785rad Joonkiirus näitab ringliikumisel ajaühikus läbitud teepikkust. Valem: v= s/t v Kiirus(1 m/s) s teepikkus(1m) t aeg(1s) Nurkkiirus näitab ajaühikus läbitud pöördenurka. Valem: = /t ; = l/r. Nukkiiruse seos joon kiirusega avaldub valemiga. = v/r Näidis ülesanne 1)Arvuti kõvaketas teeb ühe pöörde 20 ms jooksul arvuta nurkkiirus. Kuna üks pööre on 360° siis = 360°=2rad=6.28rad. Kuna aeg peab olema sekundites siis teisendame 20ms sekunditeks, mis on t=0,02s ja vormistame ülesande järgmiselt Andmed: =360°=2rad=6,28rad. t =20ms=0,02s. =? = /t = 6,28/0,02=314(rad/s) Vastus: 314rad/s 2) Jalgratta ratas raadiusega 25 cm pöörleb nurkkiirusega 10 rad/s. Milline on ratta äärmiste punktide joon kiirus? Kui kiiresti liigub jalgratas edasi? Kuna raadius peab olema meetrites siis teisendame 25cm meetriteks mis on r = 25cm = 0,25m Andmed: r = 25cm = 0,25m = 10rad/s v=? v=r* v=0,25*10=2,5(m/s) Vastus: 2,5 m/s
Meetri tähis on m. 1m=10dm(detsimeeter)=100 cm(sentimeeter) 1000m=1km(kilomeeter) · Ajamõõdud - Aja mõõtmine on ajavahemikkude kestuste mõõtmine. Tehnikaeelsel ajastul on looduslike tsüklite (öö ja päeva vaheldumine, Kuu faasid, aastaaegade vaheldumine) põhjal kujunenud ajaühikud ööpäev, kuu, ja aasta. Kui võeti kasutusele kellad ja hakati tegema süstemaatilisi astronoomilisi vaatlusi, hakati ööpäeva jagama tundideks, minutiteks ja sekunditeks. Aja mõõtmisel on põhiühik sekund. · Nurgakraad Nurga suurust mõõdetakse kraadides. Nurk suurusega 1 kraad saadakse, kui täisnurk jaotatakse 90 võrdseks osaks. Nurga kraadi tähistatakse 1°. Täisnurga suurus on 90°, sirgnurga suurus on 180°, täispööre on 360°.
Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis.
Aastaajad vahelduvad. Maa teeb tiire ümber päikese või täispöörde ümber oma telje. Aja mõõteriist on kell. Aega mõõdetakse rütmiliste, täpselt korduvate liikumiste abil. Tehnikaeelsel ajastul on looduslike tsüklite (öö ja päeva vaheldumine, Kuu faasid, aastaaegade vaheldumine) põhjal kujunenud ajaühikud ööpäev, kuu, ja aasta. Kui võeti kasutusele kellad ja hakati tegema süstemaatilisi astronoomilisi vaatlusi, hakati ööpäeva jagama tundideks, minutiteks ja sekunditeks. Kiirus Kitsamas mõttes mõeldakse kiiruse all liikumiskiirust -- füüsikalist suurust, mis näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Keha kiiruse leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus jagada selle tee läbimiseks kulunud ajaga. Kiiruse tähis on v. Kui keha liigub kogu aja ühesuguse kiirusega, siis liikumist nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Enamasti liiguvad kehad muutuva kiirusega. Muutuva kiirusega liikumine on mitteühtlane liikumine
Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal New Hampshire'i osariigis Attitashis. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS)
(240-255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 7-8 kg) ning neil on 2-5 soont. Võistleja varustus peab vastama FIS määrustele. Suusakahevõistlus koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Kavas on kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Rajale minnakse vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena: suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Kahevõistluse alad jagunevad: individuaalne kahevõistlus, individuaalne sprindikahevõistlus, meeskondlik kahevõistlus ja ühisstardiga kahe- võistlus. Üldiselt peetakse suusahüpped ja murdmaasuusatamine kahel järjestikusel päeval, kuid toimub ka ühepäevalisi võistlusi
oktoobril 1950. Kogu selle aja käis kell korralikult, hetkekski peatumata. Aja mõõtmine Aja mõõtmine on ajavahemikkude kestuste mõõtmine.Tehnikaeelsel ajastul on looduslike tsüklite (öö ja päeva vaheldumine, Kuu faasid, aastaaegade vaheldumine) põhjal kujunenud ajaühikud ööpäev, kuu, ja aasta. Kui võeti kasutusele kellad ja hakati tegema süstemaatilisi astronoomilisi vaatlusi, hakati ööpäeva jagama tundideks, minutiteks ja sekunditeks. Igasugune aja mõõtmine põhineb mingi regulaarselt korduva nähtuse tsüklite loendamisel ja selle murdosade täpsel mõõtmisel. Sobivaks regulaarseks nähtuseks on osutunud Maa ööpäevane pöörlemine ümber oma telje, mille kiirus on väga püsiv. Ööpäevatsüklit saab vaadelda taevakehade näivate asendite kaudu, mida saab astronoomiliste vaatluste teel üsna täpselt määrata. Maa pöörlemisperiood kinnistähtede suhtes (tegelik pöörlemisperiood) on
Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane 11 läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal Attitashis, New Hampshire'i osariik
Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Kahevõistluse alad Kahevõistluse aladeks on: 1.Individuaalne kahevõistlus: Üldiselt peetakse suusahüpped ja murdmaasuusatamine kahel järjestikusel päeval, kuid toimub ka ühepäevalisi võistlusi. Sõidetakse 15 kilomeetrit.
Kui me nüüd teepikkuse arvutamise valemis s = v t korrutame algandmed (kiirus meetrites sekundis ja aeg tundides), saame tulemuseks s = 10 2 = 20 . Mida saadud tulemus endast kujutab, näeme siis, kui teeme arvutused koos ühikutega m m h s = 10 2 h = 20 . s s Tulemuseks pole hoopiski mitte teepikkus meie kasutatavates tavaühikutes (m, cm, km, ...), vaid ühikuks on meetertundi sekundis, mis ilma edasise analüüsita, tehes kas tunnid sekunditeks või sekundid tundideks, ei ütle läbitud teepikkuse kohta midagi. Kasutades aga omavahel sobivaid ühikuid, teisendades kiiruse 10 m/s ümber kiiruseks 36 km/h, saame kohe mõistliku tulemuse km km h s = 36 2 h = 72 = 72 km, h h sest lugejas ja nimetajas olevad tunnid taanduvad välja. Kui tekib probleeme ühikutega, või pole kindel, kas ikka ühikud omavahel sobivad, tasub arvutused läbi teha nii, nagu ülal koos ühikutega.
Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Kahevõistluse alad Individuaalne kahevõistlus Üldiselt peetakse suusahüpped ja murdmaasuusatamine kahel järjestikusel päeval, kuid toimub ka ühepäevalisi võistlusi. Sõidetakse 15 kilomeetrit.
vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. 23 Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal Attitashis, New Hampshire'i osariik. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS)
kujuneb välja aastate jooksul; seni aga peab proovima mitmeid variante ja kombineerima enda jaoks parima lahenduse. Esmalt peab kaupleja välja selgitama, milline on tema „kauplemisiseloom“, mis peab sobima tema isikuomadustega, ajavõimalustega, riskitaluvusega ning loomulikult ka rahaliste võimalustega. Kauplejatüüpe võib esmalt jaotada ajahorisondi järgi, kui pika aja peale positsioone võetakse. Väga lühikese ajahorisondiga kauplejad võtavad positsioone kõigest sekunditeks või minutiteks ning nende eesmärk on suure mahuga tehingute puhul väikesemate liikumiste pealt kasumit teenida. See on kõige riskantsem strateegia, kuna suurte tehingumahtudega võib kaasneda väga kiirelt ka suured kahjumid. Päevakauplejad võtavad positsioonid ainult päevasiseseks kauplemiseks. Järgmine tüüp kauplejaid on need, kes võtavad positsioone paariks-kolmeks päevaks. Ning viimasena on positsioonikauplejad, kelle ajahorisont ulatub nädalate või kuudeni.
b) auto sõidab praamile. c) sateliit tiirleb ümber Maa. d) eesriie langeb. 5. Too näiteid liikumise kohta, kus nihe on a) võrdne teepikkusega b) teepikkusest lühem c) võrdne nulliga 6. Staadioni ringraja pikkus on 400 m. Milline on jooksja teepikkus ja nihe 100 ja 800 meetrilise distantsi läbimisel ? 7. Liikuvas rongis istub inimene istmel. Mille suhtes inimene liigub ja mille suhtes ta on ta paigal ? Ülesanded: 1. Teisendada järgmised ajaväärtused sekunditeks: a) 3 min ; b) 1,2 min ; c) 1/4 min ; d) 1 tund ja 20 min. 2. Teisendada järgmised pikkused meetriteks: a) 0,2 km ; b) 3 cm ; c) 4 mm ; d) 0,5 mm ; 3. Teisendada järgmised massid kilogammideks : a) 0,9 t ( tonni ) ; b) 5 g ; c) 27g 1.1.2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Ûhtlast
annaabi.ee 
