Eriti efektiivne on seente vastu. • oMetalli tootmine—mitmeid metalle (nt rauda) saab toota bakterite abiga. • oValguliste ensüümide tootmine—neid on vaja toiduaine- (suhkur), tekstiili- (kanga kudumisomaduste parandamiseks vajalikud ensüümid) ja farmaatsiatööstuses (antibiootikumid, vitamiinid, pesupulbrid). • oBaktereid kasutatakse ka näiteks vee puhastamiseks jne. 26. Andibiootikumiravi seenhaigustesse suurenemine: organismi mikrofloora muutub ja organismi vastupanu haigustele nõrgeneb. 27.Seenhaigustesse nakatumise ohud - alkohol, plätudeta käimine üldbasseinis, ebatervislik toitumine, suitsetamine, mitteaktiivne eluviis, külmetamine. 28.Bakterite haiguste tekke põhjused: bakterirakud võivad oma elutegevuse käigus eritada mõrgiseid aineid; kui bakterirakud sisenevad inimeste rakkudesse kasutades neid varjualusena ja toiduallikana. NT:
tasandil osmoos Bakterid rakendusbios: toiduainete töötlemine ja alkoholi saamine (piima, kurgi,kapsa hapendamine, juust), biotõrje(ohutum inimestele), seenhaiguste tõrje, metallide tootmine, meditsiinis (insuliin, vitamiinid, aminohapped) Seened rakendusbioloogias: koos bakteritega ühed peamised surnud organismide, keemiliste ühendite ja tarbe puidu lagundajad. Põhjustavad seenhaigusi.Inimene nakatub seenhaigustesse: avalikus dussiruumis, umbsed/niisked jalanõud, väikesed nahatraumad. Vältimine: ühiskasut. Dussiruumides kasuta kummisandaale, ära laena teiste jalanõusid, kuivata korralikult pärast pesu 3. Milline on seente ja bakterite osa looduses? Seened osalevad mulla tekkes, aitavad taimedel omastada toitaineid, 4. Milline on seente ja bakterite osa inimtegevuses? Seened: toiduks, ravimitööstused(antibiootikumid), toiduainetetööstused(pärmseened, sinih.juust),
väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse oluliste osadena. Õppesisu: Seente välisehituse ja peamiste talitluste võrdlus taimede ja loomadega. Seente välisehituse mitmekesisus tavalisemate kott- ja kandseente näitel. Seente paljunemine eoste ja pungumise teel. Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasitism ja sümbioos. Eoste levimisviisid ja idanemiseks vajalikud tingimused. Käärimiseks vajalikud tingimused. Inimeste ja taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine. Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm. Samblike mitmekesisus, nende erinevad kasvuvormid ja kasvukohad. Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasustamine. Seente ja samblike osa looduses ning inimtegevuses. Põhimõisted: ainurakne, hulkrakne, käärimine, pungumine, sümbioos, mükoriisa. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: 3. klassis on õpitud seente eluavaldusi ja mitmekesisust, söödavaid ja mürgiseid kübarseeni ning kuidas
Mida vähem erineb kartuli temperatuur koristamise hetkel õigest säilitustemperatuurist, seda kauem kartulid säilivad. Koristatud saadused tuleb hoida varjus. Koristusaja valikul lähtutakse kartuli kasvatamise eesmärgist, sortide kasvuaja pikkusest, lehemädaniku lööbimisest jne. Optimaalne koristusaeg on kartuli tehnilise küpsuse saabumine pealsete kuivamine ja mugulate koore kinnijäämine. Seemnekartuli võib koristada enne küpsust, et vältida nakatumist seenhaigustesse. Sel juhul tuleb 8-14 päeva enne koristust pealsed eemaldada, et mugulate koor jääks kinni. Koristatakse sortide valmimise ja lehemädanikukindluse järjekorras. Koristada tuleks kuiva ilmaga ning mugulaid võimalikult vähe raputades. Enne hoiustamist peavad mugulad olema kuivad. Koristamisel kasutatakse kombaine, kuid neil on omad piirangud. Keskmiselt sõidavad kombainid 5km/h (ideaalsetes tingimustes on võimalik ka 8km/h). Kombainidega saab
y uurib arvutimudeli abil loomaraku osade ehituslikke ja talitluslikke seoseid; y võrdleb looma- ja taimeraku ehitust ning eristab neid nähtuna mikropreparaatidel, mikro- fotodel ja joonistel; y valdab mikroskopeerimise lihtsamaid võtteid; y analüüsib plastiidide, vakuoolide ja rakukesta ülesandeid taime elutegevuses; y võrdleb seeneraku ehitust looma- ja taimerakuga; y hindab seente osa looduses ja inimtegevuses ning nende rakendusbioloogilist tähtsust; y hindab seenhaigustesse nakatumise riske inimesel; y võrdleb bakteriraku ehitust ja talitlust päristuumsete rakkudega; y eristab päris- ja eeltuumseid rakke mikrofotodel ja joonistel; y seostab inimesel enamlevinud bakterhaigustesse nakatumise viise nende vältimise võima- lustega; y hindab bakterite elutegevuse osa looduses ja inimtegevuses; y toob näiteid bakterite rakendusbioloogilistest valdkondadest. 12
Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda põhjustavad paljud seeneliigid. Haavakoor on teistest puukoortest toitvam. Halli tooniga haavad nakatuvad seenhaigustesse kergemini, kui roheka koorega haavad(elujõulisemad tänu klorofülli rohkusele). Haavalehed värisevad, kuna lehelaba kuju on ümar ja vars pikk. Haavast valmistati vanasti haabjaid (paat). Vanasti vooliti haavast lusikaid, kulpe (toidunõusid). Praegu hindab haaba paberitööstus (töötlemiseks kulub vähem kemikaale). Parim tikkude valmistamiseks, kuna puit ei ole rabe. Haavast valmistatakse saunalavasid(ei aja välja vaiku, istumisel ei tundu kuum ega konarlik. Vanad haavad
Taimetervise seisukohast on parimaks lõikuse saavutamiseni, kuna sel perioodil on ajaks aktiivne kasvuperiood (juuni keskpaigast augus- • puude energiavarud miinimaalsed; ti lõpuni), mil rakkude kasv ning energiavarud taga- • noor koor on väga lahtine ja õrn; vigastuste vad lõikehaavade kiire paranemise, mis omakorda tõ- kaudu toimub nakatumine seenhaigustesse (sel kestab haigusetekitajate sisenemistee. Ka olemasole- ajal on õhus palju seeneeoseid); vad mädanikukolded eemaldatavatel kuivadel okstel • räsida saavad pakatavad pungad ning kasvu kapselduvad kiiresti ning kuivad oksad on ka hästi alustanud võrsed. märgatavad. Lisaks ei teki suuremate okste eemalda- Tugeva mahlajooksuga puuliike lõigatakse ainult mise järel nii palju vesivõsusid kui varakevadise lõi- suvel
Sel juhul teevad ulukid vähem kahju teha läheduses olevatele metsanoorendikele. Harvendusraiel kasvama jäetud puude tüve umber võib pärast raiet köita raiejäätmeid, mida tuleks uuendada, kui eelmised juba küllalt söödud. Aladel, kus on põtrade talvised koondumispaigad, tuleb sagedamini ette noorte kuuskede ja mändide koorimist. Põdra kooritud puu (eriti kuusk) on enamasti pöördumatult kahjustatud, kuna haava kaudu nakatub puu seenhaigustesse ja nõrgestatud puid asustavad putukkahjurid. Enamasti murdub põdra kahjustatud kuusk aastate pärast tüvemädaniku tõttu tormis. Mänd on veidi vastupidavam. Puude koorimise vältimiseks on soovitatud tüvesid kraapida (seejuures kambiumi vigastamata) vaiguerituse soodustamiseks. Vaigutatud puud põder ei taha, sest vaik on mõru. Eestis oleks sellise meetodi kasutamine mõeldav just kallimate okaspuu võõrliikide korral.
10 Joonis 7. Harilik metspipar 11 Aster (Aster) Konkreetne liik: amellaster (Aster amaellus) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,2-0,6 m kõrge, lõpplaius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: rohtne püsik, poolkerajas põõsas Lehed: lehed rohelised, vahelduvad, piklikud, varred karvased Õied või õisikud: õied sinakaslillad Õitsemine: juuli lõpp kuni oktoober Liigi eritunnused: vähem vastupidav haigustele nakatub seenhaigustesse, vajab jagamist Kasvukoha nõuded: kasvab päikese käes, talub ka poolvarju, kasvab mistahes hästi dreneeritud aiamullas, ei talu liigniiskust, tuulevaikne või aeg-ajalt õrnalt tuuline kasvukoht Kasutamine haljastuses: rühmadena alpiaedadesse, lõikelill, ääristaim Joonis 8. Amellaster (http://y.delfi.ee/orig/129929/9862715_WbSLXG.jpeg; http://www.naturephoto-cz.eu/pic/bilek/gorska-nebina-0407.jpg) 12
säilitustemp takistab kahjustaja arengut, kõrge temperatuur hävitab haigustekitajaid, kahjureid (kartuleid leotatakse 43 kraadises vees, teravilja seemet kuumutatakse 45 või 52 kr juures), põldusid aurutatakse spetsiaalse masinaga) ( Seemnete harjamine (enne külvi, eemaldab haigustekitajaid) ( Külvisenormi suurendamine/vähendamine (vähendab umbrohtumust ja suurendab ohtu nakatuda seenhaigustesse/sama liigi taimedel on optimaalne kasvutihedus) ( Õige külvi aeg taim läbib kõige kiiremini aja, mil ta on väga vastuvõtlik ( Viiviskülv pisut hilisem külv selleks, et peale põlluharimist tärganud umbrohud külvi käigus häviksid ( Must kesa hävitab umbrohuseemneid, tuleb hoida mustana vähemalt kesksuveni ( Pimedas harimine - paljud seemned vajavad idanemiseks valgusimpulssi, võib ka hetkest piisata
silmale nähtamatud. Säsikiirte rakud asuvad puutüve suhtes radiaalsuunaliselt mitmerealiste kihtidena. Nad annavad säsikiirtele tugevuse, kuid neil on puidu kasutamisele ka teatud tehniline tähtsus. Näiteks puidu immutamisel tungib immutusvedelik nende kaudu puitu. Säsikiirtes olevad rakud sisaldavad tärklist, rasvu, polüsahhariide (liitsüsivesikuid), vaigu, parkaineid (tanniin). Viimati nimetatud kahel ainel on antiseptilised omadused, mis takistavad puidu nakatumist seenhaigustesse ning nende levikut. Okaspuud sisaldavad ka vaiku mida lehtpuudel ei esine. Vaigu eesmärgiks on kaitsta puitu kahjustuste eest. Kui puitu mehaaniliselt kahjustada moodustub vigastatud pinnale vaiukelme. Tänu vaigu sisaldusele on ka okaspuidust saematerjalid vastupidavamad välistingimustes. Looduslikku vaiku kogutakse peamiselt männi lahtise vaigutamisega, teistelt puuliikidelt (seeder, kuusk, lehis) saadakse meditsiinis kasutatavat vaiku kinnise vaigutamisega.
Põlvkonnad mõlemal liigil üheaastased. Männinoorendikke kahjustas kohati (eriti aastail 1971.....1978) hiidürask (Dendroctonus micans), must või tumepruun putukas, kes on ka ühtlasi meie suurim üraskiliik (6.....9 mm). Ulatuslikud kahjustused esinesid liigniisketel kasvukohtadel ja looaladel, kus tingimused männi juurekava arenguks olid halvad. Kohati hukkus 18.....25 a. männikultuurides 50.....80 % puudest. Hiidürask võib asustada ka üksikuid vanemaid, sageli koorevigastustega ja seenhaigustesse nakatunud kuuski. Erinevalt teistest üraskitest rajab hiidürask haude üksinda. Sisenemisava ümber tekib iseloomulik vaigurõngas ja puu jalamile pudeneb vaigusegust näripuru. Lendlus toimub juunis õhtuti või öösel. Asustab vaid kasvavaid puid, lamapuidul ei esine. Haue rajatakse tüve alumisele osale juurekaela piirkonda. Emane rajab kuni 7 cm pikkuse emakäigu ja muneb sinna portsjonitena mune. Kuivõrd ema muneb vaheaegadega on leida väga erineva arenguastmega tõuke
annaabi.ee 
