Hellenism Kolm suurt hellenistlikku riiki · Egiptus Ptolemaioste dünastia (Ptolemaios I Soter) · Seleukiidide riik (Seleukos I) · Makedoonia, selle võimu all ka Kreeka linnriigid antigoniidid (Antigonus I) Hellenism · Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. · Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon
Tähtis ehitis Aleksandrias oli museion muusade pühamu, tollase suurima raamatukoguga. Antiookia Antiookia on linn Türgis, Hatay provintsi keskus. Asub Asi (Orontese) jõe ääres Vahemereranniku lähedal Süüria piiri lähedal. Linna asutas ja nimetas oma isa Antiochose järgi Seleukos I Nikator umbes 300 eKr. Linnas asub ka Püha Peetruse koobaskirik, mida peetakse maailma vanimaks kristlikuks kirikuks. Ateena Läbi aegade oluline linn Ateena tekkis Kesk Kreeka idapoolses osas 8. saj. eKr.Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima mälestise Parthenoni asukoht. Pergamon
Aleksandri Aasia-sõjakäikude tagajärjel levis levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Aleksander suri noorena ja tema hiigelriigi jagasid omavahel väepealikud. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlik kunst on seetõttu väga mitmekesine (Kangilaski 2003: 68). Pärast Aleksander Suure surma 323. aastal eKr jagasid kolm väejuhti Antigonos, Seleukos ja Ptolemaios Makedoonia Aleksandri loodud Vana-Kreeka suurriigi omavahel. Antigonos valitses Makedoonias ja Kreekas, Seleukos sai endale Väike-Aasia, Pärsia ja teised idapoolsed alad ning Ptolemaios valitses Egiptuses. Sellega algas hellenismi periood, mis kestis kuni viimased hellenistliku linna Aleksandria vallutamiseni 30. aastat eKr roomlaste poolt. Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus
hävinguga. Säilisid 4 riiki: Kreekas jäi valitsema Antigonos (382-301 e.Kr.) ja tolle järglased. Anatoolias (keskusega Pergamonis) jäi valitsema Philetaeros (343-263 e.Kr.), kes oli Aleksandri ühe tuntuima väejuhi ja hilisema diadohhi Lysimachose väes ohvitser. Lysimachos ise oli lõpuks purustatud, ent Philetaeros suutis päästa osa ta valdustest. Süürias ja Mesopotaamias jäi valitsema Seleukos (358-281 e.Kr.). Egiptuses jäi valitsema Ptolemaios (367-283 e.Kr.). Süüria ja Egiptuse hellenistlikud riigid vallutati Rooma poolt alles 64 e.Kr. ja 30 e.Kr. Egitpuse hellenistlikud valitsejad 323-283 e.Kr. Ptolemaios I Soter (Aleksander Suure lähedane kindral, neil oli ühiseks armukeseks hetäär Thaïs; 324 e.Kr. pärslastega abiellumise kampaania käigus sai pärslanna; hiljem oli ta abikaasaks ühe teise diadohhi tütar Eurudiki; neljas naine oli
202 Kartaago saab Zama lahingus lüüa. 149 hävitab Rooma Kartaago lõplikult. 200 läks linn Seleukiidide riigi koosseisu. Jeruusalemma tempel rüüstatakse, mille asemele rajatakse Zeusi altar 168 Hasmoneide ülestõus Juudas Makkabeuse juhtimisel 142 Lõppeb Seleukiidide(Seleukos I)vastane Makabeide ülestõus (164-162). Juudi ( Hasmonea, kaMakabeide)riik taasiseseisvub a-ni 63 mil alistub Roomale 140-37 Hasmoneide kuningriik.Variseride, saduseride ja esseenide kujunemine 132 Roomas algab pea 100 aastat kestnud kodusõda- de ajajärk
Nende võitluste ajal lasi Aleksander Suure ema Olympias tappa Arrhidaiose (317. a.) ja tapeti ka ise Kassandrose korraldusel (315. a.). Aasias kasvasid järjest Antigonose võim ja pretensioonid. Muu hulgas vallutas ta Seleukoselt Babüloonia, sundides viimast otsima kaitset Egiptusest Ptolemaiose juurest. Kuid Antigonose poeg Demerios sai 312. a. Gaza lahingus Palestiinas Ptolemaiose vägedelt lüüa ja veel samal aastal vallutas Seleukos Babyloni tagasi. Hiljem lugesid Seleukose järeltulijad sellest sündmusest oma võimuajastu algust. 311. a. sõlmitud järjekordne leping diadohhide vahel kinnitas kujunenud võimujaotuse. Aasta hiljem lasi Kassandros Roxane ja 12-aastase Aleksandri tappa. Philippos II ja Aleksander Suure dünastia jätkumine polnud seega enam võimalik. Riik oli jagunenud viie tähtsama väejuhi vahel: Kassandros valitses Makedooniat ja Kreekat, Lysimachos Traakiat, enamus Väike-
Kesk-Aasias puhkesid ülestõusud. Samal ajal algasid ka kodusõjad Aleksandri väepealikute - diadohhide ja seejärel nende järglaste - epigoonide- vahel. Kasutades ära Kreeka linnades käivat võitlust oligarhide ja demokraatia vahel kuulutasid diadohhid end kord ühtede, kord teiste pooldajaiks. Kodusõdades Makedoonias ja Kreekas tõusis Kassandros, kelle mõju alla sattus ka Ateena, kus kehtestati mõõdukas oligarhia. Ida allutanud Antigonose vastu moodustavad koalitsiooni Lysimachos, Seleukos, Ptolemaios ja Kassandros. Koos hellenistlike suurriikide tekkega kaotavad polised üha enam oma iseseisvust. Nad minetavad oma tähtsuse iseseisvate maj. ja pol. üksustena. 307. a. "vabastas" Antigonose poeg Demetrios Ateena Kassandrose vägedest ja kehtestas seal demokraatia. Pärast Antigonose hukkumist lagunes impeerium mitmeks riigiks, millest tähtsamad olid neli: Makedoonia, Lysimachose riik Traakias ja V-A lääneosas, Seleukose riik ja Ptolemaiose riik Egiptus
Apamea rahulepingu järgi (188) pidi ta loovutama osa oma valdustest, laevastikust ja maksma kontributsiooni. See lüüsaamine paiskas Antichose kõrged poliitilised eesmärgid tagurpidi ja nii algas tema riigi allakäik. Rasked reparatsioonimaksud langesid seleukiidide riigi alamate peale. Lubatud maksualandused muutusid illusoorseteks; soodustuste asemel toimus templirüüstamisi; katsel rüüstada Beeli templi vara kaotas Antiochos (188) oma elu. Valitsejaks sai tema teine poeg Seleukos IV (187- 176). Selle minister proovis konfiskeerida Jeruusalemma templi vara. Läbi nende tegude kasvas uuesti sümpaatia ptolemaiidide vastu ja tugevnes Egiptuse meelne partei. 30. Makkabite ülestõus, selle käik. Tagajärjed. Makkabite dünastia valitsusaeg. Makkabite ülestõusu aja kohta on olemas detailseid allikaid. Peale Josefuse tuleb nimetada 1. ja 2. Makkabite raamatut. 1.makk. tahab olla ajalookirjeldus, kuid selle autor seisis ülestõusnute poolel
vastsündinud poeg Aleksander, regendiks aga väepealik Perdikkas. Egiptuse asevalitseja Ptolemaios röövis Makedoonia poole teele saadetud Aleksandri surnukeha ja mattis ta Egiptuses. Järgnes sõda Ptolemaiose ja Perdikkase vahel. Viimane üritas Egiptust vallutada, kuid tapeti 321 aastal oma väepealike poolt ja tema sõjavägi läks üle Ptolemaiose poole. Järgnevalt tõusid tähtsamate võimumeestena esile: Ptolemaios Egiptuse valitseja. Seleukos, kes vallutas 312 aastal Antigonoselt Mesopotamia ja sai selle valitsejaks. Kassandros Makedoonia ja Kreeka valitseja. Lysimachos Traakia valitseja. Antigonos ja tema poeg Demetrios Poliorketes (Linnapiiraja sai selle hüüdnime 307 Küprose vallutamise järel), kellele allusid mõnda aega suur osa Anatooliast, Süüria ja Mesopotaamia (mille kaotas Seleukosele). 311 tapeti väepealike kokkuleppel Aleksandi poeg. Aleksandri poolvend oli tapetud juba varem
keda ei toetatud, sest ta ema oli Pärslanna ning seega polnud piisavlt puhas. * Tal oli ka poolvend, kuid too oli nõrgamõistuslik ja ka teda ei soositud seega. * Inpeerium jagunes sõdade tulemusena neljaks erinevaks osaks. * 1. Osa: Makedoonia & Kreeka väepealik Antigosele (Antigoniidide riik). * 2. Osa: Pergamon väepealik Attaliit. * 3. Osa: Egiptus väepealik Ptolemaios. * 4. Osa: Mesopotaamia & Pärsia väepealik Seleukos (Seleukiidide riik). * Hellenism sai levida seetõttu, et toimus Kreeklaste väljaränne. -) Välja rändasid Kreeka sõdurid, käsitöölised, kaupmehed. * Kujunesid välja uued Kreeka kultuurikeskused. * Kõige tähtsam oli Aleksandria Egiptuses (täiesti uus riik, mis loodi Aleksander Suure käsul) * Pergamon oli samuti tähtis. * Kolmas linn, mille tähtsus tõusis, oli Antiookia. * Kreeka keel sai mõjutatud väliste idamaiste keelte poolt. -) Seda keelt nimetati koinee'ks.
· Aleksandri impeerium lagunes kohe pärast vallutaja surma · Tekkis kümmekond tema väejuhtide riiki · Suurimad riigid: Süüria kuningriik seal valitsesid väejuht Seleukose järeltulijad seleukiidid, pealinn oli Antiookia Egiptuse kuningriik + Liibüa seal valitsesid väejuht Ptolemaiose järeltulijad Makedoonia ( + Kreeka) · Ülejäänud väikesed kuningriigid olid Väike-Aasias · Ka Seleukos I oli suur ehitaja · Valitses üle 40 aasta ning on rajanud sadakond linna (Süüria teine pealinn Seleukeia jt) · Hellenismiajastu suurim linn oli Aleksandria · Aleksandria tuntuimad ehitised olid Museion ja Pharose tuletorn · Museion oli ehitistekompleks, mis oli määratud tuntud teadlastele ja kultuuriinimestele · Seal asus ka muusade tempel, millest on tulnud selle nimi · Muusad kunstide ja teaduste kaitsejumalannad
Koine- ühiskeel. Kreeklased kolisid pigem linnadesse kui maale. Sageli on hellenismiperioodi nähtud langusajana eemaldumisena Klassikalisest linnriiklusest ja vaimukultuurist. Hellenismi järgud: · 323-270 oli lakkamatu sõdade periood, diadohhide (järeltulijad) sõjad. Selles võitluses tõusid esile mitu suht stabiilset suurriiki. - Ptolemaios sai endale Egiptuse ja pani aluse dünastiale, mis kestis kuni Kleopatrani. Teine väepealik - Seleukos sai endale Babüloonia ja vallutas muud idaalad kuni Kesk-Aasiani. Seleukiinide dünastia lõi. - Kolmas grupp oli isa Antigonos ja poeg Demetrios. Nemad üritasid Aleksandri riiki koos hoida. Üritas Väike-Aaasiat hoida ja vallutati saati, sh Kreeka. Ipsose lahing, kus kolmas grupp sai vastastelt hävitavalt lüüa ja see oli ka Aleksandri riigi üldsuse lõpp. Samas Demetriose poeg, kelle nimi oli isa järgi Andigonos, lõi stabiilse hellenistliku Makedoonia.
Kesk-Aasias puhkesid ülestõusud. Samal ajal algasid ka kodusõjad Aleksandri väepealikute - diadohhide ja seejärel nende järglaste - epigoonide- vahel. Kasutades ära Kreeka linnades käivat võitlust oligarhide ja demokraatia vahel kuulutasid diadohhid end kord ühtede, kord teiste pooldajaiks. Kodusõdades Makedoonias ja Kreekas tõusis Kassandros, kelle mõju alla sattus ka Ateena, kus kehtestati mõõdukas oligarhia. Ida allutanud Antigonose vastu moodustavad koalitsiooni Lysimachos, Seleukos, Ptolemaios ja Kassandros. Koos hellenistlike suurriikide tekkega kaotavad polised üha enam oma iseseisvust. Nad minetavad oma tähtsuse iseseisvate maj. ja pol. üksustena. 307. a. "vabastas" Antigonose poeg Demetrios Ateena Kassandrose vägedest ja kehtestas seal demokraatia. Pärast Antigonose hukkumist lagunes impeerium mitmeks riigiks, millest tähtsamad olid neli: Makedoonia, Lysimachose riik Traakias ja V-A lääneosas, Seleukose riik ja Ptolemaiose riik Egiptus
annaabi.ee 
