Geert Hofstede eristab 5 kultuuridimensiooni: 1. Individualism (kollektivism/individualism) 2. Võimudistants (suur võimudistants/väike võimudistants) 3. Maskuliinsus (feminiinsus/maskuliinsus) 4. Ebakindluse vältimine (tugev ebakindluse vältimise tarve/nõrk ebakindluse vältimise tarve) 5. Pikaajaline orientatsioon (pikaajaline orientatsioon/lühiajaline orientatsioon) 11. küsimus Ronald Inglehart arvates domineerivad 2 dimensiooni: 1. traditsioonilised vs. sekulaarsed-ratsionaalsed väärtused 2. ellujäämisväärtused vs. eneseväljendusväärtused (materialistlikud vs. post- materialistlikud väärtused) 12. küsimus Interkulturaalne pädevus - suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. 13. küsimus Gudykunst (1991) 4 pädevusstaadiumit: 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus
3) maskuliinsus(feminiinsus vs maskuliinsus): mehelikud kultuurid, kus väärtustatakse konkurentsi; naiselikud kultuurid, kus väärtustatakse kompromissi 4)ebakindluse vältimine: kuidas inimesed tulevad toime olukordades, mis on neile uus/tundmatu 5) pikaajaline orientatsioon vs lühike: pikk suudavad kannatada ja loodetakse, et varsti läheb paremaks; lühike tahavad kõike kohe 10. Millised on Ronald Ingerharti väärtusdimensioonid? 1) traditsioonilised vs sekulaarsed (ilmalik)-ratsionaalsed väärtused: suhtumine ainujumalasse on nii tugev, et mõj kõike. Tugevad pereväärtused. 2)ellujäämisväärtused vs eneseväljendusväärtused: materialistlikud(domineerib riikides, kus inimestel pole veel hea elada) vs post-materialistlikud väärtused( majanduslikult arenenud riigid, kus mõeldakse pereelu peale) 11. Mis on interkulturaalne pädevus? Chen ja Sarosta- vahend, mille abil suudame ületada kultuurilised erinevused ja
profiili teiste sündmuste valguses, mis toimuvad samasuguse regulaarsusega. Nt kõhulahtisus vastsündinud põrsastel. 8. Sporaadilise haiguse mõiste ja haiguse sporaadilisuse põhjused. Sporaadilise esinemise korral tekivad üksikud haigusjuhud ebaregulaarselt, sageli pikema ajavahemiku järel. Haigusjuhud ei tundu olevat seotud üksteisega aga ka seldelt määratlevate riskiteguritega. Nt aktinomükoos veisekarjas. 9. Sesoonsed, tsüklilised ja sekulaarsed. trendid - mõisted ja näited. Trend näitab statistilise aegrea muutuse põhisuunda. Haigestumisel on 4 liiki ajalisi trende: Lühiajalised epideemiad Sesoonsed trended Tsüklised trended Pikaajalised trended (sekulaarsed) 10.Ajaliste trendide hindamise meetodid ja vea allikad ajalistes trendides. Ajaliste trendide määramise meetodid: Aegrea graafiku hindamine "silmamuna" testiga (Võib, aga on ka paremaid mooduseid) Liikuv keskmine
oma haiglaid, uudisteagentuure ja õppeasutusi. Al-Qaida eesmärk (vastavalt 1998. aasta veebruaris avaldatud bin Ladeni fatwa'le) on võõrvägede lahkumine kõigilt islamimaadelt. Eesmärk ei ole seega üksnes teatud rahvus ja territoorium, vaid pärast võõrvägede lahkumist araabia maadest (sh Iraagist) ja Iisraeli taandumist Palestiinast ka võõrvägede lahkumine Tsetseeniast, Kashmirist ja teistelt islami aladelt seni, kuni kõik need alad on vabastatud, kõik sekulaarsed läänemeelsed valitsejad on kukutatud ning kalifaat taastatud. KOKKUVÕTE Ekraanil lahtiolevas referaadis andsin ülevaate terrorismist üldiselt, rahvusvahelisest terrorismist, natuke terrorismi ajaloost ja arengust, usulisest, sõjalisest terrorismist, terrorirelvadest, terroristidest ja terrorirühmitustest. Töö oli väga huvitav, sest sain palju uusi teadmisi ning avardasin oma silmaringi terrorismi alalt. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.mod.gov
keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni moraalinormid: · Religiooni norme põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile · Usuliste moraalinormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega (põrgu/paradiis) ja sisemise motivatsiooniga (austada jumalat) · Usulised moraalinormid kehtivad valdavalt ühe usundi piires, kuid on ka universaalseid norme, nt kuldne reegel Sekulaarsed e ilmalikud moraalinormid: · On mitteformaalsed ja muutuvad · Tagatakse nii väliste (teiste inimeste suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) · Moraalinormid võivad olla eri kultuurides ja inimgruppides erinevad · Moraalinormide kohsutuslikkust põhjendatakse viitega inimeste mõistusele v soovidele v kokkuleppele. Kristliku moraali tuum: · Armasta jumalat üle kõige · Armasta ligimest nagu iseennast Jumaliku käsu teooria:
· Judaistika- teadusharu, mis tegeleb juudi kultuuri ja tsivilisatsiooniga. 02.11 Jaan Lahe Statistika · juute maailmas: 13 746 100 · iisrael: elanikke 7 933 200(5 978 600(75%) juudid-73% sündinud Iisraelis) · suured juudikogukonnad on veel USAs, Prantsusmaal, Saksamaal juudi elanikkonnast: · 8% haredim e uktraortodoksed · 25% datim e religioossed(ortodoksed) · 35% masrotim(traditsioone järgivad) · 42% hilonim(sekulaarsed) Ajaloost · Vana Testament pole ajalooallikas, vaid usutunnistus ehk ajalugu nii, nagu see oleks pidanud olema ja nagu seda usuti olnud olevat. Piiblitekste saab kasutada ilmalikus ajalooteaduses ainult tingimisi ja fragmentaarselt. · Mesopotaamia ruumis oli maailma loojaks jumal El-naispool Asera; Baal-sõja- ja viljakusjumal; Mot- allilm · Heebrelased tõid kaasa jumala Jahve · 10. 9. Saj eKr Iisraeli ja Juuda kuningriikide tekkimine · 8
o Prantsuse semiootikud, eelkõige Michel Focault. Kuidas läbi keele ja mõistete muundumise luuakse võimusuhteid ja –institutsioone, o Eliit jääb alati valitsema masside üle. Totalitarismi kriitikud o Ideoloogia politiseerumine jõuab äärmuseni 20. sajandi 30. ja 40. aastatel, mil ilmuvad riiklikule massiterrorile tuginevad totalitaarsed ideoloogiad. o Hannah Arendt – äärmusparempoolsete ideoloogiate, sh. fašismi kriitik (sekulaarsed religioonid), o Karl Popper – äärmusvasakpoolsuse (strukturalismi), sh. kommunismi kriitik. Ideoloogia depolitiseerimine o Karl Mannheim (‘Ideoloogia ja utoopia’, 1929): - ideoloogia kui kaitserefleks, - partikulaarne (mikro-) ja totaalne (makro-)ideoloogia, - normativism, visioon ühiskonna arengust läbi radikaalse muutumise. o Michael Oakeshott – ideoloogia on valikuline, seletab vaid imeväikest osa maailma paljususest,
Nad rääisid heebra keelt jne. „Iisreal, kes võitles jumalaga“ Statistika: Juute maailmas: 13 746 100 Iisrael: elanikke 7 933 200 5 978 600 (75,4%) – juudid (73% sabres ehk iisraelis sündinud) 1 636 600 (20,6%) – araablased Juute on palju ka ameerikas, eriti londonis; ss ka venemaal jne. 14 Juudi elanikkonnast: 8% haredim e uktraortodoksed; 25% datim e regligioossed; 35% masrotim (traditsioone järgivad); 42% hilonim (sekulaarsed) Suur lõhe on päris juutide, kes on tõsiselt eraldunud jne, ja nende vahel kes teevad ka muid asju ja ei ela nii tõsiselt judismi elu. DAT-religioon; EMUNA-usk, usaldamine, usk. Vana Testament pole ajalooallikas. Muistse Iisraeli ajaloo rekonstrueerimiseks tuleb kasutada: piiblit jne. El-asera- ülemine kiht Baal- vihmajumal Mot- allilma jumal, surma jumal. Yhwh- jehoova nime all piiblis. Heebra jumalaks on YHWH, kes lõi kõik maailma. 10
asutustes ettemääratud inimestega. Koolihariduse eesmärk on baasettevalmistuse pakkumine täiskasvanu eaks. Kõrghariduse esmasteks avalikeks funktsioonideks on olemasolevate teadmiste edastamine, uue informatsiooni tootmine ja järgmise teadlaspõlvkonna ettevalmistamine. Ülikoolid on jaotatud teaduskondadeks, kus õppejõud on kihistunud akadeemilise staatuse alusel. 16) Uskumuste süsteemid: religioonid ja sekulaarsed usundid - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 16 16.1. Mis on uskumuste süsteem ja kuidas see sarnaneb ning erineb religioonist? Uskumuste süsteem arusaamiste kogum elu põhiväärtustest ja mõttest, mis ei põhine ilmtingimata usul üleloomulikku jõusse. Religioon uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. 16.2. Kuidas käsitles oma teadusloomes usku Durkheim?
Religiooni norme põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile (ilmutus, pühakiri) Usuliste moraalinormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega (põrgu/paradiis, Jumala silm) ja sisemise motivatsiooniga (eesmärgiga austada Jumalat). Usulised moraalinormid kehtivad valdavalt ühe usundi piires, kuid on ka universaalseid norme (näit. Kuldne reegel esineb kristluses, judaismis, hinduismis, budismis, dzainismis, konfutsionismis, taoismis, zoroastrismis). Sekulaarsed moraalinormid · Ilmalikud moraalinormid on mitteformaalsed ja muutuvad. · Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). · Moraalinormid võivad olla eri kultuurides ja inimgruppides erinevad. · Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile (jumalikule, ilmalikule), vaid inimeste mõistusele või soovidele või kokkuleppele. Religiooni mõju eetikale Euroopas
annaabi.ee 
