KRISTLUS Mis see on? Kristlus ehk ristiusk on maailma levinuim usk Jaguneb kolmeks põhisuunaks: katolitsism, õigeusk, protestantism ja paljudeks usutunnistusteks, millel on erinevusi õpetuses ja kultuses Tekkis meie ajaarvamise alguses Palestiina judaismi sektina Mida kristlased usuvad? Jeesus andis headele igavese elu Jeesus suri selleks, et lunastada inimeste patud Jumala andestusega saab andeks kõik patud Jeesus mõistab kohut surnute ja elavate üle Olulisimad pühad: jõulud, nelipühad, ülestõusmispüha Piibel Vana Testament(heebrea keeles)- mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, juudi rahva ajalugu Uus Testament(kreeka keeles)- mõned sajandid pärast Jeesuse sündi, Jeesus Kristuse elu ja õpetus
Tähtsal kohal on ka Homerose eeposed ,,Ilijas "ja ,,Odüsseia" Keekas saavad alguse Olümpiamängud ( 776 eKr). Kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Vana-Rooma aitas kaasa ristiusu levikule. Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe sektina ja sellest sai üks maailma levinumaid uske maailmas. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Rooma linna ehitati esimesed akveduktid. Pikkus ulatus kümnete kilomeeiriteni. Need hämmastavad oma praktilisuse ja iluga ka tänapäeva inimesi. Akveduktid ka panid aluse veejuhtmetele. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma
Jeesuse elu viimase nädala sündmused on teised tähtsamad pühad ristiusu maailmas: Palmipuudepüha, Suur Reede, Vaikne Laupäev ja Ülestõusmispüha. Jeesuse ülestõusmise lugu üksnes kinnitas tema pooldajate usku. Varsti hakati teda pidama ka Jumala Pojaks, kelle Isa oli saatnud maa peale oma kannatustega inimeste patte lunastama. Jeesus Kristusesse uskujad nimetasid endid kristlasteks ja oma usku ristiusuks. Kristlus tekkis judaismi raames selle ühe sektina, milliseid oli teisigi. Jeesuse sõnumil oli aga laiem tähendus: mitte muistse Iisraeli riigi hiilguse taastamine, vaid kogu maailmas kõigile Jumalat uskuvatele inimestele õnneaja saabumine. Seega ei olnud tema õpetus ainult juutidele. Peagi hakkas kristlus võitma poolehoidu impeeriumi teiste rahvaste seas. Kristlased võtsid endi hulka nii vabu inimesi kui orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi. Esialgu olid kristlasteks pealmiselt kehvikud ja orjad
basileus-keiser, kellele kuulus kogu võimutäius(kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) Bütsantsis patriarh- kirikulõhe-ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui Roomapaavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. KRISTLUS ROOMA RIIGIS Levis rändjutlustajate kaudu, kristust algul ei sallitud(ainult üks jumal). Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe sektina. HILINE ROOMA KEISRIRIIK: SÕJAVÄE BARBARISSEERUMINE, RIIGI JAGUNEMINE, KRISTLUSE LEGALISEERIMINE 306. a sai võimule Constantinus (306.-337.), kes: 1) 313. a legaliseeris kristluse (Constantinus suri sõjakäigul pärslaste vastu I. kristliku keisrina). 2) rajas impeeriumile uue pealinna, mis 330.a sai nimeks Konstantinoopol (esialgu Büt- sants).Uue pealinna rajamise põhjus: Rooma riigi lääneosa, kus asus Rooma linn, oli vaesem ja vähemarenenud kui idapoolsed provintsid
RISTIUSK (kristlus, kristlased) Jaguneb kolmeks põhisuunaks (katoliiklus, õigeusk, protestantism) ja paljudeks usutunnistusteks. Arenes judaismi ühe sektina, (rajajaks Jeesus Kristus?). Pühakiri - Piibel, koosneb Uuest ja Vanast Testamendist.Vanasse Testamenti kuuluvad juudi Piibli 39 raamatut. Uus Testament koosneb 27 raamatust, mis jagunevad nelja ossa. 1) Neli evangeeliumi mis jutustavad Jeesusest 2) Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest 3) Epistlid e. kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele 4) Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale.
......................................................................................... 8. Leia 4 seost juutide usu ja kristluse vahel? ........................................................................ ..................................................................................................................................................... Jeesus kristusesse uskujad nimetasid endid kristlasteks ja oma usku ristiusuks. Kristlus tekkis judaismi raames selle ühe sektina, milliseid oli teisigi. Jeesuse sõnumil oli aga laiem tähendus: mitte muistse Iisraeli riigi hiilguse taastamine, vaid kogu maailmas kõigile Jumalat uskuvatele inimestele õnneaja saabumine. Seega ei onud tema õpetus ainult juutidele. Peagi hakkas kristlus võitma poolehoidu impeeriumi teiste rahvaste seas. Kristlased võtsid endi hulka nii vabu inimesi kui orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi. Esialgu olid kristlasteks peamiselt kehvikud ja orjad
1.sajandil tegutses rändjutlustaja nimega Jeesus, kelle õpetus viletsate ja alandlike jumalariiki pääsemisest kogus populaarsust alamkihtide hulgas. Juudi aristokraatia survel lasi prokuraator Ponitus Pilatus umbes 30a. Jeesuse vahistada ja risti lüüa. Pooldajate meelest oli aga Jeesus lubatud messias, ehk kreeka keeles christos (,,salvitu"). Teda hakati pidama Jumala Pojaks, kes oli tulnud inimeste patte lunastama. Kristluse levik Kristlus tekkis juudiusu raames selle ühe sektina, aga varsti hakkas see võitma poolehoidu ka teiste Rooma impeeriumi rahvaste hulgas. Levikule aitasid kaasa rändjutlustajad apostlid. Jeesuse kaaslane ja apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja temast sai esimene Rooma piiskop. Apostlite tegevuse tagajärjel (eriti Paulus) tekkis varsti tihe koguduste võrk. Iga kogudus valis enda keskmeks piiskopi või presbüteri (vanema). Hierarhiat algul ei kujunenud. Tõus riigiusuks 1. ja 2
Jeesuse elu viimase nädala sündmused on teised tähtsamad pühad ristiusu maailmas: Palmipuudepüha, Suur Reede, Vaikne Laupäev ja Ülestõusmispüha. Jeesuse ülestõusmise lugu üksnes kinnitas tema pooldajate usku. Varsti hakati teda pidama ka Jumala Pojaks, kelle Isa oli saatnud maa peale oma kannatustega inimeste patte lunastama. Jeesus Kristusesse uskujad nimetasid endid kristlasteks ja oma usku ristiusuks. Kristlus tekkis judaismi raames selle ühe sektina, milliseid oli teisigi. Jeesuse sõnumil oli aga laiem tähendus: mitte muistse Iisraeli riigi hiilguse taastamine, vaid kogu maailmas kõigile Jumalat uskuvatele inimestele õnneaja saabumine. Seega ei olnud tema õpetus ainult juutidele. Peagi hakkas kristlus võitma poolehoidu impeeriumi teiste rahvaste seas. Kristlased võtsid endi hulka nii vabu inimesi kui orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi. Esialgu olid kristlasteks pealmiselt kehvikud ja orjad
oma kannatuste ja ristisurmaga inimeste patte lunastama, et valmistada seeläbi ette saabuvat jumalariiki. Viimast mõisteti üha enam kui õnneajastut, mis saab osaks headele ja õigetele. Selle saabumist oodati üsna lähedases tulevikus. Kristluse levik Kristlus tekkis seega juutide usu raames selle ühe sektina (haruna). Kuid Jeesuse jumalariigi- sõnumil oli juutide messiaootusega võrreldes laiem tähendus. Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse taastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Varsti pärast tema surma hakkaski kristlus üsna kiiresti poolehoidu võitma ka Rooma impeeriumi muude rahvaste hulgas. Sellele aitas kaasa
Paganlik kultuur sulandus kristlikku kultuuri. Hilise keisririigi ajal, kui riigivõim nõrgenes, kui sõjad ja segadused riiki nõrgestasid, siis võttis ristiusu kiriku organisatsioon üle mitmed riigivõimu ülesanded. Kiriku kätte olid kogunenud suured maavaldused, kirik tegeles vaeste hoolekande ja hariduselu korraldamisega, kirik oli kohtumõistja nii ilmalikes kui usuasjades. Kristlus tekkis 1.sajandil Rooma riigis judaismi (juutide rahvuslik religioon) ühe haru ehk sektina. Ristiusu pühakiri Piibel koosneb kahest osast. Vana Testament on ühtlasi ka juutide püha raamat, mis algselt pandi kirja heebrea keeles ja seejärel kreeka keeles ja mis räägib iisraeli rahva minevikust. Piibli teine osa on Uus Testament, mis pandi kirja kreeka keeles ja hiljem avaldati ladina keeles. Uus Testament valmis 2.sajandil, see koosneb evangeeliumidest ehk rõõmusõnumitest (need on kirjutised Jeesuse elu ja õpetuse kohta).
Valdeslased (siiamaani väikese rühmana) Lõuna Prantsusmaal, nimi sekti rajaja järgi. Umbes 1173 hakkas Lõuna Prantsusmaa kaupmees usukuulutajaks. Valdes ei tahtnud olla ketser, jutustas katarite ja vaimulike puuduste vastu. Tema tegevust kirik heaks ei kiitnud aga midagi ette ka ei võtnud. Innocentius IIIst alates püütieri liikumisi kirikusse sissesulatada. Kui Valdese liikumine laienes hakati seda käsitlema ketserliku sektina. Lombardia humilaadid Itaalias, Lombardia vaesed, arpoldlased jpm. Leviku kõrgaeg 13. sajand, 14. sajandi alguseks radikaalsem osa likvideeritakse, suurem osa intregeeritakse kerjusmungaordude kaudu kirikusse. Inkvisitsiooni teke seotud ristisõdadega albilaste vastu. Inkvisitsioon dominiiklaste käes, inkvisitsioon on juurdlus, kohtupidamine kirikukohtu kompetentsi all. Inkvisitsioon on ka kiriklik kohtuordu.
Valdeslased- Nimi tuleneb Lyoni kaupmees Valdeze järgi, kelle tegevuse algus on dateeritud 1173 aastasse. Varandus vaestele, tütred kloostrisse, naisele küllalt vara ja läks tema juurest ära. Ta ei tahtnud olla ketser, jutustas nii khatarite kui kiriku vast. Otsis toetust paavsti kuuria juurest ja soovitati sealt mitte jutlustada. Valdez jätkas jutlustamist, tema tegevust kirik heaks ei kiitnud, aga ka ei takistanud. 1180-ndatel hakati neid käsitlema ketserliku sektina. Humiliaadid - 12.sajandil loodud Itaalia religioosne ordu. Nende range ja alandlik eluviis osutus aga teeskluseks. 1571.aastal Paavst keelustas nende tegevuse ja saatis nad laiali. Stedinger - Stedingeri ristisõda. Stedingerid keeldusid kirikule kümnise maksmisest ja pärisorjadena töötamisest, mille tulemusena Bremeni peapiiskop kutsus inimesi üles nende vastu sõdima. Stedingerid võitlesid vapralt, aga said kohutavalt lüüa. Stedinger oli ala Bremenist põhja pool.
annaabi.ee 
