Koos Thomas Sebeoki ja Thure von Uexkülliga arendas ta semiootilist lähenemist bioloogias (biosemiootikat). Sebeok väidab, et Prodi on üks kolmest tänapäevase biosemiootika rajajatest. Prodi väitis, et bioloogilised süsteemid ise pole muud kui tihedalt suhtlevad puhtalt tõhusa materiali ja energia vahetuse hulgad, mis koradgi ei ületanud materjali ja energiavahetuse piire, mida nad endas kannavad ja milles elavad. Tegeles “naturaalse semiootikaga”. 11) Rene Thom – prantsuse matemaatik. Tegeles katastroofide teooriaga. Tal on ka olulisi töid teoreetilise bioloogia ja arengubioloogia vallas, aga samuti katastroofide teooria rakendamisest semiootikas. Sebeok võttis entusiastlikult Rene Thomi omaks, sest too proovis luua naturalistlikku märgiteooriat. 12) Anderson et al – uus paradigma: Myrdene Anderson – ameerika antropoloog, lingvist ja semiootik. Huvitus süsteemidest, teaduslikest ja
1950-1960. vältis Berio muusikalisi kliseesid nagu kolleegidki, kuid möödunud aegade muusikapärand on tuntavam kui teiste heliloojate loomingus. Berio ei püüa traditsioone lammutada ega alustada otsast peale. Berio enamik heliteoseid lähtub strukuralistlikust konseptsioonist (helimärkide keel). Strukturalism on humanitaarteaduste suund, mis käsitleb objekti kui elementide hulka ning uurib elementide vahelise olemuslikke seoseid. Berio konseptsioonil on kokkupuutepunkte ka muusikalise semiootikaga. Berio avardas muusikalist keelt kolmel tasandil: 1)verbaalsel tasandil (tekstiga vokaalteosed); 2)mitteverbaalse kommunikatsiooni tähenduses (tekstita); 3)lavakeele sissetoomisega muusikasse (lavastatud heliteosed), nt. ,,Opus Number Zoo" (1952)esinejad loomakostüümides ja maskides. Loomeprintsiipi nimetatakse teaduse vooluks ehk sisemonoloogi kui kirjandusliku tehnika lõi Joyce, kelle tekste Berio kasutastuntuim elektrooniline lindimuusika ,,Thema (Ommagio a Joyce)" (1958).
situatiivsetest faktoritest. Kriitiline lingvistika. Psühholingvistika- kõne tootmine ja tuvastus. Neurolingvistika. Logopeedia, kliiniline keeleteadus- uurib kõnehäireid. Areaalilingvistika- uurib , seda kuidas geograafiline positsioon muudab keelt.Filoloogia(sünonüüm lingvistile) tõlgendab vanu tekste (klassikaline filoloogia) Foneetika- kõnehäälikuline tootmine ja tuvastumine. Arvutilingvistika-keelte ehitus ja funktsioneerimine arvuti abil. Matemaatiline keeleteadus Semiootikaga- märgiteooriaga Antropoloogiline keeleteadus e etnolingvistika- võõraste rahvaste keelte uurimine. Keeledidaktika, tõlketeadus, keeleplaneerimine- seostub sotsioloogia ja poliitikaga. 7. Keelte liigitamise põhimõtted Kokku on 6800 keelt(etnologue järgi).Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Tüpoloogilise liigituse eesmärk on
psühholoogiasse ja psühholoogiat teaduspärasemaks ja rakendada seda ka teiste liikide peal peale inimeste. Sebeok annab täpsema suuna, rakendab seda võimalust. Jakobsoni huvitas ja paelus võimalus võrrelda inimkeelt ja geneetilist koodi. Sebeok korjas õpetajatelt üles semiootikat kui võimalust teiste liikide suhtluse ja kommunikatsiooni mõtestamiseks ja arendas välja zoosemiootika distsipliinina. Palju erialakirjandust teistest distsipliinidest, tuleb ise siduda semiootikaga. Humanitaarteadustes oluline autor, loodusteadustes peavad katsed olema korratavad ja autoril väike tähtsus. Semiootikas mõistetakse, et uurimine on loomeprotsess, mille tulemusena tekivad uued seosed või tõlgendused. Osaleva vaatluse kasutamine – iseenda meeli võib kasutada kui uurimisinstrumenti, et infot süstematiseerida ja edasi anda, selliseid lähenemisi klassikalistes loodusteadustes kasutada ei saa – kasutatav, kui uurimus sildab inimeste ja teiste liikide vahelisi suhteid.
nüüd säilinud ainult 1 kohas (mingi lazareth vm?) Wilhelm Dilthey (1833-1911) Tema lõi suurel määral hermeneutika mingiasja.. metoloogika? Mdea Jagas: loodusteadused ja vaimuteadused Nendel on erinevad meetodid Vaimuteaduste meetod on arusaamine, mõistmine Hans- Georg Gadamer Tõe uurimiseks vaja leida adekvaatseid meetodeid Püüab leida tõde, mis ei sõltu meetoditest Teaduse ideaal on see Paul Ricoeur (1913-2005) Tema sai aru, et hermeneutika tuleb ühendada ühelt poolt semiootikaga ja teiselt poolt psühhoanalüüsiga Kõik, mis kuulub arusaamisele on märgid Tema 2 põhilist valdkonda: ajaloo hermeneutika ja .. mingi teine .. metafoori võim siis vb? Ajalugu on filosoofiline protsess, 1 poolt on see see millest tuleb aru saada, 2selt poolt see ise seletab asju Kõik protsessid, kus elame on seotuf metafooriga Metafoor on kaudne tõde See ütleb ühte, aga peab silmas teist Metafoorid on mudelid, mis aitavad aru saada asjadest, mis muidu oleks väga keeruline öelda
omadused teevad võimalikuks teatavad tegevused ja tähenduste omistamise, näiteks maapind võimaldab organismile tuge, pinnavormid nagu nõlvad ja astangud juhivad liikumist, õõnsus maapinnas või puutüves omandab tähenduse peidupaigana jne. Tajuda maapinnavorme, tähendab tajuda nende võimalusi (radikaalne hüpotees, kuna sisaldab väidet, et keskkonnaelementide ,,väärtust" ja ,,tähendusi" on võimalik vahetult tajuda" mandri-Euroopa semiootikaga vastuolus) Semiootilised võimaldused keskkonnaelemendid, millel on omadus toimida keskkonnamärkide objektidena: eri koosluste piirialad, loomade rajad maastikus, veekogud, ajalised sündmused (mussoonvihmad, metsatulekahjud, lume sulamine jt). Keskkonnasemioos ebapiisavalt kirjeldatud valdkond. Teiseks võimaluseks semioositüüpe jaotada oleks keskenduda interpreteerijale. Tembrocki jaotus: 1. Ruumisemioos elusolendi paiknemine ruumis, ruumi jaotumine
· Koolkonnad: 1)liberaalne keskendub eliidi uurimisele 2)radikaalne utoopilised ideed Meetodid: empiirilised ja statistilised uuringud. Püüavad tabada protsessi Strukturalism kasutab ka teisi teadusharusid(mite ainult politoloogia) Jooniselt: Sots. Struktuur on näiteks mehed ja näised. Uuritakse, kuidas on nad esindatud ühiskonnas, millest tulenevalt saame vaadata võrdõiguslikkust riigis · Strukturalism on tihedalt seotud semiootikaga. Uuritakse näiteks kasutatava keele eripärasid · Tuleb vaadelda erinevaid gruppe ning otsida erinevusi (varjatused tuleb välja tuua) · Näide: Kas meespoliitik omab teist sõnavara võrreldes naispoliitikuga · Tuleb uurida seda, mis on varjatud (tuhnida peidetud sõnumites jne) · Teeb üldistusi isikute kohta Ratsionaalse valiku teooria: · Tänapäevane institutsionalismi variant · Uurimise alla võetakse persoon, eelkõige valija
eksperimentaalset lähenemist liikumise avastamise mehhanismide, kuulmistaju kanalite, arvukuse hindamise mehhanismide, silmaliigutuste regulatsiooniprotsesside, visuaalse latentsi liikide väljaselgitamiseks. Isiksuse uuringutes kasutab eelkõige faktoranalüütilist meetodit, keskendudes ,,suure viisiku" teooria jmt kontrollile Eesti tingimustes, individualismi- kollektivismi uuringutele, intelligentsuse testimisele. Allik on tegelenud ka semiootikaga, arengupsühholoogiaga, psühholingvistikaga, kultuuriantropoloogiaga. Tema uuringute olulisemad tulemused on äratundmise üleolek avastamisest teatud tingimustel esitatud ruumiliselt (ümber)paigutuvate stiimulobjektide tajus, eesti keele õ-hääliku kodeerimiskanalite olemasolu demonstratsioon, okupatsioonimudeli väljaarendamine objektide arvukuse hindamiseks, liikumiskiiruste muutuste taju konseptsioon. Peeter tulviste
Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses.
Ehlvest oli üks autoreid, kes oli Hiroalli rühmituses. Tema tekstide erilaad ja mingisugune nõiduslikkus tema proosa juures hakkab mängima. Lühiproosas on ta konkurentsitult tähtis autor. Ta tajub väga hästi klassikalise novelli jutustamise protsessi. Kui küsida, millest ta kirjutab, siis ühelt poolt on raske sellele vastata, kuid teisalt võib kinnitada, et kuidagi need teemaringid on seotud vaimse tegevuse või vaimuvallaga. Kindlasti on midagi seotud semiootikaga, filosoofiaga jne. Samas on see ka selline hämar vaimuvald, mis kahtlastele aladele lugejaid meelitab. Mängus on mitte ainult bioloogia, vaid ka numeroloogia, alkeemia jm parateadused. Kokkuvõttes hämaruse ja hullusega seotud asjad. Andrus Kivirähk (s. 1970) 1995 Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed – esimeses variandis kirjutatud kui ajalookirjanduse paroodia. Ivan Orav on Pätsi lähim võitluskaaslane. Mingid ideoloogilised hoiakud
Näidend loob iga lavastuse põhistruktuuri, sest seal on kirjas kogu lavastuse kulgemine. Näidend on raske zanr, millele on seatud kindlad piirangud. Teatri ja kirjanduse areng avaldavad teineteisele mõju. Stanislavski rolli sisseelamise süsteemi järel kontsentreerus tähelepanu väliselt sisemisele pingele. 1990.aa energeetika, esoteerika uurimine. Millist mõju avaldab näitleja kohalolu. Uuriti seda, mis on vähem seotud semiootikaga, s.o fenomenoloogiat, teatrile ainuomast. Teiselt poolt seob teatrit meedia ja filmiga protsessuaalsus. Lavastuse, filmi tegemine on kollektiivne töö. Teatri vastuvõtt on samuti kollektiivne. Inimtegevuse matkimine elava inimese keha abil, mis muutub osaks kunstiteosest. 21. sajandi teatris kasutatakse filmi, fotot ja videot. Video- ja fotoprojektsiooni sulatamine lavastusse nii, et see ei hävitaks näitleja loomingut, on väga raske. Teatrietenduse salvestamine
annaabi.ee 
