Veel leidus valgevenelasi (1%) ja ukrainlasi (0,6%). Inimesi, kellel ei olnud rahvust kirjas, oli 86 800 (2,6%). 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. Tähtsamad linnad: pealinn Vilnius Kaunas Klaipeda Panevezys 3 Riigikord Leedu Vabariigis kehtib 1992. aasta konstitutsioon. Riigipea on otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav president. Ühekojalises parlamendis ehk Seimis on 141 liiget ja neid valitakse otsestel üldvalimistel viieks aastaks. Haldusjaotus Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks seninija'deks. 19952010 oli riik jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunesid 2. järgu haldusüksusteks, milleks võisid olla omavalitsused (savivaldyb), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Majandus Eksport
oma juhtpositsioon ühiskonnas. Just sellest usust lähtudes nõustus Jaruzelski alustama Solidaarsusega ümarlauakõnelusi, kus vaieldi kuni väsimusest ümberkukkumiseni Poola tuleviku üle. Just nendel kõnelustel langetati kommunismi seisukohalt saatuslik otsus - korraldada Poolas esimesed vabad valimised Ida-Euroopas. Tegelikult olid valimised ainult poolvabad, sest kommunistid reserveerisid endale kindla arvu kohti Seimis. Kuid kõikide vabade kohtade jagamisel tegi Solidaarsus puhta töö, saades ülemkojas peaaegu kõik paigad. Valimisedu oli Solidaarsusele ootamatu, sest nad ei olnud sellega arvestanud. Valimised surusid opositsioonile pihku võimu, mida ta ei olnud veel valmis üle võtma. Kuid võtta tuli. Jaruzelski oli sunnitud tõdema: "Valimistulemused on kohutavad." Maailma mastaabis oli Solidaarsuse võit kõnekas. Ida-Saksamaa: müürirevolutsioon
koos Eesti Rojalistliku Parteiga, kuid ei ületanud Riigikogu valimiskünnist. 21. mail 1998 kaotas erakond Eesti Rohelised registreeringu seoses 1000 liikme künnise kehtestamisega Eesti erakondadele. Paljud liikmed astusid ER likvideerimise järel Keskerakonda. - Lätis: - 1990ndate valimistel sai Läti Roheliste partei 4 kohta. Aktiivsuse vähenemine 1990ndatel. - Leedus: - 1990 –valimistel sai LRL Seimis 10 kohta, hiljem kujunes LRList Leedu Roheline Partei. 1990ndatel keskkonnaorganisatsioonide tegevus väheaktiivne, keskkonnahariduslikud projektid 26. Fosforiidisõda : olulisemad sündmused ajendid, ühiskondlik tähtsus ja järelmõjud. - Virumaa fosforiidisõda, 1987-88 - Fosforiiti kaevandati Eestis Maardu lähedal juba enne Teist maailmasõda1987- 1988 Fosforiidisõja põhjustasid üleliidulised plaanid rajada Lääne-Virumaale
Sigismund II Augustile isiklikult. Riia jäi vabalinnaks, kuni 1582. Privilegi Sigismuni Augusti orduaadli palvekirja võtab aluseks. Indeginaadiõigus. Rootslased seda ei täitnufd. Liivimaal asjaajamine peab olema saksa keeles. Apellatsioonikohus Liivimaal, sest ei tahetud apelleerida väljapoole oma maad. Täielik omandiõigus talupoja üle. Talupoeg pärisori, sunnismaisus. 5.märts 1562 toimub pidulik allutamine. Dateerimine oli küll 28.november Leedu seimis. Dokumentide vormistamine võttis aega. Veelkord anti pidulikult vanne Poola kuningale ja Leedu suurvürstile. Kettlerist saab Kuramaa hertsog ja Zemgallia krahv. Päev hiljem kuulutatakse ta ka Liivimaa administraatoriks. Kõrgema kohtu loomine jääb venima. 1566. valitsuskorra muutmine. Kettler vallandatakse, uueks Liivimaa administraatoriks saab Chodkiewicz. 1566 Grodnos luuakse unioon, Liivimaa nimes tehakse muudatus, üle väina Liivimaast saab ka hertsogkond
Võrreldes teiste Euroopa riikidega on meie rahva huvi poliitika vastu üsna leige · Tugeva juhi järgi üldiselt vajadust ei tunta (noorte seas taunitakse seda rohkem) Loeng VI: Riigikogu I blokk üldine plaan · Riigikogus ehk parlamendis on 101 liiget. See arv on tulnud kuupjuure seadusest, kuid täpselt ei ole määratletud, millest see kuupjuur võetakse. Võttes valijaskonnast saame 97, võttes rahvaarvust 110. Võrdluseks Läti Seimis 100 liiget, Soome Eduskundas 200 (ei lähtu üldse kuupjuure seadusest) ja Briti parlamendis 600 (samuti ei vasta kuupjuure seadusele). Seega on riigiti arvud lihtsalt välja kujunenud · Eesti parlamendi süsteem on mõneti kui politoloogia õpikute musternäidis (vastab paljuski õpikute pildile) · Parlamendiliikmete arvu vähenemine toob kaasa teiste liikmete koormuse kasvu Riigikogu liige · Peab olema vähemalt 21 aastat vana
mittetäitmine, määruste rikkumine jt. · Eraõiguslikud. Jagunesid: a) süüteod isiku vastu- tapmine (oluline oli kas tapmine toimus salaja või avalikus võitluses), inimese organismi ja tervise vastu suunatud süüteod, nagu haavade löömine ja kehavigastuste tekitamine b) süüteod varanduse vastu- röövimine, vargus Karistuseks oli kas elu- ja ihukaristus või varandus 13. Võimukorraldus Poola-aegses Eestis. Seimi võimkond kasvas. Seimis arutati kõikvõimalikke küsimusi. Kohtu alal lõi seim oma kohtu, kus arutati igasuguseid maapiiride küsimusi. Peale seimi oli mitmeid ametnikke- maa-ametnikud ja krooniametnikud. Krooniametnikest olid tähtsamad- marsal- kuninga ihukaitseväe ülem; kantsler- algul kuninga kantselei ülem, hiljem kuninga lähedane usaldusmees ja välispoliitika juht; hetman- Poola sõjavägede ülemjuhataja; rahanduse ja majanduse juht, finantsmeister.
000). Juudid toetasid Leedu omariiklust ja osales vabatahtlikena Vabadussõjas. Juutidele tagati rahvusautonoomia: juudiusu kogudused - koguduste liit - juudi rahvusnõukogu. Tegutses 300 juudi kooli ja 20 gümnaasiumit. 1922. aasta konstitutsioon laiendas autonoomiaõigust teistele vähemusrahvustele - Rahvuslikud omavalitsusorganid. Poola hõivas Vilniuse ja seal tagakiusati leedulasi, mistõttu leedulased kiusasid poolakaid (kultuuriline autonoomia, esindajad Seimis). 1926. aastal algas rahvusautonoomia lammutamine. Kultuuri ja majanduse areng iseseisvusperioodil- Haridus: Arendati rahvuskoole ja rahvaharidust, mille eeskujuks võeti Soome ja Sveitsi. Kehtestati kohustuslik algharidus ja algatati kirjaoskamatuse likvideerimise kampaaniat, mille tulemusel kirjaoskamatus vähenes 44%-lt 15%-le. 1922. aastal kujunes Leedu Ülikool, 1924. aastal asutati Leedu Põllumajandusakadeemia, 1936. aastal Veterinaarakadeemia.
Läti poliitika on üsna sarnane Eestile. Tegemist on parlamentaarse demokraatliku vabariigiga, kus valitsuse eesotsas on peaminister ja kehtib mitmepartei süsteem. Läti on alates 1.maist 2004 Euroopa Liidu liige. Seda otsust pooldas 66,7 % rahvast. NATO liige on Läti alates 29.märtsist 2004. Presidendil, kui riigi juhil on enamasti esindusroll. Läti valimissüsteem on meie omaga üsna sarnane. Jagamisele läheb 100 kohta, kandideerida võivad erakonnad ja valimisliidud, esindatus Seimis, mis on Läti riigikogu, nõuab 5- protsendise valimiskünnise ületamist. Parlament ja president valitakse neljaks aasaks. (Politics of...2006) Läti poliitikamaailm on siiani olnud ebastabiilne. Viimastel valimistel püüdsid hääli 19 parteid ja valimisliitu, ühtekokku 1024 kandidaati. Seimi jõudis ettearvatult kuus jõudu, mille jaotus on toodu uurimustöö Lisas 1. (Arjakas 2006) Läti poliitiline süsteem on killustunud mitmete parteide vahel. Ei ole joonistunud välja selget
- Kuningavõimu ja seisuslike institutsioonide suhted Prantsusmaal, Inglismaal ja Poolas- 1) Poola- nimetatakse küll aadlivabariigiks, kuid tegu on ikkagi kuningriigiga, siis kuningavõim on väga nõrk. Erandiks parlamendi ja kuningavõimu vahekorras on Poola, kus kujuneb välja aristokraatia ja alamaadli liit tugeva kuningavõimu vastu. Seetõttu on muutub Poolas kuningavõim nominaalsemaks, alates 1505. a peavad kõik kuninga korraldused olema heaks kiidetud seimis ja sellega kaasneb ka vetoõigus kõigile saadikutele piisab ühe vastuseisust mingile otsusele, et blokeerida kogu seimi töö. 2) Prantsusmaal ei kutsutud kokku üleriiklikke generaalstaate, tegutsesid edasi seisuste esindused Bretagne'is, Burgundias, Provence'is ja Languedocis. Vabariigid varauusaegses Euroopas- 1649. aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks. Absolutism Prantsusmaal- Eeskätt on see Richelieu teene, et Louis XIII avas
Põhiseaduse kohaselt oli Läti Demokraatlik vabariik , kõrgem võim rahval, parlament ehk Saeima, 1 kojaline , 100 kohaline, ka volitused kehtisid 3 aastat. Seim kinnitas läti valitsuse. Riigipresidenti volitused olid tühised, valitsuse kinnitas ja tagandas seim, president võis sekkuda kaugselt, presidendi olulisem oli see et saata seim enneaegselt laiali, ei kasutatud. Presidenti ei valitud otseselt rahva poolt vaid seimis, valiti seal kolmeks aastaks ka president. Läti poliitilise elu eripäraks kujunes poliitiliste parteide paljusus. Põhiseaduses oli paika pandud et valmimistel võivad osaleda kõik nimekirjad mis on kogunud endale 100 hääleõigust saanud ja esitavad selle valmisteks. Ei olnud valmiskünnist ega midagi. 22 aasta kevadel osales 88 erinevat nimekirja , edaspidi läks hullemaks II seimis oli üle 140.
) poolest Euroopa suurimaid riike varauusajal Poola Ühiskond ,,aadlivabariigi" ajastul (1569-1791) · Sunnismaised talupojad · Juhtiv kiht aadel, kelle hulka kuulub u. 10 % elanikkonnast · Aadel juhib kogu Ühiskonda: aadliparlament seim · Kuningas on valitav (al.1572): tal ei ole reaalset võimu ...Poolas ei arene absolutismi ...Riik jääb tsetntraliseerimata Liberum veto = vaba keeluõigus · 1652 alates Seimis kehtib Liberum veto: uue seaduse kehtestamine eeldab üksmeelsust ...Igal aadlikul on õigus eriarvamusele ehk liberum vetole ...Eriarvamust ei pea põhjendama ...Tulemus: Reformid takerduvad ja riigi areng peatub. Poola allakäik · 17.saj. keskpaike algab Poolas poliitiline,majanduslik ja sotsiaalne kriis · Detsentraliseeritud Poola ei moderniseeru: struktuurid on arhailised ja funktsioneerivad halvasti · 18.saj
sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. Liivimaa konstitutsioonid + Kõrgema võimu kandja oli asehaldur, + Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (kuningas määras ühe eluaegse kuninga) hakatakse nimetama vojevoodkondadeks, mis jagunes staarostkonnad + Endiselt jäi toimima Maapäev, esindajad Seimis nö Poola parlament. Pärnute ühendamine, 1584 Valga saab endale õigused Vastureformatsioon + Püüded taastat katoliku usku 1583 jesuiitide kolleegium/ordu Tartus + Gümnaasium Tartusse + tõlkide seminar + jesuiidid õppisid ära eesti keele ning said seetõttu Eestis väga populaarseks. Nad kirjastasid eesti keelseid teoseid, tuntuimaks on ,,Agenda Parva" + Antonio Possevino
kellega seonduvad itaalia kultuurimõjutused, mis on tänini märgatavad Poola toonase pealinna Krakovi arhitektuuripildis. 16. sajandi keskpaigas erines Poola ülejäänud Euroopast usulise tolerantsuse poolest, pakkudes varjupaika kõige erinevamate religioonide esindajaile. Luterlus levis eelkõige Põhja-Poola saksa elanikkonnaga (hansa)linnades, kalvinism Väike-Poolas (Krakovi ümbrus) ja Leedus, toites aadli hulgas levinud vabariikluse ideed. Poola seimis olid protestandid pikka aega enamuses ning seimimarssaliks valiti alati kalvinist. Kuningas Sigismund II August [154872] tõi ametlikku asjaajamisse ladina keele kõrvale poola keele. Tervikpiibel ilmus poola keeles 1552. aastal. Protestantlikest vooludest jõudsid Poola veel vennastekogud ning kolmainsust eitavad antitrinitaarid. Vaid Masoovia (Varssavi ümbrus) jäi reformatsioonist peaaegu puutumata. Evangeelsete kirikute
annaabi.ee 
