keskkonnast, logopeedilisest abist, lapse jaoks optimaalseima arendusmeetodi valikust jm.Kuulmiskontrolli puudumisest tingituna on hääl võõras. Kuna kõnekeel on kurdile ikkagi teiseks keeleks, siis on sõnavara puudulik ja ebatäpne, koartikulatsioon puudulik, esinevad tempo ja rõhu vead. Kuna viipekeel visuaalsena allub hoopis teistele grammatilistele reeglitele, siis mõjutab see ka kõnekeelt: muutevormide kasutamine, sõna tähenduse laienemine või kitsenemine, sõnade segistamine mõne tunnuse alusel. Kõne arenguga on omakorda seotud mõtlemine. Tingituna visuaalsest keelest on mõtlemine kaemuslik-kujundlik. Verbaal-loogilise mõtlemise tase sõltub keele valdamise tasemest. Raskusi on üldistamisega, mõtlemine on konkreetne. Raskestimõistetavad on ülekantud tähendused ja abstraktsed ütlused. Suhtlemisel võiks vältida keerulisi lausekonstruktsioone ja ümbernurga ütlemisi. Vahetu otsekohesus annab kõige paremaid tulemusi.
Kolmandaks saab lugeda teise keele omandamist juba nooruki- või täiskasvanu eas. Teise keele omandamisel kõnearengu käigus või sellest eraldi koosneb erinevates mehhanismidest. Kakskeelsuse puhul on palju nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid. Näiteks positiivseks peetakse seda, et kakskeelsetel on suurim teadlikus keeltes, suurem sõnavara, parem tähelepanu aga samas on negatiivsena piiratud keelevahendid ühes keeles selgitatav mäluressursside piiriga) või keelte segistamine. Kindlasti peab meeles pidama, et kakskeelseid ei ole mõtet võrrelda ükskeelsetega. Lapsel mõjutavad kakskeelsust vanemate emakeel, riigikeel ja domineeriv keel ühiskonnas. Samuti vanemate keele valik lapsega suheldes ja vanemate keele valik omavahel suheldes. Nii saamegi öelda, et lapse teise keele kujunemist mõjutab lapse üldine ja keeleline andekus, motiiv ja suhtlemine. Kindlasti ka lapse isiksuse omadused, mida omakorda toetab keelekeskond ja sisendkõne, ehk see mis keeles
Kuigi kontroll-lehed võimaldavad õpetajal anda õpilase lugemis- ja kirjutamisraskustele esialgse hinnangu, peaks õpetaja spetsiifilisi raskusi täiendavalt ja põhjalikumalt hindama, enne kui diagnoosida lapsel düsleksia. Paljud düsleksiale iseloomulikud tunnused võivad õppetöö käigus selgelt ilmneda, kuid õpetaja peaks düsleksia eripära selgelt mõistma, et selle õpiraskusega last välja selgitada. Lugemine Märkused Muutumatute sõnade meeldejätmine Häälikute segistamine Kontekstuaalsete vihjete kasutamine Tundmatu sõnavara kasutamine Silmaliigutuste jälgimine Raskused järje pidamisel Kõne areng Lugemismotivatsioon Raskused sõnade äratundmisel Sõnade vahelejätmine Fraaside vahelejätmine Ridade vahelejätmine Kirjutamine Märkused Suunataju häired Raskused visuaalse sümboli ja häälduskuju ühendamisega Peab häälikud enne kirjapanekut välja ütlema Ebatavaline kirjaviis Raskesti loetav käekiri Raskused kaldkirjas kirjutamisel
Eesti häälikusüsteemi areng. Karlep (Psühholingvistika ja emakeeleõpetus) Kõigepealt omandatakse kons-vok kontrast, seejärel kergemini ja hiljem raskemini artikuleeritavad häälikud. Kõige raskem on eesti lastele r, rasked on ka s, l, k ja õ. k: mõnedel lastel väga varakult, teistel viimase konsonandina. Võimalikud probleemid: - h. puudumine, - h. asendamine e substitutsioon (üldlevinud ja individuaalsed substituudid) [Sandril t s-i asemel näit tuvila], - h.-te segistamine, - h. moonutamine [r]. Suht vähe on eesti keeles häälikute segistamist, sest meil puuduvad rasked kontrastid (näit susisevate häälikute või helilise- helitu kontrast). Segistatakse r-l, t-k ja mõningaid teisi [v-r Sandril vävar, st metatees]. Substituudid on normaalse arengu korral akustiliselt erinevad, artikulatoorselt lähedased. Väärarengut osutavad sellised substituudid, mis on akustiliselt lähedased. EE keele põhjal eelnevale lisaks (E. Lepik)
lugema õppides. Nad näevad sõna kui pilti. Visuaalse mäluga lapsed võivad suurel hulgal niimoodi sõnu meelde jätta ,, vaata ja ütle" on üks meetod kuidas lugemist õpetada. Isegi kui tundub, et laps oskab lugeda, tuleks küsida, kas nad said ka aru mida nad lugesid. (Hoyles & Hoyles, 2007) Lugemisraskuse ilminguid on palju. Olulisimad on fonoloogilised vead: foneemi-grafeemi seose nõrkus, foneemide ja grafeemide ning silpide segistamine, lisamine, asendamine, ärajätmine, ebaselge hääldus. Nende vigade tagajärjel kannatab loetu mõistmine. Loetu põhjal loodav kujutlus saab ebatäpne või lausa vigane. Lugemisraskustega lapsed ütlevad, et tähed ja read ,,hüppavad" või ,,virvendavad" silme ees, mistõttu on raske järge pidada ning liikuda real sujuvalt edasi. Selle raskuse olemasolule viitab vajadus kasutada sõrme või mõnda muud abi järje pidamisel. Tihti kaebavad need lapsed peavalu ja silmade väsimist
Lugemisraskuste tunnused: kirjalikust tekstist arusaamise raskused sõnade riimimise ja poolitamise raskused ka lihtsamast lausest on raske leida põhiideed sõnade kodeerimise raskused sõnade või numbrite järjestamise oskuse puudulikus raskused sõnades olevate häälikutega eristamisega raskused mõtete edastamisega, kui seda tuleb teha verbaalselt vasaku ja parema käe segistamine käekirja raskused varasem lugemis-ja kirjutamisraskuste ilmnemine suguvõsas 6 kõikuvad IQ tunnused kehv silma/käe koostöö suunajuhiste meelde jätmis raskused organisatoorsed probleemid kehv ajataju (Dyslexia Scotwest) Mitte ühelgi düsleksikul ei esine kõiki neid probleeme korraga, kuid tihti esineb mitmeid neist
Kui tekstid lähevad ainespetsiifiliseks, siis võib lastele põhiprobleemiks osutuda metatunnetuslik raskus. Seetõttu võib probleeme olla isegi hoolimata sellest, et tehniline lugemine korras. Seega on raskused kogu kooliea vältel. SPETSIIFILINE KIRJUTAMISHÄIRE Häire olemus ja väljendumine: Õigekirja või käekirja probleemid - enamasti mõlemad esindatud tähtede ärajätmine, asendamine, segistamine, lisamine. Nt sõna koer – jäetakse mõni täht kirjutamata, asendatakse neid tähti. Segistamine – sõnade sees on tähtede järjekord vale. Lisamine – Lisatakse mõni täht juurde, tehakse sõna pikemaks vältevead – ei kirjuta õigesti sulghäälikuid, eksivad pikalt või lühemalt kirjutatavate häälikute puhul kirjavahemärkide ja ortograafiareeglite vead - ei tea, kuhu käivad
tavatekstiga ka väga suuri probleeme pole, kui last on toetatud ja aidatud vastavalt, siis niisugustest raskemate tekstide mõistmisega on nad ikka hädas. Lugemisraskus on midagi sellist, mis lapsi segab kogu nende kooliea vältel. 8. Spetsiifiline kirjutamishäire. Häire olemus ja väljendumine. Õigekirja või käekirja probleemid- enamasti mõlemad esindatud. - tähtede ärajätmine, asendamine, segistamine, lisamine. Nt sõna koer – jäetakse mõni täht kirjutamata, asendatakse neid tähti. Segistamine – sõnade sees on tähtede järjekord vale. Lisamine – isatakse mõni täht juurde, tehakse sõna pikemaks - vältevead – kirjutamisprobleemidega lapsed ei kirjuta õigsti sulghäälikuid ja samuti eksivad nad pikalt või lühemalt kirutatavate häälikute puhul. - kirjavahemärkide ja ortograafiareeglite vead
Sageli ei suutnud laps nimetada eset, kuid osutas sellele, kui kuulis vastavat sõna. Seega sõna oli lapse passiivses sõnavaras olemas, kõne mõistmine oli ekspressiivsest kõnest oluliselt parem. Üksikhäälikutena olid olemas kõik häälikud (välja arvatud R), kuid sõna järelekordamisel või nimetamisel moondus sõna häälikstruktuur. Laps otsis õiget hääldusasendit, ilmnesid raskused sõna järele kordamisel. Hääldusasendi otsimine, moodustuskohalt lähedaste häälikute segistamine seondub motoorse aferentse alaaliaga (diagnoositud Laural 4 aasta vanuses). Motoorse aferentse alaalia puhul on esikohal oraalne apraksia kinesteetilise analüüsi puudulikkuse tõttu. Motoorse eferentse alaalia puhul kannatab kõne dünaamika. Raskusi tekitab sõna sujuv hääldamine, üleminek ühelt silbilt teisele. Raskused sõna järelekordamisel võivad viidata ka sellele, et lapse verbaalne lühimälu oli nõrk või olid järelekorratavad sõnad lapse jaoks liiga keerulise häälikulise
lugemise ladususe arendamine (rõhuharjutused, luuletused ja dialoogid, erinevas tempos lugemine); lugemise ilmekuse arendamine (dialoogid, dramatiseeringud, luuletused); lugemise teadlikkuse arendamine. Foneetilised vead – peegeldavad häälik- analüüsi ja sünteesi puudulikkust: häälikute moonutamine, häälikute asendamine, häälikute ärajätmine, häälikute lisamine, häälikute ümberpaigutamine. Optilised vead – tähekujude järgi tähtede segistamine. Probleem nägemistajus, optilis- ruumilises analüüsis. Semantilised vead – laps ei mõista, mida ta loeb. Vältevead (30-40%) – põhilised tekivad ühendites, ei leita õiget rõhulis-rütmilist struktuuri. Väheneb seoses loetu mõistmise paranemisega. Leksikalis-grammatilised vead – omane siis, kui laps ei ole omandanud lugemistehnikat. Aimamine. Iseloomulikud tunnused on: sõnalõppude ärajätmine või moonutamine, sõnade asendamised, sõnade lugemata jätmine.
Et ta kasutab samalaadseid häälikuid. Need sensoorsed mälupesad on erisugused eri keeltes Nt jaapanlastel r ja l on üks ja sama. Lihtsamad artikuleerimised omandatakse varem, raskemad hiljem, (nt r on raskemaid). Sulu koht on väga muutuv. Nt ki-ka-ko-ku Akustiline kontrastsus ja artikulatoorne kontrastsus ei lange väga kokku. Kui kuulmiskontroll ei tööta, siis on oht, et hääldamine ei kujune õigel ajal ega õigesti. Asendamien - Eesti lapsed asendavad r- tihti l-ga Segistamine vastastikku asendamine, see on ohtili, et laps ei taju sõnakoostist hästi. Moonutamine nt s hääldatakse et keel on hammaste vahel, siis s susiseb. Asendused ja moonutused tava olukorras ja puude korral võivad erineda. Oluline ka keele paksus, lihased, hambakaared, kuidas kõik anatoomiliselt on korras. SÕNAVARA ARENG Sõna kuulub mitmesse semantilisse rühma, ja mis semantiline tunnus on ühes/teises situs ülekaalus, see on oluline
annaabi.ee 
