Õhusõidukile mõjuva õhurõhu määramine seisupunkti kaudu Greetel Kala, Maritta Mägi, Karl Loorberg Seisupunkt: ● keha liikumist ei arvestata ● keha “hõljub” ● füüsikalised seadused kehtivad Õhurõhk: ● õhu rõhk mingis kindlas kohas atmosfääris ● õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga ● baromeeter ● mmHg /hPa ● 15 °C on 1013,25 hPa Õhurõhk: P(h) = rõhk kõrgusel h T= õhu temperatuur (K)
VASTUSED 1. Mis põhimõttel peaks tasandama käiku ideaalsel võimalusel? Ideaalsel võimalusel käiku tuleks tasandada ideaalse tasandamise põhimõtete järgi. Seega jooni tuleks muuta väga vähe ning juurdekasvude vead on tingitud eelkõige vigasest nurkade mõõtmisest. Samuti koordinaatide viga tuleks tasandada eeskätt nurkade muutmise kaudu. 2. Kuidas käib kõige efektiivsem vaba seisupunkti mõõtmine integreeritud meetodil? Kõige efektiivsem vaba seisupunkti mõõtmine integreeritud meetodil toimub nii, et robotic saua otsas on lisaks prismale ka GPS vastuvõtja, mida juhib sama väliarvuti. Nii saab vaba seisupunkti lähtepunktid mõõta kohe GPS meetodil. 3. Mis põhimõttel saab S6 tahhümeetris iga joon oma projektsiooniparandi? Trimble S6 saab iga joon oma projektsiooniparandi, kui valid Estonia koordinaatsüsteemi
Joonte orienteerimine. Nurga mõõtmine. Maastiku reljeef ja kõrgussüsteemid Joonte orienteerimine Orienteerimiseks nimetatakse plaanil olevate joonte asendi määramist ilmakaarte suhtes. Ilmakaared määratakse seisupunkti meridiaani järgi. Jooni võib orienteerida: 1. geograafilise meridiaani ehk tõelise meridiaani suhtes 2. magnetilise meridiaani ehk põhja-lõuna suuna suhtes 3. ristkoordinaadistiku X-telje suhtes Topograafia ülesannete lahendamisel toimub orienteerimine geograafilise meridiaani järgi Lähtesuunaks punktis on sellisel juhul meridiaanikaare puutuja K, T punktid maaellipsoidil PP’ maaellipsoidi pöörlemistelg N geograafilise meridiaani põhjasuund S geograafilise meridiaani lõunasuund
15. Miks joone pikkus maapinnal ja projektsioonis ei lange kokku? Mitu cm annab Tartu kandis projektsiooni ja kõrguse ühisparand 1 km pikkusele joonele parandust? Käiguse mõõtmise täpsused antakse absoluutsetes ühikutes pluss sõltuvus kaugusest, näiteks +-(3 mm + 3 ppm) St, et 3 mm võib eksida ka lähedalt( instrumendi täpsus) , aga kilomeetri kaugusel juba 6 mm ( lisandub atmosfääri mõju) 1ppm = 1 mm 1 km kohta. 16. Mis on vaba seisupunkti idee ja sisu? Vaba seisupunktil on kaks eelist: uus punkt tuleb objektile lähemal, samuti pole vaja lähtepunktide vahelist nähtavust. Vaba seisupunkti mõõtmiseks vajame mõõtmist kahele kindelpunktile, ühele võib mõõta ka üksnes suuna. Siis puudub küll igasugune kohane kontroll. Arvestama peab muidugi lubatud nurga suurusega( 30-150 kraadi). Seistes kindelpunktil ei tohi olla teine lähtepunkt lähemal kui 300 m.
Laboratoorne töö nr16. Klassikaline tahhümeetriline mõõdistamine Töö eesmärk: Õppida mõõdistada punkte elektrontahhümeetriga. Arvutada kõrguskasvu. Oskata lugeda tahhümeetri andmed. Töövahendid: Tahhümeeter Nikon DTM-332, prisma, taskuarvuti. Metoodika: Tahhümeetriline mõõdistamine klassis 2A13. Panin teodoliidi seisupunktile PP-26. Tsentreerisin, horisonteerisin. Sisestasin seisupunkti ja tagasivaatepunkti andmed tahhümeetrisse. Valisin tagasivaade punkti SM-7. Sisestasin intsrumendi ja prisma kõrguse, mis on võrdne 1,59m-ga. Nullisin kõik andmed. Mõõdistasin 2 lauda, 8 nurka. Prisma kõrguse muutmine, instrumendi kõrgus ei võrdu prisma kõrgusega. Kirjutasin kõik andmed vihikusse. Tegin kontrolli tagasivaatepunktide. Vahe ei ületa lubatavat ±30´´. Tegin plaani paberil, pärast skaneerisin. Valemid: VD=HD*tanVA Kui PK=HI, siis
prismast, statiivist, treegerist ja akust. Täpsetel masinatel nurkade täpsus 1 sekund, paari km pikkusel distantsil pikkuse viga 1mm. Mõõtekaugus kuni 3km KASUTUSVÕIMALUSED Lihtsalt tahhümeeter Tahhümeeter ilma prismata (nähtav laserkiir, sobib hoonete mõõdistamiseks) Motoriseeritud tahhümeeter (pöörab end ise) Ühe mehe süsteem (automaatne prismaotsing) TARKVARA VÕIMALDAB Instrumendi orienteerimist ja koordinaatide saamist ning tulemuste salvestamist Seisupunkti kõrguse määramist Projektipunktide väljamärkimist plaaniliselt ja kõrguslikult Kahe prismapunkti vahelise kauguse, kõrguse ja kalde saamist. Koordinaatide järgi pindala leidmist. VEAALLIKAD MÕÕTMISEL Akust tulev nõrk vool Prisma klaas on must või niiske Prisma taustal on helendav pind Prismale viseerimine pole täpne Prismakonstant on vale PARANDID Temperatuuri ja õhurõhu parand Maa kumeruse parand Prisma konstant
Elektrontahhümeeter • Elektrontahhümeeteriga saab mõõta prismaga ühenduse korral kauguse ja fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringi lugemeid. Keskmistes tingimustes on mõõtekaugus prismaga 0,6-3km, miniprisma puhul poole vähem. Prisma on teatud nurkade all olev peeglitesüsteem, mille esikülg on kaetud klaasiga. Elektrontahhümeetri tarkvara • Instrumendi orienteerimist ja prismapunktile koordinaatide saamist ning tulemuste salvestamist. • seisupunkti kõrguse määramist nn vastassuunalise trigonomeetrilise nivelleerimise põhimõttel. • projektipunktide väljamärkimist plaaniliselt ja kõrguslikult. • kahe prismapunkti vahelise kauguse, kõrguse, kalde saamist. • koordinaatide järgi pindala leidmist. Tänan kuulamast
Sobib hoonete mõõdistamiseks. 3. Motoriseeritud tahhümeeter tahhümeeter pöörab end ise, eriti mugav projektipunktide väljamärkimisel. 4. Ühe mehe süsteem Mootoriga tahhümeeter automaatse prismaotsingusüsteemiga 7 Elektrontahhümeetrite tarkvara võimaldab: Instrumendi orienteerimist ja prismapunktile koordinaatide saamist ning tulemuste salvestamist. seisupunkti kõrguse määramist nn vastassuunalise trigonomeetrilise nivelleerimise põhimõttel. projektipunktide väljamärkimist plaaniliselt ja kõrguslikult. kahe prismapunkti vahelise kauguse, kõrguse, kalde saamist. koordinaatide järgi pindala leidmist. Veaallikad elektrontahhümeetriga mõõtmisel: akust tulev vool on nõrk prisma esiklaas on must või niiske prisma taustal on helendav pind prismale või viseerimistahvlile viseerimine ei ole täpne
kauguse ja maapinna kaldunurga järgi. Tahhümeetria topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul määratakse korraga punkti plaaniline esend ja kõrgus. Topograafiline mõõdistamine tähendab tööde kompleksi, mille tulemusena saadakse plaan, kus on nii kontuurid kui ka reljeef. On tarvis määrata kaugus instrumendist kuni punktini, instrumenti maastikuountiga ühendava joone suund ja maastikupunkti kõrguskasv seisupunkti suhtes. Kaugus mõõdetakse kaugusmõõturiga (erandjuhul võib kasutada ka mõõdulinti). Suuna saame määrata horisontaalringilt ja kõrguskasvu määrame trigonomeetrilise nivellséerimisega. Kaugusmõõtur varem kasutati niitkaugusmõõturiga (täpsus 1/300d), praegu laserkaugusmõõturid (3-6mm/km). Mõõdistamine toimub kas eelnevalt või samaaegselt määratud mõõdistamiskäigu punkti,
enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast põhiprogrammi lõppu.kui üle 30% täisvõtetest tuleks üle mõõta, siis korratakse kogu seisupunkti programmi,ainult kahe suuna puhul horisondi sulgemist ei tehta...Viseerimismärgid peavad vastama järgmistele tingimustele:märgi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti pööramisteljega, aga ümarvesiloe telg peab olema sellega paralleelne.märgi optilise loodi telg peab ühtima märgi pööramisteljega.prisma optilise visiiri telg peab olema risti prisma horisontaalteljega.nii instrumendi kui prisma tsentreerimise viga ei tohi 1.5m kõrguse statiivi puhul ületada 1mm
võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast põhiprogrammi lõppu.kui üle 30% täisvõtetest tuleks üle mõõta, siis korratakse kogu seisupunkti programmi,ainult kahe suuna puhul horisondi sulgemist ei tehta...Viseerimismärgid peavad vastama järgmistele tingimustele:märgi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti pööramisteljega, aga ümarvesiloe telg peab olema sellega paralleelne.märgi optilise loodi telg peab ühtima märgi pööramisteljega.prisma optilise visiiri telg peab olema risti prisma horisontaalteljega.nii instrumendi kui prisma tsentreerimise viga ei tohi 1.5m kõrguse statiivi puhul ületada 1mm
täpsusest. Plaani koostamiseks määratakse punktidele ristkoordinaadid ja absoluutne kõrgus H. Kõrgus määratakse trigonomeetrilise või geomeetrilise nivelleerimise teel. Punktid kindlustatakse otspunktidesse paigutatud tähistega. Piki sirgjoont tähistatakse sihitikkudega. Sihitikud tähistavad kogu vertikaaltasapinda, mida nim. sihiks. Sihi ja maapinna lõikejoon on sihi jäljeks, mis tähistab antud joont maapinnal. Oluline: *nähtavus seisupunkti ja naaberpunktide vahel projektis ettenähtud suundades; * vaba juurdepääs rajatavale punktile, kus saab paigaldada geodeetilisi instrumente; * vaba vaade situatsiooni objektidele, mida on vaja mõõdistada antud punktist; * punkti säilivus. Punkte märgitakse 25-30 mm läbimõõduga metallvardaga. Ajutiste märkidena kasutatakse puuvaiu, metalltorusid või metall- vardaid. Teodoliidid: täpsuse järgi:Lihtteodoliidid limb on alusega jäigalt ühendatud
hAB = L / 2 * sin 2 + i l, kus L on niitkaugusmõõturi abil määratud kaugus, kus on juba arvestatud niitkaugusmõõturi parandust. 29. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. Instrument seatakse loodi Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge. Kui alglugemiks oli direktsiooninurk, siis saame horisontaalringilt lugeda uute suundade direktsiooninurki. Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud iseloomulikel maastikupunktidel
hAB = L / 2 * sin 2 + i l, kus L on niitkaugusmõõturi abil määratud kaugus, kus on juba arvestatud niitkaugusmõõturi parandust. 29. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. · Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. · Instrument seatakse loodi · Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge. Kui alglugemiks oli direktsiooninurk, siis saame horisontaalringilt lugeda uute suundade direktsiooninurki. · Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. · Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud
projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Orienteerimiseks nimetatakse joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes, orientiiride tunnetamises, seisupunkti määramises ja kaardil kujutatud situatsiooni võrdlemises maastikuga. · Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline(tõeline). · Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas ida- või lääne suunas kuni antud jooneni. (0-90o) · Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või
km lääne poole selleks, et pool Eestit poleks negatiivsete y-väärtustega. paldiskit lõikav joon on ikka algpunkt, aga lihtsalt selle väärtus Yo=500km. 500km algpunkti telge nihutada on veidi overkill. see oleks omadega Rootsis 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on kas magnetiline või geograafiline ehk tõeline põhjasuund. Joone tõeliseks asimuudiks nimetatakse horisontaalnurka seisupunkti geograafilise meridiaani põhjasuuna ja seisupunktist lähtuva maastikujoone suuna vahel, mida loetakse päripäeva 0 - 360 kraadini. Määramiseks kasutatakse 1)Päikese seniitkaugust 2) Päikese tunninurka. Direktsiooninurk on nurk (päripäeva) kaardivõrgu põhjasuuna ja seisupunkti ning objekti vahelise suuna vahel. Kuna asimuut ei ole erinevatel põhjustel ühe ja sama sirgjoone eri punktides konstantsed, siis eelistakse direktsiooninurka, mis on sirgjoone eri punktides
olevale püstloodis latile kaks kaldenurka või seniitkaugust. 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. · Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. · Instrument seatakse loodi · Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge. Kui alglugemiks oli direktsiooninurk, siis saame horisontaalringilt lugeda uute suundade direktsiooninurki. · Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse.
mõlemas otspunktis olevale püstloodis latile kaks kaldenurka või seniitkaugust. 41. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt situatsiooni ja reljeefi mõõdistamisega. Instrument seatakse üles ja tsentreeritakse seisupunkti kohale. Instrument seatakse loodi Orienteerimine: selleks tuleb horisontaalringi alglugem orienteerida piki käigu üht külge. Kui alglugemiks oli direktsiooninurk, siis saame horisontaalringilt lugeda uute suundade direktsiooninurki. Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse.
2. Nii on tekkinud võrdhaarne kolmnurk haaradega l nurgad võrdhaarsed alusega d. Analoogiliselt punkti nr.2 märkimisega mitte täisnurksed toimub kõigi järgnevate punktide märkimine. A R KÕVERA MÄRKIMINE TEMA PUNKTIDE KOORDINAATIDE JÄRGI Kaasajal on võimalik kõverat välja märkida automaattahhümeetriga, sel juhul sisestatakse instrumenti terve ride punktide koordinaate samuti instrumendi seisupunkti koordinaadid. Märkimine seisneb selles, et maastikul instrumendiga viseerides leitakse projekti järgsed punktid nende koordinaatide järgi. 28.Märkimised. 1. ANTUD KÕRGUSEGA PUNKTI MÄRKIMINE Ehituse märkimisel tuleb kinni pidada projektis antud absoluut kõrgustest. N1 antakse elamu ehituses esimese korruse põranda absoluut kõrgus ja kõik ülejäänud kõrgused antakse lähtudes esimese korruse põrandast. Seega on 1 korruse mõõt tinglikuks 0 nivooks