- ideed - hoiakud 2. Temperament 3. Iseloom 4. Võimed Iseloomusta seesmise kontrollkeskmega isiksust. Edu ja ebaedu sõltuvad eelkõige iseendast. Arvestavad oma võimeid ja tegevustulemusi. On otsuste tegemisel uurivamad ja kaalutlevamad. Mõjutustele raskesti alluvad. Eelistavad elukutseid, kus vaimsete võimete osakaal suurem. Omavad püsivamaid eesmärke ja nad ei lükka nii sagedasti tänaseid toimetusi homse varna. Naudivad praegust hetke samamoodi kui unistusi tulevikust seltsivamad. Hea enesevalitsemisega. Iseloomusta välimise kontrollkeskmega isiksust. Edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest. Eelistavad ettevõtlikkust nõudvaid elukutseid. Häälestatud edule. Veendunud, et elusaatuses valitseb õiglus - mineviku ebaedu tagab tulevikus edu ja õnne. Ei pea ennast ebaedu eest vastutavaks ja see ei alanda nende enesehinnangut . Depressiivseid ja stressiseisundeid elab kergemini üle. Dogmaatikud ja kalduvus autoritaarsusesse
Tiiger kontrollib regulaarselt oma lõigul ringi patseerides oma või teiste tiigrite jäetud märke. Lõhnatunnused omavad tähendust vaid püügiterritooriumi märgistamisel, ent võimaldavad ka erinevast soost tiigritel innaajal kohtuda. Omavahel ristuvad vaid emas- ning isasloomade lõigud, kuna isatiigrid kaitsevad oma territooriumi teiste isaste eest. Isased tiigrid elavad erakuelu, emased on harilikult seltsivamad. 3.TOITUMINE Suurele jõule ja teravatele meeltele vaatamata peab tiiger veetma jahti pidades pikki tunde, kuna õnnestumisega lõpeb vaid üks katse kümnest. Tiiger roomab tasahilju oma saagile lähedale ning jääb 10-25 m kaugusele. Tema liigutused on väga eripärased ta tõmbab selja küüru, tagajalgadega toetab aga tugevasti vastu maad. Väikesed loomad surmab tiiger neil kaela murdes, suuremad paiskab esmalt maha, seejärel kargab kõrri
Ema-isa silmad ja suu on ühel päeval lapse silmad ja suu. Perekond paneb esimestel eluaastatel inimese arenemisele ja haridusele kõige tähtsama aluse. Seal valitseb vastastikune usaldus, heatahtlikkus ja armastus, mis on kõige tähtsamad tingimused edukaks kasvatuseks. Ka lapse sotsiaalse arengu seisukohalt mängivad suurt rolli lapse kiindumussuhted vanematega, see aitab kujundada põhiusaldust enda ja maailma vastu. Kindlas kiindumussuhtes olevad lapsed on suheldes seltsivamad, sõbralikumad ja enesekindlamad. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Emad kulutavad laste eest hoolitsemisele rohkem aega ning on lapse jaoks lähedasemad, isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid vabaaja tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Ma olen õnnelik, et Eesti on üks nendest maadest, kus saadakse
dimensiooni saab päris hästi kirjeldada NS-i aktiivsuse eripäraga,on ekstravertsus ja introvertsus. Introvertset inimest iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ehk aktivatsioon.Seetõttu on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsi tähelepanu eeldavates ülesannetes,kannatavad paremini rahustava toimega ained magamatust;neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(näiteks kohv,emotsionaalne stress,avalikud esinemised). Eksraverdid, s.o. realistlikumad,seltsivamad,konvetsionaalsemad,agressiivsemad.pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini,otsivad erutavamaid mõjureid(seltskond,kohv,tegevus),taluvad halvemini magamatust,neile mõjub alkohol ebasoodsamalt-niingi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel,mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist.Ekstravtuse ja ertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam.Kasvatuses tähendab see seda,et
võitlus on üks põhilisi sotsiaalse interaktsiooni võimalusi. A. Humphreys ja P. Smith märkisid, et inimeste müramismängu peamiseks arendavaks funktsiooniks on praktiliste oskuste (näiteks küttimine, võitlemine) harjutamine. Laste müramismängu uurinud teadlased väidavad, et müramismängul on lapse normaalses arengus oluline koht ja need lapsed, kes seda mängivad, on teiste lastega võrreldes tunduvalt seltsivamad ja vähem agressiivsed. Laste omavaheliste suhete iseloom müramismängus oleneb lapse varajastest suhetest oma vanemate, eriti emaga. Pellegrini toob välja müramismängu kolm aspekti: liigutusliku – s.o löömine, tagaajamine, haaramine, kallale kargamine, mänguline võitlus; emotsionaalse – mängijail on iseloomulik "mängija" nägu ja lai naeratus ning kolmandaks rollilise külje – mängijad lülituvad oma mängudes mitmesugustesse rollidesse.
mõjutusele. Tingimatud refleksid pärilikud Tingitud kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsioon keskonnatingimustele Funktsionaalne süsteem Närviprotsesside jõud,tasakaalustatus,liikuvus: Närvirakkude jõud töövõime, ns koormusetaluvusest Närvirakkude tasakaalustatus erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikune suhe Närvirakkude liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendumise kiirus Ekstravertsus realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud seevastu väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid, taluvad halvemini magamatust, alkohol mõjub ebasoodsamalt, erutustase on keskmisest madalam. Introvertsus endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegelemist eelistav isik, keskmisest kõrgem kns erutustase, vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes,
27 26 Joonis 14 Millise lemmiklooma vastajad meelsamini valiksid (autor). Kõige rohkem valiksid inimesed koduloomaks koera (vaata joonis 14). Väga palju ei jää ka alla kass, kes on kohe pärast koera. Vähesed valiksid roti või hiire ning 1 valiks papakoi või linnu. Autor arvab, et paljud valiksid koera sellepärast, et arvatavasti on koerad rohkem seltsivamad ja näitavad oma peremehe vastu suuremat hoolitsust kui kass. Aga sellegipoolest valiksin mina kassi, kuna nad on on armsad ja mulle meeldivad nad kõige rohkem (autor). 7.Põjenda oma valikut, miks just selle looma valisid (kui vastaja vastas muu, siis sai õelda siin mis looma ta tegelikult valiks, ning siis põjendas) Tooksin välja vastajate mõned vastused: · Kass. Sest ma olen kassiinimene ja nad on mänguhimulised. (naine 15-aastane) · Kass
Introvertset inimest (valdavalt endassetõmbunud, väheseltsiv,oma sisemaailmaga tegemist eeldav isik) iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ja aktivatsioon. Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust , neile mõjub alkohol ebasoodsamalt niigi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalalm
sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi. Jõud- nõrk nn melanhoolik. Tasakaal- tasakaalustamata, nn koleerik. Liikuvus- sangviinik vs flegmaatik. Aktiivsuse eripära- ekstra- ja introvertsus. Carl Gustav Jung. Introvert- endasse tõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest kõrgem KNS erutustase e aktivatsioon. Püsivamad keskendumises, mõjub ebasoodsamalt ergutav. Ekstraverdid- realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, välismaailmale orienteerunud, väsivad vaimsete ül täitmisel. Ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Martindale- loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja väikseid erinevusi erinevate erutuskeskmete vahel- soodustab ja võimaldab ebatavaliste assotsiatsioonide teket, vaimse töö algoritmi. Kõrgema närvitalitluse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad, aluseks temperamendi väljakujunemisele
Introvertset inimest (valdavalt endassetõmbunud, väheseltsiv,oma sisemaailmaga tegemist eeldav isik) iseloomustab keskmisest kõrgem kesknärvisüsteemi erutustase ja aktivatsioon. Nii on introverdid üldjuhul vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust , neile mõjub alkohol ebasoodsamalt – niigi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalalm
Introvertset inimest (endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegemist eelistav isik) isel keskmisest kõrgem kesk-NS (eriti ajukoore) erutustase ehk aktivisatsioon. Introverdid on vastupidavamad püsitähelepanu eeldatavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid (teat alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud, väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini. Otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsal niigi madal ajukoore toonus langeb veelgi, põhjustades enesekontrolli alanemist. Nende ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Kõrgema närvitalituse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks
võimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi. Jõud- nõrk nn melanhoolik. Tasakaal- tasakaalustamata, nn koleerik. Liikuvus- sangviinik vs flegmaatik. Aktiivsuse eripära- ekstra- ja introvertsus. Carl Gustav Jung. Introvert- endasse tõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest kõrgem KNS erutustase e aktivatsioon. Püsivamad keskendumises, mõjub ebasoodsamalt ergutav. Ekstraverdid- realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, välismaailmale orienteerunud, väsivad vaimsete ül täitmisel. Ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Martindale- loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja väikseid erinevusi erinevate erutuskeskmete vahel- soodustab ja võimaldab ebatavaliste assotsiatsioonide teket, vaimse töö algoritmi. Kõrgema närvitalitluse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad, aluseks temperamendi väljakujunemisele
annaabi.ee 
