Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsineerimine plaaniline vaktsineerimine - Mumps Levikuviis piisknakkus Haigusnähud kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteaeg 16-18 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsinoorimine - Ohatis Levikuviis kontaktnakkus Haigusnähud villid huultel Vaktsiin puudub - Genitaalherpes Levikuviis seksuaalkontakt Haigusnähud villid suguelunditel Vaktsiin puudub Viirus jääb organismi püsima - Gripiviirus Levikuviis piisknakkus Haigusnähud palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad( võivad tekkida tüsistused südame veresoonkonna haigused) Peiteaeg 1-4 päeva Vaktsiin olemas, kuid viirus areneb ja muutub, seega koguaeg uute ja erinevate vaktsiinide vajadus - Rotaviirus (soolepõletikud)
3.viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku. 4.viirusosake vabaneb kapsiidist VI. Nakatumine : piisnakkusega(gripp),toiduga ja joogiga(Ahepatiit/kollatõbi),koevedelik (AIDS,B hepatiit),haigete loomadega(puukentsefaliit,marutaud) AHepatiit ehk kollatõbi B ja Chepatiit AIDS LEVIK: Saastunudtoit,jook,kontaktnakkus Seksuaalkontakt,veri,kehavedeli Seksuaalkontakt,veri,rinnapii HAIGUSNÄ Nahk,silmavalgedkollased, k m maksatalitlushäired. Nahk,silmavalged Immuunpuudulikkus H: 1545 päeva kollased;maksakahjustus Vaktsiinpuudub. PEITE (chepatiit võib ilma (Nakkusele
Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis võib tüsistuda sigimatusega. OHATIS Levikuviis: kontaktnakkus Haigusnähud: villid huultel Vaktsiin: puudub Viirus püsib organismis terve elu GENITAALHERPES Levikuviis: seksuaalkontakt Haigusnähud: villid suguelunditel Vaktsiin: puudub Viirus jääb organismi püsima. GRIPIVIIRUS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad Peiteperiood: 1 – 4 päeva Vaktsiin: olemas kuid esineb mitmeid gripitüvesid ROTAVIIRUS (soolepõletik) Levikuviis: piisknakkus, saastunud toit ja vesi, haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel
rakku; viirusosake vabaneb kapsiidist. Nakatumine viirushaigustesse:piisknakkusega(gripp), toit ja jook(A-hepatiit, kollatõbi), koevedelikega(AIDS, B-hepatiit), haigete loomadega(entsefaliit, marutaud). A-hepatiit ehk kollatõbi: Levib-saastunud toit ja jook,kontaktnakkus. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitushäired. Peiteperiood-15-45 päeva. Vaktsiin-olemas. B ja C hepatiit: Levik-seksuaalkontakt, veri, kehavedelik. Haigusnähud-nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused. Peiteperiood-kuni pool aastat. Vaktsiin-vaktsineeritakse plaaniliselt(B-hepatiit). Haigus võib muutuda eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele. AIDS: Levik-seksuaalkontakt, veri, rinnapiim. Haigusnähud-immuunpuudulikkus. Vaktsiin-puudub.
nakatunud looma hammustus tunnused: närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga, puukentsefaliit- nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit tunnused: palavik, pea- ja lihasvalud; närvisüsteemi kahjustused, kollapalavik- sääsehammustus tunnused: iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine, kollatõbi ehk A-hepatiit- saastunud toit ja jook, kontaktnakkus tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks maksatalitlushäired, B-hepatiit- seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, AIDS ja HIV- seksuaalkontakt, veri, rinnapiim tunnused: immuunpuudulikkus) 21. Nimeta viirushaigusi mille vastu saab vaktsineerida ja haigusi mille vastu vaktsineeritakse Eestis plaaniliselt. B-hepatiit Lastehalvatus Leetrid Mumps Punetised 22. Kirjelda HIV levikut Eestis! 2009. a seisuga 18. september on Eestis diagnoositud 287 HIV-nakatunud isikut, sealhulgas kinnipeetavaid 41
o koevedelikega (AIDS, B hepatiit) o haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) 19. Viirushaigused, nende vastu vaktsineerimine o tuulerõuged – piisknakkus, naha haavandid; vaktsiin olemas, kuid vajadus küsitav o leetrid – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o punetised – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o mumps – piisknakkus, plaaniline vaktsineerimine o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub o genitaalherpes – seksuaalkontakt; vaktsiin puudub o gripp – piisknakkus; olemas, kuid viirus on kiiresti muteeruv o rotaviirus – piisknakkus, saastunud toit ja vesi o lastehalvatus – kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi; plaaniline vaktsineerimine o marutõbi – nakatunud looma hammustus; vaktsiin olemas, tehakse vajadusel o puukentsefsaliit – nakatunud puugi hammustus võ toit; vaktsiin olemas o kollapalavik – (Eestis pole) sääsehammustus; vaktsiin olemas
o koevedelikega (AIDS, B hepatiit) o haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) 19. Viirushaigused, nende vastu vaktsineerimine o tuulerõuged – piisknakkus, naha haavandid; vaktsiin olemas, kuid vajadus küsitav o leetrid – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o punetised – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o mumps – piisknakkus, plaaniline vaktsineerimine o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub o genitaalherpes – seksuaalkontakt; vaktsiin puudub o gripp – piisknakkus; olemas, kuid viirus on kiiresti muteeruv o rotaviirus – piisknakkus, saastunud toit ja vesi o lastehalvatus – kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi; plaaniline vaktsineerimine o marutõbi – nakatunud looma hammustus; vaktsiin olemas, tehakse vajadusel o puukentsefsaliit – nakatunud puugi hammustus võ toit; vaktsiin olemas o kollapalavik – (Eestis pole) sääsehammustus; vaktsiin olemas
C-hepatiidi vere ja verepreparaatide Enamasti sümptomiteta, viirus vahendusel; seksuaalsel teel; krooniline nakkus võib viia emalt vastsündinule maksakahjustuseni Herpesviirus Nahakontakt; kokkupuude Villid huultel või suguorganitel kehavedelikega Rõuged Maailmast kaotatud Villid kehal HIV ja AIDS Seksuaalkontakt, kontakt HIV nõrgestab organismi. Lõpuks verega, emalt lapsele kujuneb AIDS mis nõrgestab immuunsüsteemi
Samuti mainiti samas fookusgrupis alternatiivsete meetodite kasutamist nagu nt. SOS-pille ja kalendermeetodit-, mis samamoodi ei suuda pakkuda kaitset ei STLI-de ega rasestumisega seoses. Probleemiks on kujunenud, et noored ei julge omavahel rääkida. Ei teata, kuidas käituda, kardetakse partneri reaktsiooni. Mainiti ka ebakindlust teadmatuse pärast, kuidas uus partner seksuaalelus käitub ning kas stiilide ja soovide poolest sobitakse. Eriti paneb muretsema elu kõige esimene seksuaalkontakt, sest nooruk on teadmatuses, mis on tulemas. Siis võib juhtuda, et kardetakse ka kondoome osta või arsti juurde minna. Häirivaks jäi uuringus väljatoodud fakt, et 19-24- aastaste grupis leidub ka selliseid noormehi, kes lihtsalt „ei karda midagi“. Ühes fookusgrupis mainiti, et kui partneriga on kord juba ilma kondoomita seksimist alustatud, siis on seda edaspidi raske muuta. Või märkisid, et nad on küll teadlikud STLI-dest, kuid võimalus haigestuda neile muret ei tee
levitamist teistele. Selleks tuleb vältida ühiste süstlanõelte kasutamist ja selliste isiklike tualetitarvete ühiskasutamist, millel võib esineda verejälgi (nt hambaharjad, pardlid, maniküürkäärid, juukselõikurid) ja hoolikalt eemaldada igasugused verepritsmed. Seksuaalkontakti korral tuleb kasutada kondoomi, kuna B-hepatiidi viirust on leitud spermas ja tupevedelikus. Kondoom kaitseb nakkuse eest ka siis, kui seksuaalkontakt põhjustab veritsust või see toimub menstruatsiooni ajal. Nakatunud naised ei tohi unustada, et kasutatud hügieenisidemed tuleb hoolikalt kõrvaldada. Et nakatumist vältida, peaksid Teiega ühte majapidamisse kuuluvad või Teile väga lähedased inimesed laskma ennast B-hepatiidi vastu vaktsineerida. Kuidas B-hepatiiti ravitakse? Kroonilise B-hepatiidi raviks kasutatakse kaht tüüpi ravimeid. Interferoonravimid, mille
10. Kuidas tekib immuunsus viiruste suhtes? - vaktsiin - nõrgestatud haigustekitajad viiakse organismi ja haigus põetakse kergel kujul läbi, or- ganismi tekivad antikehad - vastsündinu saab emalt rinnapiimaga anitkehi 11. Nimeta kolm viirushaigust? Kuidas need viirushaigused levivad? Millised on nende viirushaiguste sümptomid? - herpesviirus -> kontaktnakkus; villid huultel - leetrid -> piisk, kontaktnakkus; nahalööve, kurgupõletik, palavik - B-hepatiit -> seksuaalkontakt või veri; maksakahjustus, nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks 12. Milliseid viiruste omadusi kasutatakse geenitehnoloogias? - võime efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle oma genoom - võime kohaneda keskkonnatingimustega - suudab muuta raku pärilikku ainet (dna-d) 13. Milleks kasutatakse viiruseid geenitehnoloogias? - geeniteraapia - geenidefektide ravimine - transgeensete organismide loomine - keskkonna puhastamine 14. Milles seisneb viiruste tähtsus looduses?
3. esemete kaudu kodus, tööl või koolis; 4. toidu ja vee kaudu, toidu-ja jooginõudega; 5. tualeti kasutamisel; 6. riietuseesemete kaudu; 7. telefoni kasutamisel; 8. ujumisbasseinis ja saunas; 9. koduloomade ja verdimevate putukate (täide, kirpude, lutikate, sääskede ja puukide) vahendusel. Kondoomita seksuaalvahekorra korral HIV-kandjast partneriga on nakatumissagedus 10%-60%. Iga seksuaalkontakt ei lõpe nakatumisega sellepärast, et: mõned HIV-i tüved kanduvad edasi kergemalt, teised raskemalt; mõnel nakkusprotsessi arengu perioodil levitab HIV-kandja viirusi rohkem kui teistel perioodidel; mida rohkem on immuunsüsteem kahjustatud, seda suurema tõenäosusega levitab HIV-kandja viirusi; viiruste levikuvõime sõltub sellest, mil viisil on HIV-kandja ise nakatunud.
Salmonelloos e. Salmonella-enteriit e. Enerokoliit. Tekitavad S.typhimurium ja S.enteritdis. Levivad fekaalidega saastunud toiduainete kaudu. Kõhulahtsust tekitab enterotoksiin ja palavikku endotoksiin. Elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Shigelloos e. Batsillaarne düsenteeria – jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Levib (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Põhjustab Shigella bakter. Gonorröa e. Tripper – tekitajaks N.gonorrhoeae. Peamiselt seksuaalkontakt kaudu. Ründavad suguteede, silma, pärasoole ja neelu limaskesta, põhjustades ägedat mädapõletkku. Puukborrelioos e.Lyme'i tõbi- Borrelia burgdorferi. Satub organismi puugi süljest. Borrelia looduslik reservuaar on mitmed metsloomad: hirved, põhjapõdrad, paljud linnud. Kahjustab primaarselt nahka, närvisüsteemi, südant ja liigeseid, aga ka neerusid. Süüflis – Trepoema pallidum, on patogeensetest treponeemidest olulisim. Sugulisel teel.
enese tunnetamist mehena või naisena.Tänapäeva ühiskonnas täheldatakse ka soorollide teatavat hägustumist moes on mehelikud naised ja naiselikud mehed. Suguühe, võimaldades ülima naudingu tundmist, eeldab vastutust. Otsene suguakt on ainult osa seksuaalsusest. Seksuaalsuse olulisemaid näitajaid on naudingulisus ehk rahulduvus. Rahuldusel ehk orgasmil on mitmeid erinevaid võimalusi: kehaline, suguelundite- või emotsionaalne rahuldus. Seksuaalkontakt ei pruugi kaugeltki alati tähendada otsest suguühet. Siia alla kuulub ka petting seksuaalsed hellitused ja partneri erogeensete piirkondade erutamine rahulduse tekkimiseni, seejuures otsesesse genitaalsesse kontakti astumatta. Paljudel juhtudel on petting seksuaalse suhtlemise viisiks enne tõelise suguelualgust. Seksuaalsuses on oluline ennekõike paarisuhe, kuid igal inimesel on perioode, kus ei ole partnerit. Aga see ei tähenda, et inimene jätaks seksuaalsuse
Kõigis erektsioonihäirete riskifaktoriks on psühhogeensete põhjuste osakaal umbes 25%. Psühhogeensed põhjused lisanduvad enamasti ka orgaanilisest faktorist põhjustatud erektsioonihäirete korral. Peamised psühhogeense erektsioonihäire tekitajad on hirm ebaõnnestumise ees, depressioon, liigne stress, konfliktne lähisuhe, seksuaalne väärkohtlemine lapseeas, üldine teadmatus ja valearusaamad. Sellist laadi häire võib tabada näiteks emotsionaalset noorukit, kelle esimene seksuaalkontakt ei õnnestunud. (16) Neurogeenne põhjus Erektsiooni probleemid esinevad umbes 50% neuroloogiliste haigustega meestest. Võib eristada kolme erinevat neurogeense erektsioonihäire gruppi: perifeerne, spinaalne ja supraspinaalne häire. Perifeerse häire korral on häiritud peenise silelihaste lõõgastumine ja veresoonte laienemine. Põhjused võivad olla infektsioonid (HIV, süsteemne lupus erythematosus), metaboolsed
või eelistust jagada seksuaalsuse väljendusi vastassoolistega (heteroseksuaalsus), samasoolistega (homoseksuaalsus) või mõlemast soost isikutega (biseksuaalsus). Homoseksuaalsus ja biseksuaalsus on niisama mitmekesised nähtused kui heteroseksuaalsus ja seetõttu ei saa nende kujunemist ühepõhjuslikult seletada (näit. geneetilised eeldused, kasvatus, murde- ja noorukiea kogemused, ühiskondlikud normid). Iga seksuaalkontakt omasoolise inimesega või erootilise tungi suunatus omasoolisele inimesele ei tähenda veel seda, et tegu on isiksuse püsiva homoseksuaalse suundusega. Seda asjalolu tuleb eriti silmas pidada siis, kui jutt on lastest ja murdeealistest. Ühtne "homoseksuaalne isiksusetüüp" on samavõrra väljamõeldis nagu seda oleks "heteroseksuaalne isiksusetüüp". 4.5. Seksuaalkultuur Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis
seksuaalsuse väljendusi vastassoolistega (heteroseksuaalsus), samasoolistega (homoseksuaalsus) või mõlemast soost isikutega (biseksuaalsus). Homoseksuaalsus ja biseksuaalsus on niisama mitmekesised nähtused kui heteroseksuaalsus ja seetõttu ei saa nende kujunemist ühepõhjuslikult seletada (näit. geneetilised eeldused, kasvatus, murde ja noorukiea kogemused, ühiskondlikud normid). Iga seksuaalkontakt omasoolise inimesega või erootilise tungi suunatus omasoolisele inimesele ei tähenda veel seda, et tegu on isiksuse püsiva homoseksuaalse suundusega. Seda asjalolu tuleb eriti silmas pidada siis, kui jutt on lastest ja murdeealistest. Naise suguelundid I. Sisemised: 1. Munasarjad ( 2 ) on käsnjad moodustised, mille säsis kulgevad veresooned ja närvid ning, mida katab n.ö. pehme koor
annaabi.ee 
