NIMI: Martin Liivamägi RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: vahelduvstiilis ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m vabaujumises aeg 51,67 200 m vabaujumises aeg 1.44.27 100 m rinnuliujumises aeg 54,46 200 m rinnuliujumises aeg 1.55,22 100 m liblikujumises aeg 49,43 100 m seliliujumises aeg 51,18 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2008/2009 hooaja Euroopa edetabeli 12. koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59.95 · 2007/2008 hooaja Euroopa lühiraja edetabeli 16
Kuulunud aastast 1996 Eesti koondisesse. Ema Tatjana P. (28. X 1957 Donetsk, Ukraina) on aastast 1982 Kohtla-Järve "Kalevi" spordikooli ujumistreener; lõpetas 1992 a. Leningradis Lesgafti-nim. KKI. Isa Valentin P. (29. IV Kramatorsk, Ukraina), ujuja ja ujumistreener, kuulunud Nõuk. Liidu koondisesse; aastast 1982 Kohtla Järve "Kalevi" spordikooli ujumistreener. Veiko Siimar Eesti NSV ujuja; Tallinna "Kalev". 1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht (aeg:1.04,6) EM võistluste hõbemedal 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises. Kuulus 1961 a. ja 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises Euroopa rekordi püstitanud NSV Liidu nelikusse. NSV Liidu meistrivõistluste kuldmedal 1960 a. ning hõbemedal 1962 a. 100m ja pronksmedal 1961 a. 200m seliliujumises. NSV Liidu rekordid: 100m seliliujumises 1.03,3 (1960), 1.03,0 ja 1.02,8 (1961); 4x100m kombineeritud teateujumises 4.14,0 (1961), 4.11,1 ja 4.10,3 (1962)
NIMI: Martti Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m liblikujumises aeg 52,49 100 m kompleksujumises aeg 53,97 100 m rinnuliujumises aeg 1.00,56 100 m seliliujumises aeg 58,18 200 m rinnuliujumises aeg 2.16,31 200 m kompleksujumises aeg 2.01,26 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Martti Aljand 100 meetri rinnuliujumises uue Eesti rekordi 1.02,46. Tulemus andis 63 konkurendi hulgas 45. koha. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT:
koha. 2005. aastal Jana Kolukanova poolt ujutud Eesti rekordist jäi Triinul puudu vaid üks sajandik. Poolfinaalipääs jäi 0,22 sekundi kaugusele. Vabaltujumise 100 meetri distantsi läbis ta ajaga 56,10, millega ta sai 48 osaleja hulgas 33. koha. See tulemus jäi 0,29 sekundit alla Jana Kolukanovale 2005. aastast kuuluvast Eesti rekordist. Triin Aljandile kuuluvad ka 15. juulil 2007 Austinis ujutud Eesti rekordid 50 m liblikujumises 26,72 ja 14. juulil 2007 ujutud 29,45 50 m seliliujumises. Tulemus: 100 m liblikujumise 32. koht, 100 m vabaltujumise 33. koht, 50 m vabaltujumise 21. koht MARTIN LIIVAMÄGI Meeste 200 m kompleksujumine 2.03,66 (35. Koht) Sünniaeg ja koht: 5. juuli 1988, Tallinn Mõõdud: 183 cm, 80 kg Klubi: Kalevi Ujumiskool Treener: Urmas Jaamul Õppeasutus või amet: Saavutused: EMi 6. koht 100 m kompleksujumises (2006), EMi 5. koht 100 m kompleksujumises (2007), juunioride EMhõbe 200 m kompleksujumises (2006) Eeskujud: Jani Sievinen, Laszlo Cseh
NIMI: Triin Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: lühimaaujuja ISIKLIKUD REKORDID: 50 m liblikujumises aeg 25,57 100 m liblikujumises aeg 58,13 50 m vabaujumises aeg 24,58 50 m seliliujumises aeg 28,20 Need on ka Eesti rekordid. MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2004. a Ateena olümpiamängud · 2008. aasta Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Ateena olümpiamängudel saavutas seitsmendas ujumises 3. koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt tema isikliku rekordiga. 2008
Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. Seliliujumine oli esimest korda kavas 1900. aasta suveolümpiamängudel. Seal oli distantsiks 200 meetrit. Hiljem lisandus 100 meetri distants. Kätetõmme Seliliujumises mängib käetõmme tähtsamat rolli kui jalalöök ning seda saab jaotada tõmbefaasiks ja taastusfaasiks. Käed liiguvad korraga: kui üks käsi lõpetab tõmmet, siseneb teine vette. Käsi alustab tõmmet üle sirutatud asendist, sellest hetkest peaks käsi liikuma suunaga alla ja küljele. Jälgida tuleb, et, kuni õlavöötmeni jõudmiseni juhib tõmmet tugevdatud ranne, mitte küünarnukk. Õlani jõudes peaks küünarnukk olema moodustanud täisnurga. Sellele järgneb kõige kasumlikum
sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. 3.2 Seliliujumine Seliliujumine on sarnane "tagurpidi" kroolile, mõlemas stiilis tõmmatakse käega täissirutusest täissirutuseni. Seliliujumise eelis on lihtne ja pidev võimalus hingata, puudus on nähtavuse puudumine liikumissuunas. Seliliujumine on ainus stiil, milles starditakse veest. Seliliujumises mängib käetõmme tähtsamat rolli kui jalalöök ning seda saab jaotada tõmbefaasiks ja taastusfaasiks. Käed liiguvad korraga: kui üks käsi lõpetab tõmmet, siseneb teine vette. Käsi alustab tõmmet üle pea sirutatud asendist, sellest hetkest peaks käsi liikuma suunaga alla ja küljele. Jalgade töö liigutab edasi, ent on oluline ka keha stabiliseerimisel. Minimaalseks energiakuluks on oluline kere õige pöörlemine. Tõmbeiseloomu tõttu pöörleb ujumise ajal terve keha
Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. Keha rõhtne asend kergendab oluliselt südame tegevust (EE, 1998). 1.2 Ujumisviisid Ujumisviisid on krool, selili-, rinnuli-, ja liblikujumine (Joonis 1). Sportlik ujumine hõlmab suurvõistlustel vaba-, selili-, rinnuli-, liblika-, kompleks- ja teateujumist. Ujumisvõistlustel (v. a. seliliujumises) starditakse stardipukilt vette hüpates, seliliujumises starditakse vees, end stardiseinalt ära tõugates (EE, 1998). 5 Joonis 1. Ujumisstiilid (a krool, b rinnuliujumine, c seliliujumine, d liblikujumine) Kompleksujumises vahetatakse ujumisviisi iga neljandikdistantsi järel (järjekord: liblika-, selili-, rinnuli- ja vabaujumine). Kombineeritud teateujumises ujutakse igal etapil eri ujumisviisi (järjekord: selili-, rinnuli-, liblika- ja vabaujumine). Teatevahetuseks loetakse
ning peab vastama FINA reeglitele (1). Iga ujumisviis hõlmab kolme tegevust: - jalalöök, - käetõmme - hingamine 4 1. START JA VETTEHÜPPED Vastavalt Rahvusvahelise Ujumisliidu määrustele kehtib kõikidel võistlustel ,,ühe stardi reegel". Vabaujumises, rinnuliujumises, liblikujumises ja kompleksujumises starditakse hüpates. Seliliujumises ja kombineeritud teateujumises peavad osalejad asetsema vees, nägu stardiseina poole, hoides käepidemetest. Keelatud on haarata varvastega ülevoolurenni servast või sellele toetuda. Stardi andmise hetkeni ei ole võistlejatel lubatud teha mitte mingisuguseid liigutusi. Start sooritatakse seinast tõukamisega. Pärast kohtuniku lühikesi vilesid peavad osalejad stardiks valmistuma (ära võtma liigse riietuse, välja
a. olümpiamängudel 200m rinnuli ujumises 22.koht, EM- võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises ja 5. koht 200m rinnuliujumises · Ulvi Indrikson-Voog-1960.a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 19. koht ja 4x100m vabaujumises 8. koht, EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises, 7.koht 100m ning 4. koht 400m ja 4x100m vabaujumises · Veiko Siimar-1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht, EM võistluste hõbemedal 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises · Ivar Stukolkin- tuli 1978 a. NSV Liidu meistriks ning 1976-85 a. suvel 10 ja talvel 16 korda Eesti meistriks, parandanud Euroopa rekordeid kahel korral (4x200m vabaujumises) ja Eesti rekordeid 32 korral (sh. 15 teateujumises) · Raiko Pachel-2000 a. Sydney OM-il rinnuliujumises 100 meetris 32. koht ja 200 meetris 33. koht. 50m rinnuliujumises lühiraja MM-il 1996 7
augustil ja lõppesid 9.septembril Eestit esindasid Londoni Paraolümpiamängudel ujuja Kardo Ploomipuu treener Õnne Pollisinski saatel (Eesti Invaspordi Liit), kergejõustiklane Sirly Tiik treener Liivi Rünk saatel ja kergejõustiklane Jüri Bergmann Mallika Koeli saatel (Eesti Vaimupuudega Inimeste Spordiliit). Paraolümpiamängudel Eesti sportlastel medalit napsata ei õnnestunud. Eestlaste parimaks tulemuseks Londoni paraolümpail jäi seega Kardo Ploomipuu 4.koht 100m seliliujumises, olles ühtlasi ka parim eurooplane. KASUTATUD ALLIKAD http://www.samsung.com/ee/london2012/ http://et.wikipedia.org/wiki/2012._aasta_suveol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud http://london.postimees.ee/937620/loputseremoonial-kannab-eesti-lippu-heiki-nabi/ http://london.postimees.ee/942002/olumpial-skandaali-tekitanud-korea-sulgpallureid- ahvardab-karm-karistus/ http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CCIQFjAB&url=http%3A%2F %2Fom.err
püstitas 37,10 sekundiga maailmarekordi. Jelena Isinbajeva - Teist olümpiat järjest naiste teivashüppes võitjaks tulnud Jelena Isinbajeva ületas kõrguse 5.05 meetrit. Venelanna sai kuldmedaliga ühtlasi ka maailmarekordi omanikuks. Rebecca Soni – Ameeriklanna võitis 200 meetri rinnuliujumise finaalis 2.20,22. Selle ajaga parandas ta senist maailmarekordit 0,34 sekundit. Ryan Lochte - Meeste 200m seliliujumises pälvis kulla ameeriklane Ryan Lochte uue maailmarekodi 1.53,94ga. Enda nimel olevat maailmarekordit parandas Lochte 0,36 sekundiga. Trekisõidu meeskondlikus 4 km. jälitussõidus ei andnud Suurbritannia nelik (Ed Clancy, Paul Manning, Geraint Thomas, Bradley Wiggins) finaalis mitte mingisugust sõnaõigust taanlastele (Michael Mörköv, Casper Jörgensen, Jens-Erik Madsen, Alex Nicki Rasmussen).
Sinu vastus oli: Pukilt on vabalt, rinnuli ja delfiin. Veest tuleb sooritada selilihüpet. 4.Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Sinu vastus oli: Rinnuli pöördel tuleb kindlasti panna kaks kätt korraga vastu seina ja siis sooritada pööret. Delfiini pöördel peab ka panema kaks kätt korraga vastu seina ja alles siis ära tõukama. 5.Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Sinu vastus oli: Vabalt ja selili. Seliliujumises tuleb täpselt enne pööret keerata ennast kõhuli, aga liigutada siis enam ei tohi, ja siis sooritada saltopööre. 5.Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Sinu vastus oli: Ametlikel võistlustel tavaliselt teatakse valestarti aja kokkohoiu mõttes alles pärast ujumist ja siis ei võeta tulemust arvesse. Ehk mitte ühtegi. 7.Kas stardihüpet võib sooritada ka puki kõrvalt? Sinu vastus oli: Ametlikel võistlustel kindlasti mitte.
Naised ilmusid esimest korda olümpiabasseini 1912. aastal Stockholmis. 2010 aastal tähistas eesti ujumisliit 100. aastapäeva, kuna 1910 toimusid Pirita jõel esimesed ujumisvõistlused Eestis. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit. Start Vastavalt Rahvusvahelise Ujumisliidu (Federation Internationale de Natation Amateur, FINA) määrustele kehtib kõikidel võistlustel ,,ühe stardi reegel". Vabaujumises, rinnuliujumises, liblikujumises ja kompleksujumises starditakse hüpates. Seliliujumises ja kombineeritud teateujumises peavad osalejad asetsema vees, nägu stardiseina poole, hoides käepidemetest. Keelatud on haarata varvastega ülevoolurenni servast või sellele toetuda. Stardi andmise hetkeni ei ole võistlejatel lubatud teha mitte mingisuguseid liigutusi. Start sooritatakse seinast tõukamisega. Pärast kohtuniku - referii - lühikesi vilesid peavad osalejad stardiks valmistuma
annaabi.ee 
