samakõrgusjooned, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele. Mägi või küngas vesi vollab kõrgelt kõiki nelja punkti, eristatakse nõlva, harja, jalamit. Sadul vesi voolab juurde ja ära kahest küljest, asub kahe mäetipu vahel. Nõgu, häil, lohk vesi voolab neljast küljest madalasse punkti, eristatakse põhja, veerusid, perve. Lõhang, sälk, uht, mold, lammorg vesi voolab juurde kolmest küljest ja ära neljandast, eristatakse kahte veeru ja voolunõlva. Seljandik, künnis, vall, hari vett voolab juurde ühest küljest ja kolmest küljest voolab vesi ära. Polaar- ja bipolaarkoordinaat sõjanduses kasutatakse neid ühe punkti asendi määramiseks teise suhtes, väikeste kauguste vahel. Polaarkoordinaat võetakse pooluseks vaatluspunkt , tulepositsioon, liikumise lähtepunkt vm., polaarteljeks ga manetiline meridiaan. Bipolaarkoordinaat kahe poolusega koordinaatide süsteem. Magnetiline
Topograafilised leppemärgid 1. Joonleppemärgid 2. Pindleppemärgid 3. Mõõtkavatud leppemärgid Teed ja rajad Elektriliinid ja raudteed Piirid ja piirjooned Nimetage näidatud leppemärk Värvid Mõõtkavatud leppemärgid Selgitavad kirjed Reljeefi kujutamine horisontaalidega Reljeefi kujutamine horisontaalidega Horisontaalid jagunevad: 1. Põhihorisontaal 2. Poolhorisontaal 3. Veerandhorisontaal Ümar ja koonuseline tipp Lame ja korrapäratu tipp Seljandik Orvand Sadul Nõlva alus ja lõikevahe Ühtlane nõlv Nõgus nõlv Kumer nõlv Laineline nõlv Nimetage pinnavormid Kõrguste määramine Ülesanded 1 2 4 3 Tõeline põhjasuund Kilomeetervõrgu põhjasuund Kraadisüsteem Tuhandiksüsteem Asimuudid Suunaparand Suunaparand kaardil Idapoolne suunaparand MAGNETASIMUUT DIREKTSIOONINURGAKS LIIDAME SUUNAPARANDI DIREKTSIOONINURK MAGNETASIMUUDIKS
Sissejuhatus Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetest põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees ja on looduskaitse all. See seljandik, mille lossikraav jagab kaheks osaks, kujutab Helme ürgorus asuvat õhukese pinnakattega kõrget aluspõhjalist jäänukit. Põhjapoolset osa hüütakse Koopamäeks. Lähedalt voolab mööda Helme oja, mida nimetatakse ka Keisriojaks. Sisu Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi. Paljandi ülemises osas on pesitsenud jäälind. Siin on näha kohati lilla
moodustades niiviisi paksendeid ehk nn savidiapiire. Viimased omakorda murdsid lahti ja tõstsid ning langetasid nende peal asunud pae- ja liivakivist hiidplokke. Selliseid sinisavilasundi paksendeid ja õhendeid on täheldatud ka sarnaste struktuuride levialal Ingeri klindil St.Peterburgi regioonis Krasnoje Selo lähistel. Tornimägi, Sinimäe küngastest läänepoolseim, on kitsas (kuni 150 m), kuni 35 m kõrgune (jalam 35 m ja hari kuni 70 m üle merepinna) ning kuni 900 m pikkune seljandik. Selle põhjanõlva ääristab ligi 800 m ulatuses järsk ja kuni 35 m kõrgune, mererannas nähtava klindiastanguga äärmiselt sarnane astang, mistõttu on sedagi tinglikult nimetatud klindiastanguks. Astangu ülaosas moodustavad Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid kuni 15 m kõrguse järsaku, mis allpool läheb üle kuni 45 kraadiseks rusukaldes nõlvaks. Astangu ees avaneb õhukese pinnakatte all juba Kambriumi sinisavi.
Kolmest küljest - põhjast, idast ja lõunast piirab teda tihedalt Elva jõe kitsas sügav org. Vapramägi ulatub edelas kuni Tõravere - Peedu maanteeni, siit edasi jätkub Peedu kõrgendik. Peedu kõrgendik piirneb edelas sooribaga, mis on üks osa ennejääaegsest Elva orundist. Vapramäest ja Peedu kõrgendikust põhja poole Elva orund laieneb nii, et selle lammil paiknevad isegi suured järved - Viisjaagu ja Vissi järv, neist põhja poole jäävad Keeri ja Karujärv. Vapramäe seljandik kujunes hilisjääajal liustiku taganedes ning ta tähistab ühte (neljast) Elva ümbrusest taanduva mandrijää serva asendit. Vapramägi on osa Tõravere ja Elva vahelisest otsmoreenkõrgustikust. See ahel märgib mannerjää taanduva serva peatust Elva liiviku ümbruses. Keskse kõrgema osa äärealadel on sulglohk ning sügavaid orvandeid. Vapramäel on kolm kõrgemat tippu. Väike metsalagendik koos sügava sulglohuga (termokast) asub mäe lael
raba. Turbalasundi tüsedus küünib siin 11 meetrini. Raba lõunaosa on väga maaliline ja paljude laugastega, millegipärast kasvab ühes neist üllatavalt palju vesiroose. Raba kirdeosas on vanad käsitsi kaevatud ja praeguseks taimestunud turbaaugud. Läänepoolne Allikaraba on noorem ja sarnaneb rohkem siirdesoole. Selle keskosas on madalate kallastega laugasjärv, kust saab alguse salaoja. Valgeraba keskosas sirutub rohkem kui paari kilomeetri pikkuselt põhjast lõunasse metsaga kaetud seljandik. Metsad hõlmavad Soomaa territooriumist kolmandiku. Oma mitmekesisuselt ulatuvad siinsed metsad luidetel kasvavatest kuivadest valgusküllastest nõmme- ja palumännikutest kuni erinevate mõnesse avasse mahub inimenegi seisma, arvatavasti on need õõnsused kujunenud tulekahju tagajärjel. Venesauna lammimets Venesauna lammimets on oma nime saanud läheduses asuva talu järgi. Halliste jõe üleujutatval alal kasvab lodu-salukaasik, vähemal määral ka lodukaasik ja lodu-sanglepik.
tähistatakse pruuni, kunstlikud musta värviga. RELJEEF Horisontaalide mustri järgi on võimalik ära tunda maapinna reljeefi. Küngaste puhul on põhiliseks samakõrgusjoonte mustriks suletud ringjooned. Joonte arv ja muster näitab künka kõrgust ja kuju. Pidage meeles: isegi üks horisontaal näitab, et tegemist on kõrgema maapinnaga, ka siis, kui see on väga väike küngas. See võib mõjutada tulepositsiooni valikut erinevate relvade puhul. Seljandik on pikk kitsas küngas, mis näeb välja natuke telgi moodi. Seljandiku mustriks on hulk paralleelseid horisontaale, mille keskel on kõrgem ala. Orvand ehk avanõgu on nõgusus, mis jääb kahe kõrvuti oleva seljandiku vahele. Uurdeks nimetatakse väikest orgu, mida kaardil kujutab väike sälk. Sadulaks nimetatakse madalaimat kohta kahe künka vahel. Sadula mustriks on kaks komplekti ringhorisontaale, mille vahel pisut madalam maapind. MAASTIKUPUNKTI KÕRGUS
Väikese mõõtkavalistel kaartidel suureneb horisontaalide lõikevahe ja reljeefi iseärasuste kujutamiseks kasutatakse poolhorisontaale. Ülevaatekaartidel on vajalik selline horisontaalide üldistamine, mis annaks üldistatud ettekujutuse reljeefi iseloomulikest vormidest, nt künklik, moreen jne. Horisontaalide vahekauguste erinevus mäe vastaskülgedel näitab oru nõlvade või veelahkmete asümmeetriat. Horisontaalide joonis peab selgelt näitama reljeefivorm, nt seljandik, sadulpind, jne. 11. Asulate üldistamine Asulate üldistamine toimub järgmisel 4 meetodil: 1) kvaliteediliste tunnuste ja hulgaliste iseloomustuste üldistamine; 2) asulate väljaselgitamine ja valik; 3) asulate vormi ja ruumilise struktuuri üldistamine; 4) asulate struktuuri formeerivate üksikute elementide asendus üldistatud mõistetega. 1)Kvaliteediliste tunnuste ja hulgaliste näitajate üldistamisel
lisandumine keskkonda aga samuti looduslike kasvukohtade hävitamine või ohjeldamatu jaht mõne linnu või looma suhtes. Stohhastilised protsessid ehk ettearvamatud mõjurid: kooslus on koos nii kaua, kuni kõik liikmed on keskkonnateguritega sobitunud. Protsess on näiteks kliima. Konkurents on kõige tähtsam protsess, mis määrab koosluse liigilise koosseisu, seda võib võimendada ka röövtoitumine. Riffid Riff on veepinna suhtes tõusev substraadi seljandik või blokk. Toestik võib olla abiootilise tekkega ning koosneda aluspõhja kivimitest, liivast, rändrahnudest, veeristest. Inimetegevuse tagajärjesl tekkinud autokeredest, betoonplokkidest ja muudest heitmetest. Bioloogilise tekkega on ainult soolases veel olevad riffid. Jaapan tekitab kunstlikult riffe. Riffid suurendavad põhja topograafiat, pakuvad eluaset. Korallrahude biotsönoosi (Biotsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste
väga palju vett (oluline ehitajatele). Liustike liikumiskiirused on väga erinevad. Otstes hakkas toimuma akumulatsioon. Eestis on kuhjevormidest tuntud voored- jää liikumissuunalised pinnavormid, jää pealetulekupoolel järsem, teises otsas laugem. Võivad moodustada voorestikke. Vooredel võivad olla kruus-liivased tuumad. Fluvioglatsiaalne (fgl) setted- liustikujõgede setted, kruus ja liiv, need erinevad tavaliselt moreenist. Fluvioglatsiaalne pinnavorm on näiteks oos- pikk seljandik hästi sorteeritud materjalist (tavaliselt liiv). Limnoglatsiaalsed setted- jääjärvesetted. Peeneteralisemad, kui fluvioglatsiaalsed, levinud Lääne-Eestis (viirsavi-soojemal perioodil settis liiv, külmemal perioodil savi). Selle järgi saab kliima kohta andmeid. Kionosfäär- atmosfääri osa, kus langeb rohkem sademeid, kui sulab Nivaalne ehk lumekliima- lumepiirist kõrgemal olev kliima Firn ehk sõmerlumi Eksaratsioon- jääpurustus Jääkünne- jää kulutus
geograafilistes ulatustes. Ookeanis loob tingimused spetsialiseerumiseks vahemaa. Ookeanis sügavamale minnes alguses liigiline mitmekesisus järsult kasvab ja siis järsult väheneb, järvedes hakkab kohe sügavamale minnes mitmekesisus kahanema. Areaaliefekt –mida suuremad veekogud, seda liigirikkamad on. Rifid Muudavad vee suunda ja tingimusi. On omane eri tüüpi organismide elukohaks. Veepinna suunas tõusev substraadi seljandik või plokk a) toestik – abiootilise tekkega (koosneb aluspõhja kivimitest, rändrahnudest, veesristest ja liivast) mageveelistes ja merelises keskkonnas b) inimtekkelised rifid - betoonplokkidest, vanade sõiduautode kered c) bioloogilisel teel moodustunud rifid – erinevate organismide skeletimaterjalidest. Korallriff esineb ainult meres. Rifid on hermatüüpsed või mittehermatüüpsed (kaltsiumkarbonaadi eraldamine). Korallitüübid: puud, lehed, vallid eksamis
morg vesi voolab kolmest küljest Mäe või künka juures eristatakse har- juurde ja neljandast välja. Avalohul ja, nõlva ja jalamit. eristatakse kahte veeru ja voolunõlva, s.o joont avalohu põhjas, mida mööda Sadul vesi voolab kahest küljest voolab vesi. juurde, kuid samas jälle kahest küljest Seljandik, künnis, vall või hari vett ära. Sadul asub kahe mäetipu vahel. voolab juurde ühest küljest ja kolmest Nõgu, häil või lohk vesi voolab kõi- ülejäänud küljest voolab ära. Seljan- gist neljas küljest kõige madalamasse dik koosneb kahest nõlvast ja kahest punkti. Eristatakse põhja, veerusid ja harjast. Nõlvad võivad olla kas järsud perve. või lauged. Kaartide jaotus