külvitööd, seemne ettevalmistamine, hooldamine, koristustööd, umbrohutõrje, külvieelne väetamine. Kevadel külvatavad kultuurid: 1. Kõige varem külvatavad,kui põllule saab, enamasti kõik suviteraviljad, suhkrupeet 2. Vara külvatavad, vajavad idanemiseks ja täramiseks natuke kõrgemaid temperatuure. lina, põlduba, kartul 3. Hilja külvatavad, mais ja tatar, võivad muidu ka idaneda, aga külm võtaks ära. Segavili ja segatis, milline erinevus? Segavili läheb viljaks, teraks, aga segatis läheb haljasmassiks (silo). Viljavaheldus – kultuuride põhjendatud vahetamine Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Mullaväsimus 1. Toite ja mikroelementide vähenemine 2. Füüsikalis, keemilisete omaduste struktuuri halvenemine, 3. Fütopatogeenne mikrofloora ja kahjurid 4. Umbrohud 5. Toksiinide eritumine juurtest Võõrkultuur – ellised kultuurtaimed, mis kasvavad põhikultuuri hulgas vastu
Hernes Iseloomustus Vähenõudlik Kasvab huumusrikkal liivsavi- ja saviliivmuldadel Seemned hakkavad idanema 1...2 kraadi juures Kasvuks optimaalne 16...20 kraadi Puhaskultuur kui ka segavili (nt odraga) Kasvunõuded Sobivad enamus mineraalmuldi (hea veerežiimiga), mille pH on 6-7 Sobivamaks eelviljaks teravili Rikastab mulda lämmastikuga Herbitsiidide suhtes tundlik Õige külvi ajastamine Ohustajad Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik, herne närbumistõbi, hahkhallitus ja herne-ebajahukaste. Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne- lehetäi. Sordid Kasvatatavad sordid rühmitatakse
Odrapõhk 83 6.9 x 4.7 Oder (terad, jahu) 86 13 14.5 12.5 Kaer (terad, jahu) 86 11.9 12.7 12.1 Nisu (terad, jahu) 86 13.8 15.8 14.6 Rukis (terad, jahu) 86 13.6 15.5 11 Mais (terad, jahu) 86 14.2 16 9.5 Segavili (25% hernest) 86 13.1 14.6 15.7 Nisukliid 86 11.2 11.5 16.7 Rukkikliid 86 10.8 12 16 Söödahernes 86 13.7 15.5 25 Vikk 86 13.8 11.7 30 Rapsiseemned 88 19.1 19.3 22.5 Linaseemned 88 17.9 19.6 24
oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid lähevad müügiks. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile. Eesti on spetsialiseerunud nii looma- kui ka taimekasvatusele, kuigi rohkem ikkagi taimekavatusele. Aretati talvekinde nisusort. Peamised põllukultuurid on taliteravili, rukis, talinisu, talioder, suveteravili, suvinisu, oder, kaer, segavili, tatar, õlilina, raps, kapsas, kurk, söögipeet, porgand, mugulsibul, küüslauk, roheline hernes, kaalikas, kartul, sööda juurvili. Enim arenenud loomakasvatusharud on piimakarjakasvatus, lihakarjakasvatus, seakasvatus, linnukasvatus. Eesti pole loomakasvatusharu ega ka mitte kultuuride kasvatamise arengult esimeste seas. Eesti varustab ennast ise eeltoodud põllukultuuridega. Eesti ekspordib masinaid ja seadmeid (25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid
Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer · Justus Von Liebig- mineraalse toitumise teooria · ,, Tünnilauateooria "
kultuurtaimede ja umbrohtude vahel võitlus. Toitainete kehval ,liig niiskel ja külmal mullal tärkavad kultuurtaimed aeglaselt. Umbrohud võivad siin ette jõuda. Umbrohi võib kergelt alla suruda lina (rapsi). Kui juba alguses on kultuurtaimedel soodsad kasvutingimused, siis suudavad nad umbrohtusid varjata ja alla suruda. Selleks et ei oleks umbrohtudel ruumi, kasvatatakse eri liiki taimi koos. Saadakse tihedam taimik ja kasutatakse paremini mulla toitaineid. Mis on segavili ja segatis? Segavili on siis kui kasvatatakse tera saamise eesmärgil koos mitut erinevat vilja. Segatis on haljasmassi segamise asemel. Alustaimi ja pealistaimi, ristikuid ja kõrrelisi heintaimi. Mida aeglasema algarenguga on kultuurtaimed, seda vähem suudavad nad võistelda umbrohtudega. Umbrohi kasutab rohkesti mulla niiskust. Saagid kannatavad veenappuse all kevadel. Taimede vee tarvitus on küllalt suur. Ühe kg kuivaine moodustamiseks kulub vett teraviljadel 300-400 kg vett, heintaimedel 600 700 kg
Kaer on isetolmelja. Kaeraterade valmimine ebaühtlane valminu terad varisevad kergesti. Suvinisu Kasvatamiseks sobivad soojad ja päikesepaiselised kasvukohad. Idanemistemperatuur 1-2 kraadi. Tõusmed on öökülmade suhtes vastupidavad -7 kuni -11 kraadi. Jahe kevad soodustab võrsumist. Niiskusnõudlik, vajab viljakamat mulda. Pikapäevataim, kasvuajaga 90-110 päeva. Suviviljade agrotehnika Kõige nõudlikum suvinisu, siis oder, siis kaer ja segavili. Otra on meil Eestis kõige rohkem. Segavili teraks kasvatamisel. Segatis haljasmassiks kasvatamisel (sorteeritud, puhastatud). Külv peab toimuma õigeaegselt. Väljakülv peab olema ühtlane, külviread sirged ja ühesuguste vahedega. Ei tohi esineda vahelejätmisis (umbrohi hakkab kasvama) ega ülekülve. Põld peab olema tasane, kivid koristatud. Külvisenorm · Odral 200-280 kg/ha · Kaeral 190-250 kg/ha · Suvinisu 220-280 kg/ha Taliteraviljad
Kui mustkesa hoida mustana siis tuleks sinna peale panna talivili, mis hoiaks toitaineid kinni ega laseks neil välja leostuda. - Keskmise väärtusega eelviljad on: a) üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk (herne ja liblikõieliste segu), põlduba) b) liblikõieliste ja teraviljade segukülvid hernest saab kasvatada üksinda, ilma tugikultuurita; vikk (proteiinirikas) vajab tugikultuuri kaer + oder + hernes = vikk. Segatis on söödaks, haljasmassina; segavili teraks 10 c) raps ja rüps kobestavad mulda kuna on sammasjuurelised, orgaanikat viivad ära sama palju kui juurde annavad; väga head fütosanitarid teraviljade vahel - halvad eelviljad on teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teravilja enda kasvu ja arengut. Eelkultuuriks rapsile ei sobi: Kartul (tõusmepõletik)
Mulla viljakuse suhtes leplik, suur juurekava- paremini omastab toitaineid. Kaer pikapäeva taim. Isetolmleja, koristusküpsuseni 85-100 päeva. Kaera terade valmimine ebaühtlane, varisevad kergemini. Suvinisu Pärist steppidelt, soojad ja päikese paistelised viljakad mullad. Idaneb 1-2 kraadi juures. Tõusmed taluvad 7-11 kraadist külma. Jahe kevad soodustab võrsemist. Nõudlik kultuur. Kasvuaeg 90- 110 päeva. Agrotehnikast Kasvatamisel lähtuda nõudlikusest- nisu, oder, kaer, segavili. Kevadel külvata esimesel võimalusel ja siis vähem kahjustusi kahjurite poolt. Valmib suvelõpus. Külv peab üigeaegselt, ühtlane külvisügavus, read sirgjonelised. Kaera läheb künniks vähem, Taliteraviljad Talirukis ja talinisu. Normaalseks elutegevuseks peavd olema teatud perioodi jahedas. Kuu kuni kaks kuud peavad olema jahedas 0 - +3 kraadi. Jarovisatsiooni staadium. Kõrge kasvuga, pika kasvuaeg, kevadiste tööde maht väiksem. Peavad läbi elama pika talvitusperioodi. Talub
0 0 0 0 6 519 6 519 17 717 0 0 22 175 22 175 14 502 14 502 19 120 0 0 8 794 8 794 0 0 25 161 0 37 111 112 330 149 440 98 753 98 753 88 835 euro euro euro euro euro 0120-nisu, 0122-rukis, 0123-oder, 0124-kaer, 0125-segavili, põllukult. kasvat. põllukult. kasvat. põllukult. kasvat. põllukult. kasvat. põllukult. kasvat. täiendav täiendav täiendav täiendav täiendav otsetoetus - otsetoetus - otsetoetus - otsetoetus - otsetoetus - v_vaartus v_vaartus v_vaartus v_vaartus v_vaartus X55 X56 X57 X58 X59
Söödapeet, -kaalikas 0,10 7 0,2 0,4 0,5 70 Poolsuhkrupeet 0,18 7 0,3 0,5 0 41 Oder 1,14 75 0,6 3,4 0 66 Kaer 1,00 82 1,0 3,3 0 82 Söödahernes 1,24 197 1,6 4,3 1 160 Segavili: 25 % kaunvilja 1,10 111 1,2 3,5 0 103 50 % kaunvilja 1,14 140 1,3 3,8 0 122 Nisukliid 0,77 110 1,2 8,6 3 143 Sojasrott 1,13 387 2,3 6,1 0 342 Rapsikook 1,06 272 6,1 9,9 0 291 Tabel 2
väetatakse orgaaniliste väetistega ja intensiivselt haritakse. 2. Mitmeaastased heintaimed (nii liblikõielised kui ka kõrrelised) jätavad mulda juure ja varrejäänustena rohkesti orgaanilist ainet ning muld rikastub. 3. Puhas e. mustkesa kui see on teatud tingimustel vajalik kuid see on väga kallis. Keskmise väärtusega eelviljad Üheaastased liblikõielised kultuurid hernes, vikk, põlduba Nende segukülvid (segatis, segavili ) Raps ja rüps Halvad eelviljad Teraviljad (Eriti suviteraviljad) Teraviljade poolt mulda jäetud orgaaniline aine on lämmastikuvaene ja huumuse tekkel väheväärtuslik, taimejäänuste lagunemine aeglane Teraviljade väärtust saab tõsta kõrrekoorimisega 47. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle omadustele ning taimehaiguste ja kahjurite levikule Kultuuride otsene ja kaudne mõju Eelvili avaldab otsest mõju talle järgnevale kultuurile ja kumulatiivset mõju mulla
Vikk 3 Näide 1. Külvikord taimekasvatustalus 1. Oder allakülviga 2. Ristik haljasväetiseks 3. Nisu 4. Hernes + vahekultuur 5. Rukis Näide 2. Külvikord taimekasvatustalus 1. Taliteravili allakülviga 2. Ristik haljasväetiseks 3. Taliteravili 4. Hernes + vahekultuur 5. Suvivili Näide 3. Külvikord loomakasvatustalus 1. Suviteravili allakülviga 2. Põldhein 3. Põldhein + sõnnik 4. Taliteravili 5. Hernes (või segavili) + vahekultuur Näide 4. Külvikord köögiviljakasvatustalus 1. Suviteravili allakülviga 2. Ristik haljasväetiseks 3. Kapsas / Porrulauk 4. Suviteravili raiheina allakülviga (allakülv haljasväetiseks) 5. Hernes + vahekultuur (õlirõigas) 6. Porgand / Sibul Külvikord ja keskkonnakaitse - Mõju kasurputukatele (nende arvukus suureneb näit. pikema õitsemisajaga taimede kasvatamise korral (raps)) - Nitraatide leostumine põhjavette
vaid keskmise ja kõrgesaagiliste rohumaade puhul, madalasaagiliste rohumaade puhul on väärtus eelviljana tühine. Heintaimed parandavad ka mulla struktuursust, mis oluliselt tõstab mulla viljakust ning viib miinimumini tuule- ja vee erosiooni. Puhas- ehk mustkesa on teatud tingimustel vajalik, kuid tuleb arvestada, et majanduslikult on see võte äärmiselt kallis. Keskmise väärtusega eelviljad on üheaastased liblikõielised kultuurid või nende segukülvid (hernes, segatis, segavili, vikk, uba) ning raps ja rüps. Foto 15. Õitsema puhkev punase ristiku põld Halvad eelviljad on teraviljad. Teraviljade poolt mulda jäetud orgaaniline aine on lämmastikuvaene ja huumuse tekkel väheväärtuslik, taimejäänuste lagunemine on aeglane. Teravilja väärtust eelkultuurina saab mõneti tõsta kõrrekoorimisega. 9.2 Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule Külvikorra/viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et
annaabi.ee 
