Kokkuvõte aru ja sookasest Kased uuenevad hästi looduslikult .Mõlemad kased paljunevad hästi seemneliselt , eriti arukask . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud
võrsikutega paljundamine pistikutega paljundamine paljundamine pookimisega 3) mikropaljundus Oma olemuselt on vegetatiivne paljundamine olemasoleva taime osadele ühel või teisel viisil juurte „tekitamine“. Seetõttu kujutab taime vegetatiivselt paljundatud järglaskond endast ühte ja sedasama taime. Ühe ja sama taime vegetatiivselt paljundatud järglaskonda nimetatakse klooniks. Kui võimalik, siis tuleks eelistada seemnelist paljundamist, kuna seemneliselt paljundatud taime juurekava on tugevam seemneliselt on võimalik taimi üldjuhul paljundada väga massiliselt seemneliselt paljundatud taim on „geneetiliselt noor“, kuna ta kannab mõlema vanema geene, mis kombineeruvad alati veidi erineval moel; selliselt paljundatud järglaste looduslik varieeruvus on suurem ning tagab parema vastupidavuse keskkonnatingimustele
Istutustiheduseks on 1...2 tk/jm. Liik paljuneb nii varakevadiste puitunud kui suviste haljaspistikutega. 2) Vitis amurensis - amuuri viinapuu Jagunematute, 3...5 hõlmaliste lihtlehtedega, kuni 10 meetri kõrgune liaan. Hapumaitselised marjad mustad, sinakasvalge kirmega, umbes 1 cm läbimõõduga ning söödavad. Talub kuni 40 kraadilist pakast. Valgusnõudlikum kui harilik metsviinapuu. On suhteliselt vähe levinud, kuid vääriks laiemat kasutamist. Paljuneb nii seemneliselt kui haljaspistikuist. 3) Vitis vinifera -harilik viinapuu Harilik viinapuu ei kõlba meie tingimustes kasutamiseks haljastuses ning väärib siinkohal nimetamist ühelt poolt süstemaatilise kuuluvuse tõttu viinapuuliste sugukonna viinapuude perekonda ning teiselt poolt kui harrastusaednike oskusi ning pühendumust proovile panev marjakultuur. Harilik viinapuu tõuseb, olenevalt tugede kõrgusest, 10 ... 20 meetri kõrgusele. Esineb palju sorte, millest mitmed suudavad
arukasega, hariliku haavaga, hariliku männiga jt. Puhtkuusikuid on tekkinud peamiselt kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. Metsaomanikul on laias laastus võimalik valida kahe võimaluse vahel, kas raiesmik täielikult kultiveerida e. uuendada, st. istutada puittaimi või külvata seemet kogu raiesmiku pindalale või teise võimalusena jätta metsastatav ala looduslikule uuendamisele e. uuendumisele. Looduslik uuenemine toimub kuusepuhul ainult seemneliselt, inimese kaasabil nii seemneliselt (vanasti, mõisate ajal, teostati täiskülvi, ehk terve maapind külvati koos suvise teraviljaga maasse, nüüdsel ajal on moeks saanud lapikülv), kui puittaimi istutades. Enamasti valitakse kuuse puhul istutuse, iseasi kas siis paljas juurseid taimi või potitaimi. Maapinna ettevalmistamine võiks metsauuenduseks toimuda külvipuhul kahel viisil, kas labidaga külvilappide ettevalmistamine või siis masin külv, seda viimast kasutatakse rohkem männiseemne külvamisel
Raunkiaeri (1903) klassifikatsioon, mis põhineb taimede uuenemispungade asukohal. fanerofüüdid hemikrüptofüüdid terofüüdid kamefüüdid geofüüdid hüdrofüüdid boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) Seemneliselt uuenenud lehtpuud Vegetatiivselt uuenenud lehtpuud rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest võrahorisont puurinne võraalune tüvehorisont põõsarinne põõsa-
· Jänesekapsa-kõdusoo Intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud madal- ja siirdesoomullad. Hästi lagunenud 20 cm tüsedune kõduturba kiht. Muld värske või niiske. Põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30...80 cm maapinnast. · Jänesekapsa, sinilille Muld on viljakas, liivsavi või saviliiv moreenil. Metsakõdu on õhuke, huumusekiht on kuni 25 cm tüsedune. 4) Metsauuendamise valik Mänd uueneb hästi seemneliselt, seemnekandvus algab männil 20 aastaselt, seemneaastate sagedus on 3-5 aasta tagant. Tihti jäetakse lankidele männi seemnepuid, sest seemned levivad kaugele ja mänd on tormikindel puuliik. Mändi ka külvatakse. Et seemned hästi idanema hakkaks, valmistatakse ette külvilapid ja külvatakse erinevatel viisidel: hajalikülv, rennikülv ja diagonaalselt. Männi istikuid istutatakse, põhiliselt kasutatakse potitaimede istutamist toruga ja kiilistutust. 5) Maapinna ettevalmistus
praegu hooldatakse ca 650 ha peam. Lääne-Eestis Puisniidu hooldamiseks vajalik: niita igal aastal mitte enne 1.juulit; hein riisuda ja ära vedada; hoida puude liituvus ja põõsaste katvus ca 0,1 – 0,3 (0,5) 1) heina niitmise ja koristamise mõju niidule paranevad valgustingimused, soodustub valgusnõudlike liikide kasv väheneb oluliselt suurekasvuliste taimede lehepind ja biomass niidetud aladel on rohkem seemneliselt paljunevaid liike niidetud aladel graminoidide (kõrrelised ja lõikheinalised) osatähtsus väiksem ja suurem rohundite, sealhulgas lämmastikku fikseerivate liikide arv heina äraveoga viiakse igal aastal niidult ära suur hulk toitaineid ja hoitakse mullaviljakus keskmisel tasemel (soodustab samuti erinevate nõudlustega liikide kasvu) tulemus: saavad üheaegselt kasvada koos väikese- ja suurekasvulised
17. Metsamaterjalide mahu määramine. Ümarmaterjalid kõige tavalisem on palk, maht määratakse mahutabelite abil, selleks tuleb teada: materjali ladvapoolset diameetrit; materjali pikkust meetrites. Virnmaterjalid maht leitakse virna kõrguse pikkuse ja laiuse korrutisena. Saematerjalid tuleb leida materjali ühe tüki maht (selleks vaja teada materjali laius paksus ja pikkus). 18. Metsade uuenemine ja uuendamine. Jaguneb: 1) Looduslik metsauuenemine võib toimuda kas seemneliselt selleks on vaja soodsat viljakandvusperioodi ning soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Vegetatiivselt 2) Vegetatiivne uuenemine toimub kännuvõsu (areneb kändudel uinuvatest pungadest peale puu raiumist) ja juurevõsudega (areneb juure lisapungadest). Vegetatiivselt tekkinud puud on tavaliselt lühemaealised, kannatavad rohkem haiguste käes ja on madalama kvaliteediga (nt tüvi võib kõver olla).
Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jo) – pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga ss ja md muldadel, I-III bon kuuse enamusega puistud. Kõdusoometsi 5-6% ja see suureneb, kuna NL ajal aktiivne kuivendamine ja välja kujunemas on kõdusoo kkt. Metsade uunemine ja uuendamine Uut põlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Metsauuendamine e. Metsakultiveerimine Seemneliselt ehk generatiivselt Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemnete idanemine sõltub: o Seemne kvaliteedist o Keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb: o Bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusenõudlikus, külmakindel) o Keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla
Gause reeglist tuleneb otseselt limiteeriva sarnasuse printsiip, sellest omakorda otseselt võimalus, et kooslused saavad olla liikidega küllastunud, A on õige; 141. Kas taimede maa-alune konkurents on pigem: A. Sümmeetriline? B. Asümmeetriline? C. Kaudne? D. Tsentraalne? Sümmeetriline muidugi, võsukonkurents on asümmeetriline, A on õige; 142. Kas agregeeritud ruumiline jaotus võiks iseloomustada: A. Heeringaid? B. Seemneliselt paljunevaid põlluumbrohte? C. Pesitsus- ja toitumisterritooriumi kaitsvaid haudelinde? D. Fütoplanktonit? Parvlemine on agregeeritud eluviis, A on õige; 143. Eeldame, et kahe ristuva isendi geneetiline distants on positiivselt seotud isendite vahemaaga ruumis. Kas sel juhul on reproduktiivne edukus maksimaalne: A. Võimalikult väikese levimiskauguse korral? B. Võimalikult suure levimiskauguse korral? C
Luhatingimustes on karjatamise mehhaaniline mõju väga tugev. Karjatamise suhtes tundlikud taimeliigid hävivad, tolerantsed liigid aga jäävad püsima. Niitmise ja karjatamise tulemusena suureneb luhtade taimkattes kõrreliste ja tarnade osatähtsus (Pork, 1964). Raskete heinakoristusmasinate mõju on toimelt sarnane karjatamisele. Eriti tugevalt mõjutavad masinad märjemaid luhaalasid. Traktori rattajälgedes on märgata tarnade ja väärtuslike heintaimede vähenemist. Seal levivad seemneliselt paljunevad lehtrohud. Rohustu hõrenemine, madal kasv ja liigilise koosseisu muutus on märgatav veel 3-4 aastat peale traktori sõitmist. Kuivematel luhtadel on masinate mõju väiksem kuid paljudel neist on traktorijäljed märgatavad veel mitmelgi aastal. Eriti tugev on masinate mõju heinaveoteede ja luhtade pealesõiduteede ääres (Pork, 1981). Luhtade taimkattele avaldab mõju ka jõe veereziimi muutmine: kas jõe süvendamine või veetaseme tõus
kujunema kõdusoo kasvukohatüüp. 10. Metsade uuenemine ja uuendamine. 10.1. Looduslik metsauuenemine Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, siis on loodusliku uuenduse teke on igati positiivne, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda 1. Seemneliselt e. generatiivselt 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad 37
järgse metsakultiveerimiskohustuse karmim jälgimine suurendab hüppeliselt just vajadust 4-aastaste kuuseistikute järele. 29. Metsa kultiveerimine, selle vajadus. Millal eelistada metsa külvi, millal istutust? METSA UUENDAMINE Metsa uuendamise eesmärgiks on uue metsapõlvkonna saamine. Metsa uuendamiseks külvatakse metsaseemneid, istutatakse metsataimi või aidatakse kaasa loodusliku metsauuenduse tekkele. Looduslik uuenemine võib toimuda seemneliselt või vegetatiivselt (kännu - ja juurevõsude abil). Kunstlik metsa uuendamine toimub istutamise või külvi teel. Seda nimetatakse ka metsa kultiveerimiseks. Metsa külv Eestis külvatakse enam mändi, harvem arukaske ja h. tamme. Külvi eelised istutamise ees: 1) istutamisega kaasneva juuredeformatsiooni vältimine; 2) tööde kerge mehhaniseerimine; Külvi puudused: 1) suur seemnekulu; 2) tõusmete tundlikkus ebasoodsate kasvutingimuste suhtes;
annaabi.ee 
