Eriti naise nägu. Ka näha, et riideid rõhutab da Vinci rohkem, kui tausta. Kõik voldid on välja toodud. Märkan ka ilusaid varje Mona Lisa näos ja kaelal. Võin öelda, et siin pole tegu inimese ilustamisega vaid just tõetruu kujutamisega. 6. Too välja erinevused Michelangelo Sixtuse kabeli seina- ja laemaalide vahel. Seinamaali põhivärviks (mis teoses läbi kumab) on sinine. Aga laemaalil kullakas-pruunikas. Laemaalil on väga palju detaile, aga seinamaalil on neid vähem. Laemaalil kujutatakse palju erinevaid jutustusi piiblist. Seinamaalil kujutatakse ühte seika piiblist. Laemaalil mängivad ka osa skulptuurid sammastel, seinamaalil need puuduvad. Seinamaalil on näha, et Michelangelo on pannud rohkem varje ja liikuvust, kui laemaalile. 7. Võrdle Michelangelo ,,Taavetit" Donatello samanimelise tööga. Michelangelo ,,Taavet" on tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks, aga
saj: · Iseärasused- üldine suund ja vaimne tähendus oli sama mis Itaalias. Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. · Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile.(tähtis altarimaal) · Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. · Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti
Kirikutes kaunistavad nüüd kesklöövi aknaid tavaliselt suured figuurid, kuna külglöövi akendes esinevad väikesed figuurid. Sajandi esimesel poolel tekkinud klaasidest on ilusamad Chartres´i 200 akna klaasid. Nagu ka romaani maalikunstis on ka gooti maalikunstis oluline osa miniatuurmaalil. Selle peamisi ülesandeid oli endidt viisi illustreerida piidleid ja psaltreid. Itaalias aga oli oluline osa gooti ajastul seinamaalil. Silmapaistvaim Rooma XIII saj. Kunstnik oli Pietro Cavallini. SISUKORD
Madalmaade kunst 15.saj *Iseärasused- üldine suund ja vaimne tähendus oli sama mis Itaalias. Madalmaades puudus antiikaja eeskuju ja ,,jumalike proportsioonide" otsingud. Kunst oli linnakodanike teenistuses. Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile. Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. *Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid), ,,Arnolfini abielupaar" (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele)
mida osati märgata ja lugeda. Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism. Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, võõras oli üksiku isiku imetlemine esiplaanil oli inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks oli inimese hingeelu avamine keha idealiseerimine jäi tahaplaanile, inimeste kehad on maalitud loomutruult. Seinamaalil polnud Madalmaade kunstis mingit tähtsust, tähelepanu koondub tahvelmaalile, millest suurema osa moodustas esialgu altarimaal. Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15.saj jooksul õlivärve, mis võimaldas peenmaalitehnikat. Hieronymus Bosch (1450-1516) Boschi maalidel on inimene kõige inetum, armetum, abitum, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on hukkumisele määratud. Seda on näha tema 3-osalisel altarimaalil ,,Lõbude aed"(otsi arvutist pilt) Teema on võetud piiblilegendist.
Aluse moodsale kunstile pani aluse näitus Aramory Show 1913 aastal New Yorgis. Kubismis kasutati linna motiive, masinaid: Charles Demuth, Stuart Davis. Ameerika realism 2 suunda: sotsiaalne (Robert Henri) ja religioosne realism (Thomas Hart Benton). Külaelu kujutas Grant Wood ,,Ameerika gootika". Andrew Wyeth. Majanduskriisi järel pakutu kunstnikele elatist teenida hoonete maalimisega. Mehhiko kunst: 1930 aastate seinmaalikunstile andsid olulise tõuke mehhiko monumetalistid. Suur edu seinamaalil. Diego Rivera, Jose Clemente Orozco ühendasid oma loomingus mehhiko rahvusliku traditsiooni ja Euroopa avangardismi mõjusid. Naiskunstnik Frida Kahlo ühendas ühiskondlikud probleemis oma isiklike läbielamistega. Totalitaarsed riigid: Saksamaa, NSVL. Kunsti range kontroll. Avangard oli mõlemais riigis keelatud. Kunsti kasutati propaganda nimel. Lubatud kunst oli see, mis toetus traditsioonidele 19 sajandi akademist ja realism. Skulptuuris: Arno Breker, Veera Muhhina
Rõiva voldistik langeb suurejooneliseltsageli lõi kiviraidur oma tegelased kaaskodanike näo järgi. Kõik puidust ja kivist skulptuurid värvitakse ja ornamentikas kasutatakse palju taime motiive. Tartu jaani kirikute botajaanid või midagi sellist on põhjaeuroopa ainulaadne kogu. Puuskulptuuridest kuulsad on kappbaltarid või midagi selle moodi kõlavat asja niguliste ja pühavaimu kirikus. Gooti maal. Kooti katedraalide vähendatud seinapinnad ei võimaldanud viljelda seinamaalil. Õitsengu saavutas hoopis klaasimaal e vitraaz. Värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil suurteks värvilisteks akendeks, millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Vitraazid olid eelkõige valgust läbilaskvad seinad, mitte maalid tavalises mõttes.suurepäraseid toeseid loodi miniatuurmaalis (käsikirjalised piiblid, palveraamatud, kroonikad, luuleraamatud) kõik on rikkalikult miniatuuridega kaunistatud. TÖÖ
Skulptuurikunstis võib eraldada ümarplastikat ja reljeefe. Ümarplastikat saab vaadelda igast küljest, reljeefe aga vaid ühest. Reljeefe on mitu: kõrge, keskmine, madal või süvendatud. Skulptuur esineb otstarbe järgi, ta võib olla pargikujund, monument, ansambel või hoopis asukohast sõltumatu (vabaplastika). Maalikunst on unikaalne tasapinnal asetsev värviline kujund. Maalikunst jaguneb seinamaaliks, tahvelmaaliks ja miniatuurmaaliks. Seinamaalil kasutatavad tehnikad on seko- ja freskotehnikad. Freskotehnika kujutab endast niiskele pinnale maalimist õli(?)värvidega, mis kestab tuhandeid aastaid. Fresko miinus on, et pind kuivab kiiresti, mistõttu maalimise aeg on piiratud. Sekotehnikas maalitakse kuivale pinnale. Maalimise aeg ei ole küll piiratud, aga värvid kuluvad kiiremini ära ja maalid kestavad ~40 50 aastat. Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Graafikal on palju
Täispikki joonisfilme on Rootsis valmistatud vähe, näitena võiks siin tuua Per Åhlini "Reis Melonia saarele"/Resan till Melonia (Shakespeare'i "Tormi" julge tõlgendus) või tema viimast detektiivkomöödiat "Koerte hotell"/Hundhotellet. KUJUTAV KUNST Rahvusmuuseumi/Nationalmuseet trepikoda meenutab monumentaalset mänguskulptuuri, mis on otsekui loodud pisikestele jalgadele ronimiseks. Kõige üleval, Carl Larssoni tohutusuurel seinamaalil, mis kujutab Gustav Vasa saabumist Stockholmi, ratsutab kuningas valgel hobusel üle lehtedega kaunistatud rippsilla. Carlo Derkert oli mees, kes mõistis juba 1950-ndatel aastatel, et lapsed tahavad muuseumis näha seiklusi. Ta oli tõeline teejuht kunstivallas, ta pani nägema ja mõistma. Lastele muuseumiringkäiku tehes kasutas ta põnevat keskkonda teatrilavana, võludes oma publikut häälega, mis oli tulvil hüüumärke ja teatrisosinat.
kohmakas, kuid ta on võtnud kasutusele valguse ja varjuga kujundamine Skulpturaalsemad kehapinnad tänu valgusele ja varjule DUCCIO Siena maalikoolkonna rajajaks on Giotto eakaaslane Duccio Siena toomkiriku altarimaal on lõigatud tükkideks ja maha müüdud SEINAMAALID Rikkalikult on kaunistatud seinamaalidega ka Siena raekoda Palazzo Pubblico Seda on teinud mitmed meistrid aga tähtsaim S. Martini (Palazzo Pubblico) Seinamaalil ratsaportree, väejuht on vallutanud 2 kindlust Martini on töötanud ka Avignonis (paavsti lossis on ka tema seinamaale) Sienale mõjub raskelt suur katk "must surm" 1348-1350 Sellesse katku sureb 2/3 rahvastikust, algab majanduslik allakäik MINIATUURMAALIKUNST Miniatuurmaalikunstis jääb endiselt valitsevaks Pariisi koolkond Pariisi koolkonna viimased suured meistrid on Flandriast pärit vennad Limbourg'id (3 venda, kes töötavad peamiselt prantsuse kuninga venna
annaabi.ee 
