kolme perioodi Arhailine periood ehk vanaaeg (7-6 saj. eKr.) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4 saj. eKr.) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1 saj. eKr.) Arhailine periood Skulptuur oli küllaltki primitiivne ja kohmakas Kehade propotsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõju Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed Klassikaline ehk õitseaeg (5-4 saj. Ekr.) Figuurid muutuvad vabaks Kujutatakse ka keerukamaid liikumisi Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad Kujtatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid Kuulsamad skulptorid on Polykleitos, Myron, Praxiteles Hellenistlik periood
Vana-Kreeka Skulptuur Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Arhailine periood 1. Skulptuur oli küllaltki primitiivne ja kohmakas. 2. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad egiptuse kunsti mõjust. 3. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. Nt. kuros Klassikaline periood 1. Figuurid muutuvad vabaks 2. Kujutatakse ka keerukamaid liikumisi 3. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad 4. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid 5. Kuulsamad skulptorid on : Polykleitos, Myron ja Praxiteles Nt. Kettaheitja, kaapija, hermes dinoysosega Hellenistlik periood 1. Suurepärane tehnika 2
ja klassitsismi. 2. Vana-Kreeka ajajärgud ja skulptuur erinevates ajajärkudes võrdlevalt (temaatika, tunnused, autorid, teosed) Arhailine e. vana aeg umbes 600-400 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Skulptuur: 7.-5- saj e.m.a. Sirge ja tardunud seisang (Egiptuse mõju). Nägudes ühesugune grimassitaoline naeratus. Sageli ebaloomulikud proportsioonid. Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.,.a. Periklese aeg. Klassikaline skulptuur. Skulptuur: 5.-4. saj e.m.a. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Vabalt seisvad figuurid. Tugev ja täiuslik keha, näoilme rahulik ja harmooniline. Algselt olid skulptuurid vähemalt osaliselt värvitud. 5.sajandi suured kujurid Myron,
Kuju silmad valmistati värvilistest kividest. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehitistega seotud reljeefid ja kujud. Teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Esimesed kreeklaste skulptuurid, mida tunneme, on hilisematega võrreldes algelised ja kohmakad. Arhailine ajajärk Aega 7. sajandist kuni 5. sajandini nimetatakse arhailiseks ajajärguks. Kehade proportsioonid selle aja skulptuuridel on sageli ebaloomulikud ning kujude tardunud seisang kõneleb võõramaa kunsti mõjudest. Eriti on täheldatud egiptuse kunsti mõju.Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg ettepoole astumas. Tähelepanuväärsed on kujude näod- köigil neil näeme ühesugust grimassitaolist naeratust. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimesena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Noormehe nn
4. Olema rivis vait; tähelepanelikult jälgima oma ülema käske ja käsklusi ning teisi segamata täitma needk iiresti ja täpselt; 5. Andma käsklused edasi neid moonutamata, valjusti ja selgelt. · Üksiksõduri riviõpe peab olema põhjalik, sest ettevalmistamisel tehtud vigu on üksuste koosseisus raske parandada. · Koondrivis tegutsemine on distipliini tugevdamise ja süvendamise parim viis. Seisang ja tegevus koondrivis: Seisangut kontrollitakse igal rivistusel, kui selleks on võimalus. Põhiseisang on valvelseisang (käsklus: ``VALVEL!''). See võetakse ilma käskluseta järg. juhtudel: käsu andmine ja saamine, raporteerimine, kaitseväelaste pöördumine üksteise poole ja tervitamine, riigihümni ettekanne, käskluste andmine, rivis pärast iga eelkäsklust. · Valvseisangus peab seisma sirgelt ja liikumatult; kannad koos, pöiad ühel joonel
Kreekas esitati alates 6. saj. lõpust eKr. tragöödiaid, komöödiaid ja saatüridraamasid kõigist ühiskonnakihtidest vaatajaile. Vaesemate piletiraha tasus riik. Näitlejad kandsid maski, kostüümid vastasid näidendi laadile. Etenduse mõju suurendamiseks kasutas lavastaja mitmesuguseid teatrimasinaid. Arhailise perioodi Vana-Kreeka skulptuurid mõjuvad veel skulptuur ebaloomulike ja egiptusepärastena. Neid iseloomustab sirge, tardunud seisang, tihedalt vastu külgi surutud käed ja grimassitaoline naeratus. Arhailisel ajal loodud kujud on alasti meesfiguurid – kouros-ed ja riietatud naisfiguurid – kore-d Paremal kouros Meloselt, 550 eKr. marmor, 2,14 m Vasakul kaksik-kourosed Kleobis ja Biton (Akropoli muuseumist u 590 eKr. 2,70 m), paremal kouros (u 600 eKr.). Vasakul kore Peploselt (polükroomne marmor, u 530 eKr., 1,20 m), paremal kore u 674-500 eKr. Kored Akropoli muuseumist.
piilar — tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks, tuli kasutusele keskajal. pikihoone — põhiline osa (basiilikana ehitatud) kirikust, asub suunaga läänest itta ning on tavaliselt jagatud pikuti löövideks. pilaster — seinast eenduv lame neljatahuline sammas; kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks. plastika — kujuraiumis- või voolimiskunst ning selle toode, sama mis skulptuur. poolsammas — vaid pooleni seinast eenduv sammas. poos — 1) keha seisang või asend; 2) tehtud hoiak. portaal — ehitise kunstiliselt kujundatud peasissekäik. portree — teatud kindlat inimest kujutav pilt või kuju, mille loomisel on rõhutatud sarnasust. profiil — 1) külgvaade; 2) läbilõige. punasefiguuriline stiil — kreeka vaasimaalistiil, mille puhul figuuride vahed värviti mustaks, nii et figuurid jäid põhja värvi, s. t. punaseks; levis alates umbes 530. a-st e.m.a. puto — tiivulise, enamasti alasti lapse kujutis kunstis.
Need peavad olema kerged ja elastse tallaga, võimalusel nahktallaga. Head tantsijad kasutavad spetsiaalseid kroomnahast või sarnasest materjalist mittelibisevaid taldu. Ometi ei tohiks kingade tald takistada jala liikumist taktis, mil jalga põrandal libistad. Daam peab kandma kontsaga kingi. See on abiks, et säilitada ülioluline tasakaal standartantsude tagurpidisammudes, eriti kui naisel on mehest rohkem samme. TANTSUVÕTTED Õige tantsuvõte on tantsimisel sama tähtis kui õige seisang ta aitab tantsijal tantsuga toime tulla. Peale selle loob ta tantsupaarist meeldiva üldmulje, olles seega ka tantsustiili kujundajaks. Seltskonnatantsus eristatakse kahte tantsuvõtet. Esiteks. Kinnine tantsuvõte, millega tantistakse euroopalikke standardtantse fokstrotti, aeglast valssi, valssi, tangot (tangovõttel on mõned väikesed erinevused) ja ka slow rockki. Kinnises tantsuvõttes olgu daam mehest väheke paremal. Käsi peavad mõlemad partnerid hoidma
Venestuspoliitika on saanud oma alguse, teatritel ei ole võimalus otsustamisel enam kaasa rääkida ning peab toimima ettekirjutuste järgi. Minu arvates on sellega tehtud teatud mõttes lõpp ka ,,ehtsale" kunstile. Idee poolest peaks kunst olema ideaalis vaba igasugustest piirangutest ning kulgema omasoodi, mööda oma rada, mitte ettekirjutuste järgi. Samas ei saa ka päris öelda, et teater kui kunstivorm oleks nüüd täielikult ära kadunud või et loomingus oleks täielik seisang olnud. Pigem on tegu kunsti tugeva mõjutamisega, suunamisega sinna, kuhu ta teistes oludes ehk ei oleks kulgenud. ,,Võimumuutus avaldus eelkõige repertuaaris. Massiliselt tulvasid sisse nõukogude näidendid. Kui kogu eelneval perioodil oli neid mängitud 25 (sealhulgas 18 esmalt Tallinna Töölisteatris), siis nüüd sai neid ühe hooajaga 17. Suurim osakaal langes stalinlikus kunstidepanteonis kirjandusjumalaks tõstetud Maksim Gorkile. [---] Enim peavalu valmistasid omanäidendid
tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. 2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Skulptuur oli küllaltki · Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. 2. Figuurid muutuvad vabaks. Kujutatakse ka keerukamaid liikumist. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. Kuulsamad skulptorid on Polykleitos, Myron, Praxiteles. Hermes Kettaheitja · Dionysosega Kaapija ·Samothrake ·Laokooni grupp Suurepärane Nike tehnika. Suurte mõõtmetega figuurid Keerukamad ja dramaatilised poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. · Milose Veenus 3
tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. 2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Skulptuur oli küllaltki · Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. 2. Figuurid muutuvad vabaks. Kujutatakse ka keerukamaid liikumist. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. Kuulsamad skulptorid on Polykleitos, Myron, Praxiteles. Hermes Kettaheitja · Dionysosega Kaapija ·Samothrake ·Laokooni grupp Suurepärane Nike tehnika. Suurte mõõtmetega figuurid Keerukamad ja dramaatilised poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. · Milose Veenus 3
tuletama isikkoosseisule meelde ohu- nutamata, valjusti ja selgelt. tusnõudeid; 6) liikumise korral nõudma kindlaks- määratud vahemaade ja kiiruse hoid- mist ning liikluseeskirja täitmist. Üksiksõduri riviõpe Sõduri või õppuri põhjalik riviõpe da distsipliini tugevdamise ja süven- on kõigi üksuste koostöö põhieeldus. damise parim viis. Üksiksõduri ettevalmistamisel tehtud vigu on hiljem üksuse koosseisus väga Seisang ja tegevus koondrivis raske parandada. Määrustikupärane rüht on kaitseväe- Täpne käskluste täitmine, laitmatu lase väärika esinemise ja sõjameheliku seisang ja korrektsed rivivõtted on välimuse peamine tunnus. Seisangut põhieeldused koostööks koondrivis. kontrollitakse igal rivistusel, kui sel- Koondrivis tegutsemine on omakor- leks on võimalus. 86
füüsilise piina naturalistlik rõhutamine ja pooside kaalutletud teatraalsus ning efektitsemine. Rhodose koolkonda kuulub arvatavasti ka "Milo Venus" (õieti Melose Aphrodite), Leonardo da Vinci Mona Lisa kõrval populaarseim ja kuulsaim Louvre'i kunstivaradest. Ehkki juba languse ajal ajastul tekkinud, on see teos siiski kreeka kunstigeeniuse üllamaid saavutusi. Imetlusväärne on selles nii vaba ja elav seisang kui ka võrratu täiuslikkus, millega on käsitletud ainulaadselt ilusat naisekeha. Varase hellenistliku plastika näiteks on "Samothrake Nike" kuju. Võidujumalanna oli kujutatud kiirelt kihutava sõjalaeva ninas pasunat puhumas. Vastutuul paneb voogama jumalanna õhukese rõiva ja muudab selle nagu läbipaistvaks. 49
annaabi.ee 
