Tuumaintsidentide skaala järgi (1-7): · Tsernobõli katastroof 1986 (7) · Fukushima I TEJ katastroof 2011 (7) · Plahvatus Kõstõmi jäätmehoidlas 1957 (6) · Three Miles Islandi katastroof 1979 (5) · Windscale'i katastroof 1957 (5) Ennetamine · Riikidevaheline koostöö (RAA, WHO, Euratom jm) · Tehnoloogia areng · Tuumarelvadest loobumine (Tuumarelvade tõkestamise leping 1968) · Tuumaenergiast loobumine (Sveits, Saksamaa) Eestis 15 radioaktiivsustaset jälgivat seirejaama Huvitavaid fakte · Tsernobõli sarkofaagi ehituse maksumus 2 miljardit eurot, ehitustööde lõpp 2018. aastal · Tammiku hoidla intsident 1994 ainus otsene kiiritussurm Eestis · Rahusümboli algne eesmärk võitlus tuumarelvastumise vastu Kasutatud allikad · Pilt 1. http://www.world-nuclear.org/information- library/safety-and-security/radiation-and-health/nuclear- radiation-and-health-effects.aspx (2016). · Pilt 2. http://news.postimees.ee/2896047/paldiski-to-get-
heitmed otseselt välisõhu temperatuurist: kütmist, mille käigus eralduvad tahm, SO 2 ja lämmastikoksiidid, on külmema ilmaga rohkem, bioloogilist lagundamist (NH 3) aga vähem. (Nirgi, 2001; T. Kaasik, 1990) 3. Eesti õhuseire 3.1 Eesti Keskkonnauuringute Keskus Välisõhu seire erinevaid aspekte Eestis teostavad Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) ja Eesti Metereoloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). (EMHI, 2013; EKUK, 2013) EKUK haldab kuute linnaõhu seirejaama ja kolme fooniõhu seirejaama. Linnajaamad on paigutatud hõlmamaks erinevat tüüpi saasteallikaid. Maafoonijaamad on paigutatud metsa alale, põllumajanduspiirkonda ja rannikumere lähedale. (EKUK, 2013) EKUK seirejaamades mõõdetakse lämmastikoksiide, vääveldioksiidi, süsinikoksiidi, osooni, ammoniaaki ja tahkeid osakesi, aga kõigis jaamades ei ole kõik need saasteained esindatud. Lisaks mõõdetakse ka tuule kiirust, suunda ja temperatuuri umbes kolme meetri kõrgusel maapinnast
ee) Konkreetne punkt asub Mäetaguse metskonna eraldisel number 10. Muld on sügav madalsoo muld (M’’’) (joonis 4). Lõimis on t_3100-150 ning lihtlõimis t3. Joonis 4. Ülesanne B asukohapunkt mullastiku kaardil. Punkt asub 1:10 000 kaardil kaardilehel number 64772 ning kaardil 1:2000 kaardilehel 570670. PRIA andmetel on uuritav asukoht Natura 2000 aladel. Samuti on tegemist kuivendusalaga, ebasoodsa alaga (ESA) ning on püsielupaigaks. Lähim seirejaam asub 1,8 km kaugusel. Seirejaama nimi on 2595 Taruma küla. Asub Ida- Virumaal, Maidla vallas, Tarumaa külas. Teostatavateks programmideks on põhjavee tugivõrgu seire. Maidla vallas, Tarumaa külas on kaitstavaid loodusobjekt Keskkonnaregistri järgi 42. Sinna alla kuuluvad linnud, looduskaitselaad, loomad, taimed, samblikud jne. Uuritavas piirkonnas on Arvila metsise püsielupaik (Tetrao urogallus). Kaitsealadest asub uuritavas piirkonnas muraka looduskaitse ala.
Selle tulemusena parandab EGNOS GNSSi positsioneerimisteabe usaldusväärtus ja täpsus. (European GSA, 2017).EGNOS abil on võimalik saavutada ühe kuni kahe meetrise või veidi parem täpsus. (Regio AS, Invent Baltics OÜ, 2013) Pilt 1. EGNOS-maapealse võrgu kaart 4 EGNOS koosneb kolmest satelliidist, neljast juhtimiskeskusest ja umbes neljakümnest positsioneerimisjaamast (34 ülekandevõimsuse ja töökindluse seirejaama ning 6 maismaa- navigatsioonijaama). EGNOS-i maapealsed jaamad kombineerivad omavahel USA GPS- satelliitide ja Galileo-satelliitide andmeid, mille tulemusena pakutakse teenust täpsusega kaks meetrit. Võrdluseks, GPS positsioneerimise täpsuseks on viisteist kuni kakskümmend meetrit. Kosmosesegment on 3 navigatsioonitranspondrit geostatsionaarsetel (GEO) satelliitidel 36 000 km kõrgusel orbiidil (European GSA, 2017). 5 2
*Andmerida otseselt võrreldavate andmete jada. Andmerea moodustavad ühes seirejaamas mõõdetud ühe parameetri andmed, mis on kogutud ühesuguse metoodika alusel. *Mida detailsem on seire väljundile seatud eesmärk, seda detailsemalt on vaja andmeid salvestada. *tuleb arvesse võtta metaandmeid, mille talletamine on vajalik andmete võrreldavuse tagamiseks, vaja leida optimaalne seireparameetrite kogum. *Minimaalne säilitatavate andmete kogum andmerea puhul: Seirejaama nimi ja selle juurde kuuluv metainfo Parameetri definitsioon ja selle juurde kuuluv info Mõõdetud väärtused 26. Mis on Århusi konventsioon ja milline on selle roll keskkonnaseire andmete avalikustamisel? *Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon ehk Århusi konventsioon. Allkirjastati 1998. aastal Taanis Århusis
hooldus- ja sanitaarraiete näol ning eesmärgiga tagada metskonna hea seisukord. Otsesest metsaraiest või kõrvalkasutusest inimese majanduslike huvide eesmärgil rääkida ei saa. Looduslike ressursside alla kuuluvad loomulikult ka kõiksugused marjad, mis Piiumetsa maastikukaitsealal esinevad. Leida võib seal jõhvikat, pihlakat, murakat, aga ka musta sõstart ning vaarikat (Reier ja Kukk, 2000). Seire Piiumetsa maastikukaitsealal asub kuus seirejaama, kus seiratakse nitraaditundliku põhjavett. Kuna Piiumetsa on Natura 2000 ala, seiratakse seal ka Natura 2000 liikide liigirikkust (Keskkonnaregister). Piiumetsa raba seisundit hinnati 2007. aastal teistest seiratud rabadest (näiteks Väätsa ja Tellissaare raba) veidi paremaks ning looduskaitselist väärtust kõrgeks (Eluslooduse ja ...). Pärandkultuur Piiumetsa küla on esmakordselt mainitud 1423. a., mõisat Rootsi ajal (Eesti giid). Mõis on rajatud ka alles 17
pi - on sademete hulk maa-ala vaatluspunktides n - on sademete vaatlusjaamade arv. 2. A.Thiesseni meetod –kasutatakse sademete keskmise hulga arvutamiseks mingis vesikonnas kaalutud keskmise meetodil. Vesikond jagatakse osadeks - iga sademete vaatluspunkti piirkonda kuulub osa vesikonnast. Selle osa vesikonna pindala moodustub seirejaama kaalu, millega tuleb korrutada antud mõõtekohas mõõdetud sademete hulgad. Summeerides korrutised ja jagades saadud summa kogu vesikonna pindalaga, saab kogu vesikonna keskmise sademete hulga. Puuduseks on see, et see ei arvesta sademete jaotumise lokaalseid tingimusi (nt reljeefi ja taimestiku), mistõttu võib arvutustes esineda süstemaatilisi vigu. 3
L1 (1575,42 MHz) lainepikkusel 19cmja L2 (1227,6 MHz) lainepikkusel 24cm. Kandevlainel on moduleeritud kaks pseudojuhuslikku signaali C/A (Coarse/Acquisition) ja P (Precise) kood ning satelliitide trajektoori andmed. Signaalide stabiilsus kindlustatakse tseesiumkellade abil. Satelliidi planeeritud "eluiga" on 7,5 aastat. Esimene satelliit saadeti orbiidile 1978. aastal. 1994. aastal saavutati 24 satelliidist koosnev satelliitide võrk. GPS süsteemi kontrollivad 5 seirejaama, mis asuvad Colorado Springsis, Havail, Ascensioni saarel, Diego 4 Carcias ja Kwajaleinis. Seirejaamad kujutavad endast GPS vastuvõtjaid, mis koguvad informatsiooni kõikidelt nähtaval olevatelt satelliitidelt ja seejärel saadavad need andmed keskseirejaama, mis asub Falconi Õhujõudude baasis Colorado Springsis. Seirejaamadest kogutud informatsiooni põhjal
paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise tagajärjel tekkivad saasteliigid,puistlastide käitlemisel tekivad saasteliigid ning üldisi õhuparameetreid.Eesti sadamatest omavad õhuseirejaamu : Muuga sadam omab 5 seirejaama (Muuga1, Muuga2, Maardu1, Maardu2, Coal1, Coal2) mis kontrollivad keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest, puistelatidest ( kivisüsi) ja teistest ohtlikkest ainetest mis saasatavad õhku. Paldiski Lõunasadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest. Kunda sadam 1 seirejaam mis kontrollib peamiselt tsemendi tootmisest keskkonda paiskuvat õhku. Miiduranna sadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda
4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; 7) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele ja tänavale; 11) raudteele. (6) Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna
annaabi.ee 
