valud, siis minnakse sanitariga rääkima, et talle süst tehtaks. Pärast altkäemaksuks sigarettide andmist sanitar nõustub. II Paul mõtleb sõjast ja on masendunud. Ta arutleb, et kuna nad on kistud sõtta koolipingist, on nende elu pooleli jäänud ja nad ei tea, mis neist pärast sõda üldse saab. P meenutab sõjaväkke minekut. Ta meenutab, kuidas HI (eraelus kirjakandja) nendega kasarmus noris ja neid vihkas. P tõdeb, et parim, mis nad koos rindel olles on saavutanud, on seltsimehelikkus e. ühtekuuluvustunne. KE on saanud teda, et ta jalg on amputeeritud ja ta on masenduses. KE saab aru, et ta on suremas ja ta lubab P-l oma saapad M-le viia. P istub KE voodi juures ja mööda KE põski voolavad pisarad. Lõpuks KE sureb ja P viib saapad M-le. III Väeosasse tuuakse uusi mehi juurde. Need on noored nekrutid. Kat pakub ühele nekrutile suure portsjoni valgeid ube. Kat on eriline inimene (eraelus kingsepp), kuna
_____Gümnaasium ______nimi_______ 12.a klass SELTSIMEHELIKKUS, KOKKUHOIDMINE, ÜHTEKUULUVUS RASKE AEG ÜHENDAB Referaat ____2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Arved Viirlaid............................................................................................................4 1.1 Elulugu...............................................................................................................
Ta kiusas meid ja tänu talle pidime üle elama raskeid aegu. Ühel päeval, kui me Kropiga käimlaäbreid vedasime, siis tuli Himmelstob ja me kogemata kallasime ämbri ta jala peale. Krop pani Himmelstobi paike ja rohkem ta ei kiusanud meid. Wolf suri kopsupõletikku. Me olime muutunud karmimaks, ükskõiksemaks, jõhkarditeks, aga see oli hea, kui me poleks sellisteks muutunud, siis oleksime sõja ajal hulluks läinud. Aga meil jäi ühtekuuluvustunne ja seltsimehelikkus. Kemmerich oli suremas, ta polnud esimene, keda nägin suremas, aga temaga oli teisiti. Me kasvasime koos üles. Pimenedes ta ütleb mulle:"kui te mu kella üles leiate, saatke see koju." Ta suri. Saime väge lisaks, meist aasta nooremad, nad on veel halvema toidu peal, kui meie. Kat kutsub nooruki enda juurde ja annab talle loomalihaga keedetud ube, ja ütleb, et kui järgmine kord tahab saada, siis toogu kaasa sigarit või närimistubakat. Kat on asendamatu ja kõige kavalam
pikkust 160cm ringis. õpingute aastatel tallinnas oli tema treener Rein Sokk, kellele imponeeris Erki tohutu kirg ,tahe teha kõike andunult, mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Erki Noole trumbid olid olid väga hea tervis,suur töötahe,kannatamisvõime ja võitleja hing. (Erki Nool,autogramm) 1.2 Iseseisvusaeg Tagantjärele mõistab Erki et spordiinternaatkool oli parim koht, kuhu tema sugune sattuda võis. Koolis valitses valitses vaba,innustav õhkkond,ning seltsimehelikkus vaim. Tsikist jäid Erkile parmimad mälestused.1989.aastal peale kooli sai Erki elama Piritale hotelli Sport,kuhuoli paigutatud mitmeid sportlasi. Erki jagas tuba takistus jooksia Richard Jürgensooga. Omal käel elades oli toiduga kord nii ja kord naa. Mõnda aega sai Erki kalevist talonge. Ajuti sai Erki ka võruspordikoolist toetust, tasus ära ka Soomes võistlemas käimine ja auhinna raha teenimine. Peale kooli lõpetamist 1989. aasta sügisel hakkas Erki
deskripteerimise teatud võtete puhul, aga samuti otsustusõpetuses ja otsese järelduse tegemisel. s 2.3. Null-mõiste. Null-mõiste (mitte: 0-mõiste!) on ebamäärase sisu ja piiritlemata mahuga mõiste. Null-mõiste ei ole reeglina defineeritav, kuna peaaegu võimatu on leida sellele klassitunnust. Sellised mõisted kuuluvad tavaliselt inimese psüühilist seisundit iseloomustavate mõistete hulka (armastus, õnn, sõbralikkus, seltsimehelikkus jt.). Teatavasti inimese tunded, emotsioonid on sedavõrd individuaalse iseloomuga, et neid on pea võimatu verbaalselt edastada, sellest ka defineerimisraskused. Peale nimetatute esineb loogika seisukohalt tühimõisteid (null-mõiste sünonüüm) ka teistes valdkondades, näiteks mõisted kodumaa, mateeria,olematu olemus jne.. 2.4. Defineerimine. Defineerimine on loogiline menetlus, millega avatakse mõiste sisu tema põhitunnuste kaudu
inimkonna tung ja tahtmine liikuda eesmärgi poole. Ma ei kahtle, et kõik võitlevad meie ühise eesmärgi nimel. Ma tunnen, et mul on õigus paluda kõigi abi ja ma ütlen teile:tulge kõik ja mingem üheskoos, ühendatud jõul edasi." 8 "Kas me ehitame üles Euroopa Ühendriigid" (W. Churchill) mai 1948 kui toimus Euroopa Konverents. Tuli Churchill taaskord oma kõnes välja teemaga: et end tuleb kokku võtta ja maailm päästa. Selleks tuleks ühendada edu ja seltsimehelikkus. Inimestele peab sisendama lootust, siis ehk jõutakse nii välja paremasse ajastusse. Nii ei peaks järeltulevad põlved. Kannatama riikide vahelises võitluses. 1941 kirjutasid Churchill ja Roosvelt alla dokumendile, millega teatasid, et nad ei soovi sõjas omakasu. Ja lubati säilitada riikide iseseisvus. 1945. määrati ka kindlaks Rahvaste liidu järglane ÜRO. Ühinenud Riikide Organisatsioon tegeles sõjast tingitud asumaade probleemidega
_ Sakslased asusid eelkõige elama kristlike slaavlaste või madjarite riikidesse, rajamata uusi Saksa valdusi. * Uute kuningriikide loomisel on mõnel juhul tegemist vallutustega, teistel puhkudel aga frangi aadlisuguvõsade külgepoolimisega endistele kohalikele valitsejaperekondadele. * Sõjaline kaaskond oli keskaegse Euroopa üks peamisi sotsiaalsed organisme. See koosnes isanda juhitud sõdalastesalgast, keda koos hoidsid vanne, seltsimehelikkus ja isiklikud huvid. Oli juba germaanlaste sõjasalkades traditsiooniks, et salga liikmed said ,,hädatarviliku heldemeelsusega kaubitsemise" ühe osana oma isanda teenistuse eest kingitusi, või kui hästi läks, siis maad. * Kaaskondlaste ja laudkonnarüütlite eesmärgiks oli saada annetusena maavaldus või feood, ( maa oli eriline ja kõige haruldasem tasu, seda oli alati napilt ja see oli kõige kõrgemas hinnas) ning kõige
Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3
tekkisid 19.sajandil. 2. konstruktsionistid (Benedict Anderson) Anderson näitab, et rahvus polegi midagi muud kui ettekujutatud asi, pole midagi reaalset. Inimestel on tekkinud idee, et meie oleme nüüd üks rahvus ja tuntakse ühtse kogukonnana, hoolimataet üksteist ei tunta. Osutab, et kui rahvus on konstrueeritud, siis võib samamoodi ka dekonstrueerida ja ära kaotada. Rahvus on konstrueeritud horisontaalne seltsimehelikkus. Selle aluseks sai olla tugev ideoloogia, rahvuslik propaganda. Eric Hobsbawm(?) rõhutas, et rahvuse äol on tegemist eliidi, kodaniku ideoloogiaga, et masse enda kontrolli alla saada. Marksistlik küüniline käsitlus. Tõde on see, et rahvuslik ärkamine ja liikumine oli 19.sajandil tihedalt seotud rahvusliku propagandaga, mis väga suurel määral põhineb ajalool. Käsitlusi vaadtes polnud rahvusromantistidele oluline ajalooline tõde ja ajalooga manipuleeriti
rääkima, et talle süst tehtaks. Pärast altkäemaksuks sigarettide andmist sanitar nõustub. II Paul mõtleb sõjast ja on masendunud. Ta arutleb, et kuna nad on kistud sõtta koolipingist, on nende elu pooleli jäänud ja nad ei tea, mis neist pärast sõda üldse saab. P meenutab sõjaväkke minekut. Ta meenutab, kuidas HI (eraelus kirjakandja) nendega kasarmus noris ja neid vihkas. P tõdeb, et parim, mis nad koos rindel olles on saavutanud, on seltsimehelikkus e. ühtekuuluvustunne. KE on saanud teda, et ta jalg on amputeeritud ja ta on masenduses. KE saab aru, et ta on suremas ja ta lubab Pl oma saapad Mle viia. P istub KE voodi juures ja mööda KE põski voolavad pisarad. Lõpuks KE sureb ja P viib saapad Mle. III Väeosasse tuuakse uusi mehi juurde. Need on noored nekrutid. Kat pakub ühele nekrutile suure portsjoni valgeid ube. Kat on eriline inimene (eraelus kingsepp), kuna suudab ka kõige raskemates
Kooliküpsus Kooliiga Kooliminek ja koolis õppimine Koostöö ja vastastikuse suhtlemise õppimine Harrastuste kujunemine Normide omaksvõtmine, enesetunnetuse arenemine autoriteedisõltuvusest iseseisva otsustamiseni Noorus Puberteediga kaasnevate muutuste omaksvõtmine Eraldumine vanematest sõltuvusest Sõprus(seltsimehelikkus)suhete loomine mõlema sugupoolega Oma sooidentiteedi kujundamine Väärtusmaailma loomine Noorem täiskasvanuiga Seksuaalsete suhete stabiliseerumine Abieluks ja pereeluks valmistumine Õppimine, töö, majanduslik ja sotsiaalne vastutus Maailmapildi ja inimkäsitluse moodustumine Täiskasvanu
annaabi.ee 
