Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Oskar Luts. Nikolai Triigi söejoonistus, 1928. Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "Kevade", "Suvi" ja "Sügis", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "Talve" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti
millest valmis samanimeline film 1981. aastal rezissöör Helle Karise käe all. ***** Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks.'' Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Kevade Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis Vanemuise teatris lavastatud näidend "Paunvere". 1911. aastal valminud "Kevade" avaldamine ei läinud kergelt: neli kirjastust, sealhulgas Noor-Eesti Kirjastus ja Postimees, lükkasid "Kevade" tagasi. Luts lasi teose esimese osa trükkida 1912.
avameelne vestlus mõistva õpetajaga. 1905. aastal läksid Anna vanemad lahku. Ema koos lastega sõitis Krimmi, seejärel Kiievisse. Anna lõpetas seal gümnaasiumi ja hakkas tõsisemalt luuletama, jätkates õpinguid õigusteaduse kõrgematel kursustel. 18-aastane Anna oli ilus ja andekas. Ta ei olnud sugugi kerge iseloomuga: sageli kurb ja tujukas, kuid samas ka huuljulge. Tärkav anne andis Ahmatovale erilise, uhke hoiaku, mis tõrjus tema noorusest eemale neidudele nii omase sentimentaalsuse ning taltsutamatud emotsioonid. Loomulikult unistas ka Anna tõelisest armastusest, kuid see tundus talle juba ette traagilise ja jagamatu tundega. Ahmatova nukrus ei olnud poos. Võib-olla oli selles tulevaste murede prohvetlikku eelaimust. 1910. aastal leidis Ahmatova oma suure armastuse Nikolai Gumiljovi. Abielust sündis poeg Lev (hiljem tuntud ajaloolane). Mees hindas kõrgelt Ahmatova annet, viis ta luuletajate akmeistide ringi
aastad olid teed rajanud. Eelmisel kümnendil valitses The Beatles, kuid 1970. aastail kerkis esiplaanile ABBA. ABBA- ajastut nimetatakse ka diskoajastuks. Ajajärgu moerõivaks kujunes teksa, pildiga T-särgid ja platvormkingad. Veel iseloomustas 1970. aastaid sõjakas feminism, mis vastuolulisel moel segunes kunstis ja moes romantilisuse ja nostalgiaga. 1960-ndaist pärineva vihase nooruslikkuse, sotsiaalse protesti ja pisaraist nõretava sentimentaalsuse geniaalseks põiminguks oli Erich Segali 1970. aastal ilmunud ,,Armastuse lugu", mille põhjal juba samal aastal vändati ka filmi. 1990.aastate kõige tähtsamaks ja iseloomulikumaks jooneks on infoühiskonna kujunemine. Juba ürgaegne ühiskond põhines suhtlemisel, kusjuures info edastamiseks kasutati ka abivahendeid, ja sestpeale on kommunikatsioonivahendid pidevalt arenenud. Enam arenenud maailma vallutasid internet ja mobiilside. Need levisid hoogsalt juba 1980. aastail, kuid
Hemingway esimeseks suuremaks teoseks on „Meie päevil“, mille peategelane Nick Adamsis on eluga rahulolematu ja trotsiv, nagu on omane kadunud põlvkonnale (Bannikov 1971: 567). See on lugu mehest, kes elab valu, lahingutegevuse ja kogemuse piiril. Temas on „tuimestamatu teadmine, et midagi on valesti“. (Beesley, Joughin 2001: ?) Hemingway stiil kujunes välja juba tema varasemais novellides. Talle on omane jutustuse äärmine täpsus, sallimatus suuresõnalise retoorika ja sentimentaalsuse vastu, juhtmotiivi kordumine, igapäevane lohakas kõnekeel dialoogides ja alltekst. (Bannikov 1971: 567) Viimane tähendab, et tema teoses on nähtav vaid väike osa peidetud tegelikkusest – olulisem on see, mille kirjanik ütlemata jätab, kui see, mida ta ütleb (XX sajandi kirjanikke 2003: 119). Tema esimene romaan on „Ja päike tõuseb“, mille peategelane on sõjainvaliid Jacob Barnes. Lisaks leiab teosest terve seltskonna kadunud noori, kelle hädad ja õnnetused on ühel või
Salmide ja laulude kaudu kajastuvad neis ajastu populaarseimad tundetoonid ning üldfilosoofilised arusaamad. Need on olnud ka ajast-aega teatava sõpruskonna huvide ja kokkukuuluvuse väljendamiseks. Salmikud (ennustuskaustikud) on mitteametlikuks pärimuslikuks teabeallikaks teismeliste tüdrukute hulgas. Selle kui terviku tähtsamad ülesanded on aidata lahendada ja välja elada kasvuea probleeme ja õpetada kultuuri tabuteemasid. Samuti rahuldada romantika ja sentimentaalsuse vajadusi ning levitada populaarset teavet. Lisaks on tal ka turvalisuse loomise eesmärk ning olla ka kommunikatsioonivorm tüdrukute hulgas. (Kalmre 1993: 6) Niisiis on salmikuluulel omaette roll pärimuskultuuris. Ta esindab kindla inimrühma maailmapilti, mõtteid ja tundeid ning seega loob ja kujundab inimese identiteeti. Viimane on aga isiksuse kujunemisel teismeeas väga oluline. Viimase all mõeldakse midagi arhailist ja täiskasvanute maailmaga seonduvat
võime ahvatleda või glamuuri kasutada. Sõnal paeluvus on samuti okultne tähendus, mis võrdub kurja silmaga. Isiku pilguga kütkestamine, teisisõnu paelumine oli tema kaetamine kurja silmaga. Siit tulenevalt kui naisel oli võime mehi lummata, vaadati temale kui nõiale. Nõia või maagi treeningu oluline osa on õppida efektiivselt vaatama. Et kellegagi manipuleerida, peab kõigepealt suutma teda kütkestada ja hoidma ta tähelepanu. Vaatamise käsu saab täita seksi, sentimentaalsuse, imestuse või kõigi kolme kombinatsiooni abil. Nõid peab ausalt otsustama millisesse kategooriasse ta loomu poolest kuulub. Esimene kategooria, milleks on seks, on enesestmõistetav. Külgetõmbav või seksapiilne naine peaks tegema kõik, mis on tema võimuses, et ennast maksimaalselt võrgutavaks teha ning kasutada seksi oma võimsaima tööriistana. Saavutanud oma atraktiivsuse abil mõne mehe tähelepanu, on ta vaba mehe tahte suunamisel
Miss Mary, viimane naine, oli tema arust oivaline naine. Lasi end valude pärast maha. Looming kadunud põlvkonna autor, humanist, iroonia, autobiograafilisus. Inimlikkust tuleb kaitsta, ka relvaga. Inimese käitumine piirsituatsioonis. Novellistikas eksistentsialism- allegooria. Sümbolism ("Puhas valgusrikas lokaal") Hemingwayl kujuneb aastatega välja talle omane stiil, mida iseloomustavad: 1)lühikesed kompaktsed laused, ökonoomne keel; 2)korduvad motiivid; 3)sentimentaalsuse vastu, väljenduses konkreetne ja asjalik; 4)tegelaste tekst sarnane kõnekeelele; 5)kujuneb välja alltekst, peidetud ridade vahele; 6)pöörab tähelepanu väikestele detailidele, mis hiljem omandavad suure üldistusjõu. Teoste tegelased sarnased: nad ei saavuta otseselt midagi, aga samas nad ka ei alistu. Hemingwayd iseloomustab see, et ta otsib tegelaste käitumisele sotsiaalseid põhjendusi. Tema arvates on hea selline raamat, mis tundub tõesem kui elu ise.
Elu lõpp kujuneb kohutavaks: valud on metsikud, neid ei suudeta enam leevendada (sai sõjas 2 korda haavata, elas üle 2 auto- ja lennuõnnetuse). Ei suuda füüsilisele ja vaimsele valule vastu panna ja laseb ennast maha. 31 Looming: Ta on kadunud põlvkonna autor. Hemingwayl kujuneb aastatega välja talle omane stiil, mida iseloomustavad: 1)lühikesed kompaktsed laused, ökonoomne keel; 2)korduvad motiivid; 3)sentimentaalsuse vastu, väljenduses konkreetne ja asjalik; 4)tegelaste tekst sarnane kõnekeelele; 5)kujuneb välja alltekst, peidetud ridade vahele; 6)pöörab tähelepanu väikestele detailidele, mis hiljem omandavad suure üldistusjõu. Pärast keskkooli töötas ajalehe juures. ,,Meie päevil" kadunud põlvkonnast, mida iseloomustasid trots, rahulolematus ümbritsevaga. Selle teosega pälvis kriitikute ja lugejate tunnustuse. ,,Ja päike tõuseb"(,,Fiesta") romaan, kus otsene sündmustik puudub
Seal, kus kodanlus on võimule pääsenud, on ta purustanud kõik feodaalsed, patriarhaalsed, idüllilised vahekorrad. Ta on halastamatult puruks kiskunud kirevad feodaalköidikud, mis sidusid inimest tema «loomulike valitsejatega», ega jätnud muud inimestevahelist sidet kui alasti kasuhuvi, tundetu «maksmine sularahas». Ta on uputanud egoistliku arvestamise jääkülma vette usulise ekstaasi, rüütelliku vaimustuse ja väikekodanliku sentimentaalsuse püha värina. Ta on muutnud inimese isikliku väärikuse vahetusväartuseks ning asetanud paljude kirjalikult kinnitatud ja ausalt saadud vabaduste asemele üheainsa vabaduse -- südametunnistuseta kauplemisvabaduse. Ühesõnaga, ta on asendanud usuliste ja poliitiliste illusioonidega varjatud ekspluateerimise avaliku, häbitu, otsese, karmi ekspluateerimisega." Kapitalistide konkurentsi tulemusena on tekkinud maailmaturg: -tootmine on rahvusvaheline, ülemaailmne
annaabi.ee 
