inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdi on seotud humoraalse immuunsusega-jh 12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid- staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes indigeene e. Residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. mikrobise toksigeensus- võime produtseerida toksiine segainfektsioon-aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh
punaliblede omavaheline kokkukleepimine. Aglutinatsiooni teket tuleb vältida, et ei tekiks hemolüüsi. Veregrupi määramine toimub grupiseerumite abil. Seerum defibrineeritud vereplasma, plasmast on eemaldatud fibrinogeen, mis osaleb vere hüübimisel. Kui fibrinogeen on eemaldatud, ei teki vere hüübimist. Seerum on niimoodi kokkukleepumisvaba. Naatriumtsitraat- üks lahus, mis muudab vere hüübimatuks. Aitab kahest seerumist. Seerumid tilgutatakse klaasile, siis lisatakse igale seerumile tilk või kaks verd ja vaadatakse, kas tekib aglutinatsioon või mitte. Kui ei teki aglutinatsioone, pole aglutinogeene! Juhul kui aglutinatsioon on anti-A seerumiga, siis veres on A-aglutinogeen.
Kauem kui plasma ettevalmistamine. Verekatsuti seisab toatemperatuuril kuni hüübib, siis tsentrifuugida, seerum seerumikatsutisse. Selleks, et määrata glükoosi on vaja seerum ning verhüüvis täielikult eraldada. Täisveri · Ei ole soovitatav transportida. · Hemolüüs. · Glükoosi ei saa määrata · Jätkub vererakkude metabolism. EDTA veri · Rakkude arvu määramine · Veregruppide testimine. · Vereäiged · Vererakkude differenseerimine · Vereparasiidid !!! 1 ml seerumist saab testida umbes 30 parameetrit. Hemolüüs · Muudab - PCV RBC MCHC ALKP AST K Ca P Fe Chol Lipeemia · Muudab - TP Ca P Bil Gly Triglütseriidid Amülaas Proovide külmutamine · Spetsiaalne konteiner laborisse saatmiseks · Koagulatsioonifaktorid · ACTH · Parathormoon Veenipunktsiooni eesmärk · Vereproovide kogumine · Ravimite manustamine · 20,22 G nõelad · Vakutainersüsteem Veenipunktsioon
.... ..... . . .. . . . . Fluorestsentsi efektiivsust mõjutas asjaolu, et punane Tiamiin+ punane veresool+ NaOH (1:1:1), EEM spekter : EEM spektrilt on näha fluorest-seerumist lahusest. Järelikult tiamiini sisaldust lahuses on või-malik määrata aluselistes tingi- mustes. Võrreldes tiamiini stan-dardlahusega on siin
kasutamine annab palju paremaid tulemusi vähi diagnoosimisel ja ravi tulemuste prognoosimisel. Valgulised vähi biomarkerid[muuda | redigeeri lähteteksti] Valguliste biomarkerite hulka kuuluvad rakuretseptorid (näiteks CD20), kasvaja antigeenid (näiteks CEA), valgu fosforüülimise tase ja kasvaja poolt tekitatavad valgud, mida on võimalik tuvastada [10] seerumist, uriinist, rögast ja teistest kehavedelikest. Peaaegu kõik tänapäeval meditsiinis aktiivselt kasutatavad vähi biomarkerid on valgulised. Valgud osalevad otseselt enamikes rakulistes protsessides. Seetõttu sobivad nad paremini haiguse diagnoosimiseks, võrreldes DNA või RNA biomarkeritega.[5] Põhilised molekulaarsed vähi biomarkerid[muuda | redigeeri lähteteksti] Vähi tüüp Vähi biomarker
Fluoriidid leiduvad joogivees ja hambapastas. F difundeerub hambakattu, tekib CaF, mis soodustab hammaste remineralisatsiooni. Hüdroksüapatiidist moodustub stabiilseim kaltsium fluoroapatiit. Orgaanilised komponendid: valk, AH, mutsiinid, Glc, kolesterool, karbamiid. Funktsionaalselt on tähtsad alfa-amülaas, glükoproteiinid, antimikrobiaalsed valgud. Oligosahhariidosa otsas paikneb NANA. 1) Sülje lipiidid (10-100 mikrooni/l) - Glükolipiidid (difundeeruvad seerumist) - Neutraalsed lipiidid (neutraalsed glütseroglükolipiidid, vabad RH, kolesterüülestrid, kolesterool) - Fosfolipiidid (fosfatidüületanoolamiin,- koliin,- seriin ja sfingomüeliin) Biofunktsioonid: hambakatu, hambakivi (Ca-P-lipiid) ja kaariese teke Mõju füüsikalis-keemilistele omadustele: - glükosüül-transferaasse aktiivsuse suurendamine, mis assotsieerub suuõõne mikroobide kariogeensusega
inimese normaalsest mikrofoorast-jah 6.Nimeta hagustekitajate reservuaarid- inimesed, elukeskkond, loomade organismid 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.Organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega/loode emalt 10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdid on seotud humoraalse immuunsusega-jah 12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid: staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes 14. Indigeene e. residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. 15. Mikroobide toksigeensus- võime produtseerida toksiine 16. Segainfektsioon: aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid- piimhappeline käärimine, alkoh. käärimine,
Kasutame tööstuslikke antikehi.Mida kõrgem lahjendus, seda vähem viirust. 10-1 – TPE 100% 10-2 – TPE 75% 10-3 – TPE 50% - ümardunud, viinamarjakobar 10-4 – TPE 30% hemaglutiniin – gripidiagnostikas väga oluline, hemaglutinatsioon ja selle inhibitsioon hemadsorptsioonireaktsioon – rakule lisame erütrotsüütide suspensiooni – erütrotsüüdid kleepuvad – antigeen olemas. hemaglutiniini inhibitsioon – antikeha uuring, gripiviirus, paragripp, adenoviirus – seerumist 2x lahjendused, igasse 4 hemaglutineerivat antigeeni ühikut, lisame erütrotsüüdid. 19. Molekulaarbioloogilised uurimismeetodid (PCR) PCR – tundlik ja efektiivne. Mullis. 1 päevaga tulemused, lihtne, algmaterjali vaja vähe – koguaeg 2kordistub, pole vaja radioaktiivseid elemente (nt blottimisel on vaja). Vaja 2 praimerit, Taq polümeraasi. Töötsükkel: kokku 25-30x 1. DNA denaturatsioon – 92 kraadi 2. praimeri seondumine – 50 kraadi 3
h toidu Ag) ja aktiveeritakse enam T rakke Limaskesta aktiveeritud T rakud infitseeruvad ja hävivad Immuunkaitse langeb ja tekivad limaskestade oportunistlikud infektsioonid Infektsioonid süvendavad limaskesta kahjustust HIV progresseeumist soodustavad: põletikulised soolehaigused teised seksuaalselt levivad haigused toidu allergeenid? Diagnostika Serokonversioon on pöördepunkt, kus antigeen seerumist kaob ja asemele ilmub vastav antikeha. Infektsiooni alguses esineb antigeneemia (vireemia e viirusveresus), antikehade tootmine ei ületa viiruspartiklite tootmist ja tekkivad antikehad tarvitatakse viiruspartikliga immuunkompleksi moodustamiseks. Serokonversiooni ajal on oht, et haigust ei diagnoosita, sest diagnostilised antikehad on negatiivsed (alla määramispiiri). Diagnostilised markerid HIV antikehad (HIV 1 / 2 antigeenidel põhinevad testid)
(suuruse mõõtmine) ja külghajumine (granulaarsust) Histogrammil näha rakkude suurust ja hulka, moodustavad piigid Punkt-diagrammil- flourtsentsi järgi, moodustavad pilved Polüklonaalsete ja monoklonaalsete antikehade erinevus. Monoklonaalsete antikehade saamise meetod ja rakendamine. Polüklonaalsed antikehad saadakse, kui süstitakse looma peptiidi antigeeniga ning seejärel, kui sekundaarne immuunvastus on stimuleeritud, isoleeritakse antikehad tervest seerumist. Seega on polüklonaalsed antikehad heterogeenne segu antikehadest, mis tunnevad ära mitmeid epitoope. Monoklonaalsed antikehad on spetsiifilised üksiku epitoobi suhtes, mistõttu peetakse neid märklaud-antigeeni suhtes enam spetsiifilisemaks kui polüklonaalseid antikehi Raku komponentide eraldamine tsentrifuugimise teel. Sade koguneb põhja,supernatant peale Raku komponentide eraldamine pideva ja astmelise tihedusgradiendi abil.
C. difficile • Antibiootikum-seotud diarröa. Antibiootikumravi (klinda, linkomütsiin, ampitsilliin, tsefalosporiinid tavaliselt) algusest 5-10 päeva möödumisel äge diarröa. Võib olla lühikese iseparaneva kuluga või tõsisem. • Pseudomembranoosne koliit. Profuusne diarröa, kõhukrambid, palavik. Valkjas katt (pseudomembraan) intaktsel jämesoolekoel. Diagnostika. Botulismidiagnoos kinnitatakse organismi isoleerimise, toksiini määramisega toidust, patsiendi väljaheitest, seerumist. C. difficile diagnoos kinnitatakse tsüto- või enterotoksiini määramisega patsiendi roojast. Ravi ja profülaktika. C. botulinum Ravis metronidasool või penitsilliin, kolmevalentne botulismi antitoksiin, abi ventileerimisel. Spooride germinatsiooni toidus välditakse toidu säilitamisel happelise pH juures, kõrge suhkrukontsentratsiooniga või säilitamisel +4°C või külmemas. Toksiin on termolabiilne, hävineb toidu kuumutamisel 60…100°C juures 10 minutit.
Ülesanne 4. Vaadelda demonstratsioonipreparaate mittespetsiifiliste anaeroobsete infektsioonide tekitajate kohta, värvituna Grami meetodil. Kirjeldada mikroobide kuju, värvumust, asetust. Bacteroides fragilis Fusobacterium sp. Peptostreptococcus sp. Ülesanne 5. Seletada, miks manustatakse raske trauma korral eelnevalt vaktsineerimata inimesele nii teetanuse anatoksiini (toksoidi) kui ka antitoksilist seerumit? Miks ei piisa ainult antitoksilisest seerumist? Ülesanne 6. Millised bakterpreparaadid on kasutusel spetsiifilise anaeroobse infektsiooni ravis ja profülaktikas? Kas need annavad aktiivse või passiivse immuunsuse? Ülesanne 7. Nimetada anaeroobsete infektsioonide raviks sobivaid kemoterapeutikume. 37 Spiroheetide, Neisseria, Chlamydia ja Mycoplasma infektsioonide diagnostika 7 Üldiseloomustus Spiroheedid
Klaas Klaas on anorgaaniline termoplastne amorfne materjal, mis saadakse mitmesuguste oksiidide kiirel jahutamisel. Kiire jahutamine takistab kristalli- seerumist. Kõikide klaaside põhikoostisosaks on kvartsliiv (SiO2). Klaaside omadused sõltuvad tema koos- tisesse lisatavatest oksiididest. Klaase, kus on suur leelismetallide oksiidide (Na2O, K2O) sisaldus, nime-
annaabi.ee 
