Taavi Kuusk Rahvastiku kasv Probleem: Rahvastiku kasv on üks suuremaid keskkonnaprobleeme, mis seab planeet Maad ohtu. Inimesed reostavad keskkonda, toituvad, raiskavad ressursse ja sekkume ökosüsteemide toimimisse. Oma esimese miljardini jõudis rahvastik alles 19.sajandi algul ning tänaseks on maailma rahvastikuarv küündinud juba üle 7 miljardi. Kriitilisemad keskkonnakaitsjad on rahvast võrrelnud vähkkasvajaga. Lahendus: Kui tahame Maad olevat elu säilitada, peaksime õppima uut moodi elama ning muutusi tuleks läbi viia juba täna. Tuleks panna ka suuremaid määre laste sünnile, liigsele tarbimisele ja reostamisele
See on inimelu alge edasise arengu takistamine ja need, kes teavad, mis sellest kõik areneb – nendele on see otsus ka raske. Ent samas, usun, et otsustamisvabadus peaks siiski jääma. Kui rase naine, kes siiralt ei taha või tal pole võimalik oma järglase eest hoolitseda, soovib teha katkestamist, peaks ta seda siiski tegema. Ühtlasi on ka juhtumeid, kus loode on vigastatud – ka siis on see küsimus keeruline – loomulikkusesse sekkumine. Samas, haiguste puhul me ka sekkume.. millal me üldse ei sekku tegelikult? Mida siis peale hakata nii delikaatse ja isikliku probleemiga? Maailmas on piirkondi, kus juba reguleeritakse rahvaarvu sellisel moel, teistes kohtades jällegi, ka Eestis, soovitakse tõsta rahvaarvu – kas üldse peaks mõtlema sellele? Arvan, et lapsed me siiski sünnitame nö iseendale, mitte riigile. Oluline oleks jälgida kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Arvan, et sellisel puhul vähem on rohkem
kasutatavaid suhtlemismänge, vahetades tasandeid partnerit paremini mõista, vältida konfliktide tekkimist, analüüsida enda ja teiste käitumist ja korrigeerida seda. Selle kindlaks määramiseks, millisel tasandil partner on, ei piisa sõnalise teksti jälgimisest. Silmas tuleb pidada ka verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite omavahelist kooskõla, allteksti jne. Igapäevaelus muutume sageli probleemis orienteerumise etapil emotsionaalseks, sekkume tuliselt, toome arutellu sisse hoiakuid ja hinnanguid, käitume lapse või vanema tasandil. Siit on kerge sattuda arutama mitte probleemi, vaid suhteid ning oht konflikti minna suureneb tunduvalt. Igasugused tülid ja vaidlused kulgevadki lapse tasandil, kus emotsioonid vallutavad meie ratsionaalse ja loogilise mõtlemise. TÄISKASVANU KÜPSED MINA-KAITSED Püüd planeerida oma elu (eesmärgid, sihid) Positiivne mõtlemine
"Tõe ja õiguse" III osas kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks. Ta mõistab küll rahva viha ajaloolisi juuri, kuid ei suuga toimunut õigustada: milleks hävitada varasid, mille peremeheks üritatakse saada. Revolutsiooni
kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks. Ta mõistab küll rahva viha ajaloolisi juuri, kuid ei suuga toimunut õigustada: milleks hävitada varasid, mille peremeheks üritatakse saada. Revolutsiooni stiihiline külg kohutab teda, tekitades
Sealt lähtub ka see, et need kirjanikud on aktiivsed ka väljaspool teksti. Nende tegevus ei piirdu üksnes kirjutamisega, vaid nad väga jõuliselt kasutavad ka teisi vorme enese väljendamisel. Nad avastavad enda jaoks meedia, mille kaudu on võimalik reklaamida oma loomingut, aga loomulikult ka iseennast. Noore Sinijärvega käivadki kaasas mitmesugused skandaalid solvab mingisuguseid isikuid, on indiviid, kellest räägitakse. Me ei taha ainult ekstidega muuta maailma, vaid kui tarvis, sekkume ka praktilistesse protsessidesse. Selle hoiakuga paralleelselt Sinijärv viljeleb ka romantilise armastaja kuju. Esimestest ramatutest leiab väga palju lembeluuletusi või tekste, mis räägivad kadunud armastusest jms. Selletüübiliste luuletustega elustab Sinijärv suhtelielt klassikalist luuletaja imagot poeet kui armunu, kelle põhiline inspiratsioon tuleb kaunitest tütarlastest. Sinijärv katsetab väga intensiivselt ka keelega kogu tema rikkuses. Eesti keele erinevate
nähtuseks tsaaririigi elus, kus praktiliste tegude võimalused olid kitsad. "Tõe ja õiguse" III osas kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks. Ta mõistab küll rahva viha ajaloolisi juuri, kuid ei suuga toimunut õigustada: milleks hävitada varasid, mille peremeheks üritatakse saada. Revolutsiooni stiihiline külg kohutab teda, tekitades kõhklusi revolutsioonilise tee
"Tõe ja õiguse" III osas kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks. Ta mõistab küll rahva viha ajaloolisi juuri, kuid ei suuga toimunut õigustada: milleks hävitada varasid, mille peremeheks üritatakse saada. Revolutsiooni stiihiline
"Tõe ja õiguse" III osas kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse - kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks. Ta mõistab küll rahva viha ajaloolisi juuri, kuid ei suuga toimunut õigustada: milleks hävitada varasid, mille peremeheks üritatakse saada. Revolutsiooni stiihiline külg kohutab teda, tekitades kõhklusi revolutsioonilise
kohtume taas Indrek Paasiga, seekord Tallinnas 1905. aasta ärevates sündmustes. Indrek Paasist ei saa aktiivset, lõpuni minevat revolutsionääri. Ta jääb tundeliseks sündmustega kaasasammujaks, kes püüab toimunut mõista, mõtestada, jõudu mööda kaasa aidata. Koos Indrekuga jälgime suuri rahvamiitinguid linnalähedases metsas, võtame osa põrandaalustest kokkutulekutest, sekkume ägedaisse vaidlustesse, elame kaasa vapustava sündmuse kaitsetu rahva tulistamise Uuel turul, sammume revolutsiooniohvrite matuserongis... Lõpuks ühineb Indrek mõisapõletajatega, ent sündmuste seesugune arenguloogika osutub talle vastuvõetamatuks. Ta mõistab küll rahva viha ajaloolisi juuri, kuid ei suuga toimunut õigustada: milleks hävitada varasid, mille peremeheks üritatakse saada. Revolutsiooni stiihiline külg kohutab teda, tekitades
sed võivad positiivset suhtlust toetada: suurendades positiivset kooskõla selle vahel, mida me Ta mainib, et teistes tundides polnud õpetajad midagi öelnud. edastame (sisu) ja kuidas me seda edastame (mitteverbaalne hoiak); ajastuse (millal me sekkume) „Mind ei huvita, mida teised õpetajad teevad. Ma ütlesin sulle, et anna see siia.“ Kui ta ei anna, ja põhjuste vahel, miks me üldse oleme valinud sellise suhtlusviisi (meie väärtused ja eesmärgid). jätab õpetaja ta peale tunde (uskuge või mitte)! Kui mõned inimesed on loomupäraselt tõhusad suhtlejad, siis enamik meist peab õppima, et
annaabi.ee 
