Seened: *eukarüootsed organismid Seened jagunevad: pärmid ja pärmseened, dimorfsed seened, monomorfsed seened. Mükoosid-seente poolt põhjustatud haigused: pindmised, naha ja nahaderivaadi, nahaalused, süsteemsed, opurtunistlikud. Nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks: Basseinides,saunades mitte käia paljajalu Pesta jalgu iga päev, korralikult kuivatada Puhastada korralikult dušširuumi Mitte jagada teistega rätikuid, riideid Pesta sokke võimalusel 60 kraadi juures Võimalusel ära visata vanad jalanõud Mitte kanda samu jalanõusid mitu päeva järjest Desinfitseerida jalanõusid Vältida jalgade haudumist Vahetada jalanõude sisetallad Algloomad: *amööbid,viburloomad,ripsloomad,eosloomad.
mis võivad esile kutsuda nahal kandida haudumust (voltides), kroonilist küünevalli põletikku, peenise peaosa põletikku (balaniit), mähkmedermatiiti, mitmevärvilist kliiketendustõbe (Pityriasis versicolor), Pityrosporum follikuliiti, seborroilist dermatiiti, limaskestadel tupe kandidoosi, suu kandidoosi, ning harvem ka küüneseent. Haruldasemad on hallitusseened, mis põhjustavad peopesadel ja taldadel musta seeninfektsiooni (tinea nigra), kuid harvem ka küüneseent ja muid nahainfektsioone. Küüneseen Tekitajad Nakatumise põhjused Soodustavad faktorid Kliiniline pilt Diagnoosimine Ravi Ravi kestvus ja efektiivsus Haiguse prognoos Nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed).
* Klotsimasool – kreem. Canifug Cremolum – vaginaalsuposiidid/vaginaalkreem. (-II-). * Mikonasool – Daktarin geel. Suus, neelus ja seedetraktis esinev kandidoos. * Ekonasool – Gyno-pevaryl – vaginaalsuposiidid. (Candida poolt põhjustatud seeninfektsioonid vaagnapiirkonnas). * Flukonasool – kapslid, infusioonlahus. Diflucan, Diflazon, Mycosyst, Fluconazole. (Süsteemsed , invasiivsed seeninfektsioonid. Suukaudne ravi on näidustatud ka lokalsele ravile allumatu/sobimatu naha seeninfektsiooni ravis, küünte seeninfektsiooni ravis). * Itrakonasool – kapslid, tabletid. Orungal, Prokanazol, Itraconazol. (süsteemsed, invasiivsed seeninfektsioonid. Suukaudne ravi on näidustatud ka lokalsele ravile allumatu/sobimatu naha seeninfektsiooni ravis, küünte seeninfektsiooni ravis). Allüülamiinid: * Terbinafiin – kreem, geel, lahus, sprei, tabletid. Lamisil, Terbinafin. (dermatofüütide ja Candida poolt põhjustatud seeninfektsioonid). Morfoliinrühm:
Välimine küünealune seeninfektsioon on sagedaseim küüneseene tüüp, mille tavalisemaks tekitajaks on T rubrum. Infektsioon algab tavaliselt küüne välimisest või välimisest-külgmisest osast, kollaka või valge läbipaistmatu triibuna. Küüneserv võib muutuda muredaks ja eralduda loozist (onühholüüs). Aja jooksul liigub kahjustus edasi küünevalli suunas. Küüned võivad muutuda inetuks, paksuks, kollakaks või muud tooni ja võivad täielikult laguneda. Pindmise valge seeninfektsiooni (10%)tekitajaks on tavaliselt Trichophyton mentagrophytes. Küüne pind muutub pehmeks, valgeks, kuivaks, puuderjaks; seda on kerge ära kraapida. Küüneplaat ei muutu paksuks ega eraldu loozist. Seenorganismid läbistavad aja jooksul küüneplaadi ja liiguvad sügavamale. Proksimaalne küünealune seeninfektsioon on harv küüneseene tüüp. Selle tekitajaks on harilikult T rubrum. Infektsioon algab küüneplaadi küünevalli poolsest osast, sageli tingituna küünevalli traumast
olemasoleva MED: monoteraapia kerge 0,5- d Võib põhjustada akne MED: 1mg/kg. n. komedoonid nahaärritust. Kombineerida korral. Seeninfektsiooni Ravikuur ja takistab Pleegitav toime bensoüülpero Säilitusravi d. kestab uute teket. (kulmud, riided) ksiidi või . Iiveldus, keskmisel NB! oksendamine, t retinoidiga.
Välimine küünealune seeninfektsioon on sagedaseim küüneseene tüüp, mille tavalisemaks tekitajaks on T rubrum. Infektsioon algab tavaliselt küüne välimisest või välimisest-külgmisest osast, kollaka või valge läbipaistmatu triibuna. Küüneserv võib muutuda muredaks ja eralduda loozist (onühholüüs). Aja jooksul liigub kahjustus edasi küünevalli suunas. Küüned võivad muutuda inetuks, paksuks, kollakaks või muud tooni ja võivad täielikult laguneda. Pindmise valge seeninfektsiooni (10%)tekitajaks on tavaliselt Trichophyton mentagrophytes. Küüne pind muutub pehmeks, valgeks, kuivaks, puuderjaks; seda on kerge ära kraapida. Küüneplaat ei muutu paksuks ega eraldu loozist. Seenorganismid läbistavad aja jooksul küüneplaadi ja liiguvad sügavamale. Proksimaalne küünealune seeninfektsioon on harv küüneseene tüüp. Selle tekitajaks on harilikult T rubrum. Infektsioon algab küüneplaadi küünevalli poolsest osast, sageli tingituna küünevalli traumast
käterättidel, istmetel. Infektsioon võib põhjustada mitmeid erinevaid tunnuseid: kuiv kõõmataoline ketendus ; tavaliselt võib kaasuda murdunud juustega laik “mustade punktikestega” laik – juuksed on murdunud ketendava peanaha lähedalt siledad juusteta laigud keerion – väga põletikuline ja mädane kolle Tavaliselt on põletikunähud tagasihoidlikud. Seenespooride kandjatel ei pruugi olla mingeid tunnuseid või on vaid vähene ketendus peanahal. Loomadelt saadud (M.canis) seeninfektsiooni vaatamisel Wood`i lambi (pikalaineline ultraviolettvalgus) all võib näha koldes rohelist fluorestseeruvat värvust. Peaseen võib põhjustada mujal kehapiirkondades allergilist laadi lööbeid, mis ise seeneelemente ei sisalda. Neid lööbeid võib esile kutsuda ka suukaudne seenevastane ravi (2-6 näd peale ravi alustamist). Tavaliselt võivad tekida tihedad, sügelevad villilised laigud kehatüvel või ka väikesed sõlmekesed otsmikul. Diagnoosimine
Mähkmedermatiidi leevendamisel on oluline valida tooted, mis aitaksid kaasa paranemisprotsessile ning ei mõjuks ärritavalt (Adam 2008, Heimall jt 2012, Atherton jt 2015, Shobhana 2015, Tüzün jt 2015, Blume-Peytavi jt 2016). Tõhusad tooted sisaldavad tsinki, kummelit, Mg 2%, hüdrokortisooni, hennat või aloe verat. Kerge astmega mähkmedermatiidi korral võib kasutada leevendamiseks tsinksalvi ning raskema astme korral hüdrokortisooni. Seeninfektsiooni korral tuleb kasutada seenevastaseid vahendeid nagu klotrimasool või nüstatiin (Visscher 2009, Panahi jt 2011, Bonifaz jt 2012, Keshavarz jt 2014, Tüzün jt 2015, Nourbakhsh jt 2016). Käesoleva lõputöö autorid väidavad oma töökogemuse põhjal, et Eestis kasutatakse mähkmedermatiidi leevendamiseks peamiselt tsinksalvi ja seenifektsiooni korral klotrimasooli, kuid teisi aineid sisaldavad kreemid ning salvid ei ole veel laialdaselt kasutusel
eest. Patsientidel, kellel esineb alajäsemete neuropaatia, on suurenenud oht jalahaavandi tekkeks. Kõikide diabeetikute jalgu peab kontrollima vähemalt kord aastas ning vajadusel tuleb patsient suunata ravipediküüri või jalaterapeudi vastuvõtule. Diabeetikud peavad hoolitsema oma hammaste eest ja käima regulaarselt hambaarsti juures, sest soodumus suu piirkonna infektsioonide (näiteks igemepõletik, hammaste tugikudede põletik ehk parodontiit, kaaries või suu seeninfektsiooni) tekkeks on suurenenud. Need probleemid suurendavad omakorda diabeediravi tasakaalu. Diabeet ja erigrupid Rasedad Diabeetiku rasedust tuleb eelnevalt planeerida. Nii I tüübi kui ka II tüübi diabeetiku rasedusaegne jälgimine toimub eriarstiabi raames. Eakad Suhteliselt terve kuni 75-aastase isiku puhul võib järgida samu diabeediravi eesmärke nagu nooremate puhul. Metformiin on osutunud turvaliseks ja tõhusaks ravimiks ka eakate ravis,
Proovi transporditakse ja säilitatakse temperatuuril +37 °C mitte kauem kui 24 tundi. Kõik liikvorist või lumbaalpunktaadist isoleeritud seened loetakse haigustekitajateks. Veri. Kogutakse 10 ml veeniverd (lastel 5 ml), mis süstitakse verekülvi pudelisse (Bactec, Septi- Check, Signal). Vere säilitamine ja transport toimub temperatuuril +37 °C. Kõik verest isoleeritud seened loetakse haigustekitajateks ja samastatakse liigi tasemel. Hallitusseente isoleerimine süsteemse seeninfektsiooni korral on üliharv. Biopsiad. Steriilsetes tingimustes kogutud biopsiamaterjal transporditakse võimalikult kiiresti laborisse keeratava korgiga steriilses katsutis 0,9% NaCl-lahuses. Kõik biopsiamaterjalist isoleeritud pärmseened loetakse haigustekitajateks. Hallitusseente isoleerimisel tuleb arvestada materjali kontaminatsioonivõimalusega ja hinnata konkreetse hallitusseene võimet tekitada oportunistlikke infektsioone. Diagnoosimine
annaabi.ee 
