingut. Romantikud viisid pilgu minevikku. Nad otsisid
Siin põimub ka teatav hulk realismi jooni, aga eelkõige on see ikkagi romantiline teos. Notre-Dame on tähtsalt kohal, sest Hugo oli suur restaureerimise pooldaja. 12. loeng 28.11.15 – rohkem proosast Lüürika on romantismis juhtiv žanr ja ka proosa on allutatud lüürika reeglitele. Tänane teema on proosakirjandus. Selleks lähme natukene ajas tagasi – valgustusse. Sellel ajal tehti suur samm romaani kui sellise arengus. Kujuneb välja eepilist laadi stiil. Sentimentalismis ja romantismis jätkub kahtlus, et lineaarne kujutamisviis pole ainuõige. Tehakse eksperimente. Küsitakse, millised teosed on realistlikud – aga seal on erinevad aspektid – ümbruse kujutamine, inimese siseelu kujutamine jne. Romantiline romaan tekkis jena koolkonnas. Ludwig Tieck oli hästi kontaktis inglise inglise romaaniga ja eriti Richardsoni sentimentalistliku romaaniga. Tieck leidis, et Goethe on kirjutanud romaani, mis pole elu ja inimeste suhtes õige
Kujuneb välja eepilist tüüpi narratiiv. See on lineaarne ja tugev ka tänapäev. Lawrence Turn keeras selle segamini. Kirjutas terve roomani selleks, et tõestada selline lugu on võimatu ja kaugel igasugusest tõest. Nt reisikiri on tõene lugu, aga 17.saj võis reisikiri olla pettus. ,,Inimene on olemas eostamise momendist peale". Üritab seda lineaarselt jutustada. Aga see ei tule välja, sest kogu aeg tuleb jutustada ka millestki muust. Sentimentalismis see kahtlus jätkub ei ole ainuõige kujutamisviis. Romaani alal tehakse eksperimente. Realismil on palju aspekte. Mida kujutatakse realistlikult? Elu, mingit juppi sellest? Romantiline romaan. Tekkis Jena koolkonnas. Jenalased sattusid mitemti vastuollu Goethega, kes oli Waimaris jõudnud oma hiilgeaja tippu. Wilhelm Maisteri romaan. Romaan, kus keskendutatakse biograafiliselt inimesele, kes alustab eluteed. On segaduses, ei tea, mida peale hakata.
Norton ja Thomas Sackville 1561. aastal. bukinist vanaraamatukaupmees; vanade raamatute hea tundja ning sageli ka koguja. bukoolika antiikkirjanduses karjaseluule, mis kujutab idealiseerivalt lihtsate inimeste, peamiselt karjaste elu looduse rüpes. Bukoolilise luule põhilised zanrid on pastoraalid, idüllid ja ekloogid. Bukoolilse luule viljelejatena said tuntuks Theokritos (3. saj e.Kr) ja Vergilius (1. saj e.Kr). Bukoolilist luulet viljeldi ka klassitsismis ja sentimentalismis. Näiteks Kristjan Jaak Petersoni karjaselaulud "Enn ning Elo, karjaste laul", "Karjaste laul. Ott ning Peedo". burlesk rahvalik, jantlik jämekoomika võte. Näiteks: Luigi Pulci (1432 1484) Morgante 135. Ma olen näpanud vist sada hane, ja kui ma juhtun pesu riputama, siis olgu perenaine haruldane, kes kärmust näitaks selles töös niisama; mind kasvõi võsa raiuma sa pane, ma varastan ka siis, mul ükstakama, mis sinu või mis minu, kõike võttes ma jumalale kuuluvaks pean mõttes
maailma võib paraneda. Eriti optimistlik on Mont. seoses Euroopaga kui ta võrldeb seda Aasia ja Aafrikaga, kus valitseb despotism ja Euroopal on nagu lootust. Progressi kandjateks on need maad, kus on mõjule pääsenud protestatlik joon. Ta seob protestantismi demokraatliku? maailmakorraga. Kirja zanr oli siis mitteilukirjanduslik zanr. Monoloogiline mitteilukirjanduslik vorm. Mont. üsna varajaselt valgustab selles romaanis inimese sisemaailma. Kaugelt enne seda, kui sentimentalismis see tekib. Sisemaailmast seoses naiskujudega. Oma traktaatlikes romaanides tõstab selle probleemi hiljem üles ja Rousseau. Mont. on siin eelkäija. Voltaire (pseudonüüm) ehk Fran?ois Marie Arouet (1694-1778). Mitmekülgne autor ja isik. Valgustuse ja Voltaire'i vahele on pandud võrdusmärk. Voltaire'l on tõesti suuri teeneid. Nii nagu ka Montesquieu esindab Vltaire eriti pr valgustuse radikaalset suunda. Küll aga pole ta hilisemate radikaalide valgusel nii radikaalne
Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. Tegevuspaigaks sageli metsik maastik, vanad lossid, varemed või eksootilised paigad Victor Hugo ,,Hüljatud" James F Cooper ,,Nahksuka jutud" Aleksandr Puskin luule ja romaanid Walter Scott ,,Ivanhoe" Alexandre Dumas ,,Kolm musketäri" Eduard Bornhöhe Romantism on kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis 18. sajandi teisel poolel, industriaalrevolutsiooniga paralleelselt, mille juured on sentimentalismis. See oli protestiliikumine looduse liigse ratsionaliseerimise, liigse vägivalla (koloniseerimine), valgustusaja poliitiliste ja sotsiaalsete standardite vastu. Maailma liikuma panevaks jõuks sai inimese potentsiaal, maailmapilt muutus egotsentriliseks. Kirjanike teosed johtusid sisemistest tunnetest, millega oldi häbitult kontaktis, inimese mõistuse haaramatust võimekusest. Romantism rõhutas inimtundeid kui esteetilise kogemuse alust, rõhutati
annaabi.ee 
