Teaduse St., 75501 Saku, Estonia Sissejuhatus Lutserni-kõrrelise segukülvi kasvatamisel on võrreldes lutserni puhaskülviga väiksem keskkonna lämmastikuga saastatus, teiselt poolt on võrreldes kõrreliste puhaskülviga võimalik pikendada rohusööda optimaalset koristusaega. Segukülvi rohusööt on väiksema proteiinisisaldusega, sest kõrreliste bioloogiline areng on lutsernist kiirem. Lutserni-kõrreliste omavahelise suhte muutmisega saame reguleerida rohusööda seeduvust ja rohusööda toorproteiini (TP) kasutamise efektiivsust. Kõrrelised ja lutsern erinevad neutraaldetergentkiu (NDF), happedetergentkiu (ADF) ja ligniini (ADL) kontsentratsiooni poolest, kõrrelised on kõrgema kiusisaldusega, kuid sealjuures väiksema ligniinisisaldusega kui lutsern. Võrreldes kõrrelistega on liblikõielised suurema lõhustamatu NDF-ga, kuid NDF lõhustuvuse kiirus on liblikõielistel suurem (Hoffman et al, 1993). Lutserni rakuseinad on rohkem
Toitefaktoritest on peale teiste ka olulisel kohal toorkiu sisaldus. Toorkiudu on loomal vaja normaalseks seedimiseks ning see tagab loomal täiskõhutunde. Kõige toorkiurikkamad söödad on kore- ja rohusöödad. Toorkiu sisaldus sööda kuivaines ei tohiks olla suur, kuna mida rohkem toorkiudu seda väiksem on looma seeduv energia. Tehtud tööst võib järeldada, et kiul on suur tähtsus põllumajandusloomade söötmisel. Toorkiud on hea looma söötmisel, kuna parandab seeduvust. Kuid meeles tuleb pidada, et toorkiurikaste söötadega üle pingutada ei tohi. Seda seetõttu, et toorkiurikkad söödad on energiavaesed. Loomapidajad peavad väga suurt tähelepanu pöörama loomade söötmisel toorkiusisaldusele söödas. 7 Lisad Lisa 1. Lihakusklassid Lihakusklass Kirjeldus S (super) Profiilid on ilusad ümarad, lihaste areng on
poolt alumiste lehtede varisemisest taimiku kokkukasvamisel. Väga suure kiusisaldusega rohusööda saab põldtimutist loomise faasis (varte NDF 688 g kg-1 ja ADL 51,1 g kg-1 KA). Varte ligniini kontsentratsioon NDF-st oli õitsemise faasis lutsernil 16,5, ristikul 11,4%, kõrreliste kõrtes loomise faasis 5,9%, see on üks põhjus, miks kõrreliste kiud on potentsiaalselt seeduvam kui liblikõieliste kiud. Ligniin kui seedumatu koostisosa vähendab otseselt rohusööda seeduvust ja söömust. Kudede puitumise negatiivne Tabel 5. Kõrte/varte NDF ja TP sisaldus g kg-1 KA-s. Liik Kõrsumine/ Loomise algus/ Loomine/ varsumine nuppumine Õitsemine NDF TP NDF TP NDF TP Põldtimut 541 121 660 101 688 85 Har. aruhein 537 128 624 114 661 97 Karj. raihein 529 122 612 106 620 93
tekivad umbsooles ja käärsooles. Peristaltika juhib neid pärasoolde, kus nad välja puuksutatakse. Karnivooridel tekib proteiinidest vesiniksulfiid ja lenduvad amiinid – need fermenteeritud proteiinid ei imendu. Suur jämesool on hobustel (fermentatsioon toimub käärsooles). Jänestel, lindudel toimub fermentatsioon umbsooles. Fermenteeritakse taimseid SV (tselluloos, pektiin) ja peensooles seedimata SV. Rohke rakukestaainete sisaldus ratsioonis põhjustab tärklise madalat seeduvust ja mittetäieliku proteiinide seedet – seostuvad pektiini ja tselluloosiga. Hobusel mood. vajaminev energia 75% jämesooles toodetud VFA-st. Siiski, kui väga palju VFA-d toodetakse, pole see ka hea. See on vaja neutraliseerida bikarbonaatidega (tuleb pankreaselt, niudesoolelt, jämesoolelt), kuid kui väga palju VFA-d on, siis see ka ei aita – pH langeb ja mikroorganismid surevad, aga laktaati sünteesivad bakterid jäävad ellu – laktaat kahjustab epiteeli.
ioon ti i Ülesanded kokkuvõtlikult a) mõjutab soodsalt sööda omadusi; b) mõjutab soodsalt loomsete toodete omadusi; c) mõjutab soodsalt dekoratiivkalade ja -lindude värvi; d) rahuldab loomade toitumisvajadusi; e) parandab loomakasvatustoodangu mõju keskkonnale; f) mõjutab soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu, mõjutades eelkõige mao-soole mikrofloorat või sööda seeduvust, või g) omab koktsidiostaatilist ja histomonostaatilist (antibiootilist) mõju. Ülesanded lähemalt · Piimatoodangu suurendamiseks eeskätt laktatsiooni tipp-perioodil. · Piimatoodangu languse ära hoidmiseks laktatsiooni teisel poolel. · Piima koostisosade suurendamiseks (proteiin ja/või rasv). · Söömuse suurendamiseks. · Vatsas proteiini sünteesi stimuleerimiseks. · Lenduvate rasvhapete sünteesi stimuleerimiseks ja modifitseerimiseks.
Suhkrut kasutavad (kasutavad monosahhariide ja disahhariide) Hapet kasutavad (kasutavad laktaati, suktsinaati, malaati) Ammoniaagi tootjad Vitamiinide sünteesijad Metaani tootjad 26. Süsivesikute lõhustamine vatsas ja tekkivad produktid. Lahustuvad suhkrud lagundatakse kõige kiiremini, tärklis aeglasemalt Pektiin, tselluloos ja hemitselluloos (taime rakukesta materjalid, süsivesikud) fermenteeritakse tärklisest aeglasemalt Ligniin (ei ole süsivesik) vähendab tselluloosi seeduvust (hilissuvine hein!) Lagundamise lõpp-produktideks lenduvad rasvhapped ja CO2 27. Valkude lõhustamine vatsas. Ruminohepaatiline lämmastiku ringlus. proteiinid peptiidid aminohapped Aminohapete desamiinimine ja ammoniaagi teke Vatsas summaarselt: Bakteriaalse valgu süntees + lenduvad rasvhapped + ammoniaak Bakterid ja vatsas seedumata valk lagundatakse libedikus ja peensooles seedeensüümide toimel. Ammoniaak Vereringe Maks karbamiid Vereringe sülg Vats
Rohundid Rohundid rohumaal kasvavad mitte külvatud rohtsed taimed. Nad annavad 10-30% saagist. Söödavad ja hea söödaväärtusega rohundid, mis võivad aga rohkel esinemisel puudulikud söödad olla ja rohumaasaaki vähendada. Hea söödavusega rohundid Harilik raudrohi (verihein) 1-4% soovitatav, väga kõrge toorproteeini sisaldusega 20%, ravimtaim Harilik võilill- kahjulik- lammas hävitab võilille, Köömen- sisaldab eeterlike õlisid parandab sööda seeduvust Sügisene seanupp- piimja mahlaga, parandab rohu söödavust ja seeduvust. Süstlehine teeleht- pehmemad Kortslehed- lambakarjamaal hea Hapuoblikas- Vähesöödavad rohundid- rohkel esinemisel väheneb saak ja söödavus kehv. Harilik käbihein Härjasilm Karikakar Suur teeleht Hanijalg Naat Angervaks Tõlkjas Tõrvalill Kellukad Mailased Kahjulikud rohundid A- Parasiittaimed-
Kaer on olnud läbi aegade traditsiooniline hobuste sööt - maitsev, kergesti seeditav ja kõrge toiteväärtusega. Suurenenud on kaera populaarsus ka toiduviljana (kaerahelbed, jahu) - põhjuseks on proteiini ja rasva kõrge kvaliteet ning lahustuvate kiudainete sisaldus. Kaera teri iseloomustab suur sõklasus (25%); sõklad kaitsevad teri haiguste ja vigastuste eest, kuid nende toiteväärtus on väike. Sõkalde kiuline koostis vähendab terade üldist seeduvust ja alandab toitainete kontsentratsiooni, mistõttu kaera energiasisaldus on väiksem kui teistel teraviljadel. Suure sõklasuse tõttu on ka kaera terade proteiinisisaldus mõnevõrra madalam kui odral ja nisul. Viimasel ajal on suurenenud huvi kaera kui energeetilise kultuuri vastu. Kaera kasvupind oli 2010. a. meil ~36 000 ha. Kaera kõrs on 60...120 cm pikkune. Õisik on pööris, mille harud laiuvad igasse külge (avapööris). Pööriseharude tipus on 1..
Emas- ja isassuguhormoonid ei hävine täielikult liha kulinaarsel töötlemisel ja võivad kergesti mõjutada ka inimese organismi. Seetõttu on paljudes maades hormoonpreparaatide kasutamine piiratud või lausa keelatud. VI ENSÜÜMPREPARAADID Põhiliselt mikroobsed saadused, mis sisaldavad fermente (ensüüme). Ensüümpreparaadid sisaldavad süsivesikuid hüdrolüüsivaid (lagundavaid) fermente. Ensüümpreparaate lisatakse söötadele selleks, et parandada söötade seeduvust ja toitainete omastamist, selle kaudu paraneb sööda kasutamine, kiireneb loomade kasv ja areng. Ensüümpreparaatide abil on võimalik suurendada nende söötade hulka, mille kasutamiseks looma seedeorganid ei ole täielikult ette valmistatud - võimaldavad noorloomade varajast võõrutamist. Ensüüme tootvad bakterid rikastavad söötasid vitamiinide ja kasvu ning arengut kiirendavate bioaktiivsete ühenditega ning ainetega, mis hävitavad haigustekitajaid või pidurdavad haigustekitajate
põletikku, mis halvab nii kasvavate kui ka sugusigade jõudlust. Sigadele söödetava jõusööda optimaalne peenus on 0,8-1,2 mm TERMILINE TÖÖTLEMINE Riknemistunnustega jahu ja segajõusööda aurutamine vähendab sigade haigestumist (seedehäired, maksaväärastus) ja ka suremust. Aurutamisel hävivad tervistkahjustavate mikroobid, hallitusseened. Aurutatud sööt on maitsvam, sest osa jõusöödas olevast tärklisest muutub suhkruks. Sigadele antava kartuli aurutamine suurendab selle seeduvust. Negatiivsed küljed: vähendab valgu bioloogilist väärtust, sest ligikaudu 10% lüsiinist muutub aurutamisel omastamatuks. Osaliselt hävivad söödas sisalduvad A-, B^-vitamiin, toimeained ja ensüümid. Aurutamisel suureneb nitriti kui tervistkahjustava aine kontsentratsioon, eriti juurviljades. Hallitusseente poolt produtseeritud toksiinid ei hävi. Aurutamisega suurenevad lisakulutused - vaja on söödakööki ja vastavaid seadmeid, oluliselt kasvab energiakulu. PEENESTAMINE
Loeng 28.10.2008 September-detsember 2008. a. Seeduvuse määramise meetodid 1.) In vivo meetod 2.) In vitro meetod ehk laboratoorne meetod laboratoorses keskkonnas püütakse matkida selliseid protsesse, mis toimuksid analoogselt looma seedekulglas. ( vatsas näiteks) 3.) Indikaatormeetod 4.) In sacco meetod kotikese meetod. Kasutusel laialt loomakasvatajalt, kuid idee tuli humanitaarmeditsiinist. Koti mõõtmed 15 * 20 cm. Seeduvust mõjutavad tegurid 1) Söötade keemiline koostis 2) Söödaratsiooni koostis 3) Söötade ettevalmistus ja töötlemine. Töötlemine alustega, tavaliselt kasutatakse NaOH. 4) Loomne faktor. Tõu osakaal on olematu. 5) Söötmistaseme mõju. Söötmistase on arv, mis näitab, mitu korda söödetakse üle elatustarve taseme. Söötade energeetilise hindamise süsteemid 1) Heinaekvivalent ja heinaühik 1860. Daniel Thaer Deutschland
toksiinide toksilised omadused. Kasutatud on söötade keemilis töötlemist aluste, hapetega, ammooniumi või osooniga, segamine naatriumbisulfaadiga, füüsikalistest meetoditest on vahelduva eduga olnud abi termilisest töötlusest ja kiiritamisest, üha enam pakuvad huvi bioloogilised meetodid, mis põhinevad toksiinide mikrobiaalsel lagundamisel. Põhiline on, et kasutatud meetod, lisaks sellele, et kõrvaldab mükotoksiinist tuleneva ohu, ei kahjustaks sööda toiteväärtust, seeduvust või organoleptilisi omadusi ega mõjuks ise tervist kahjustvalt, lisaks peab meetod olema sedavõrd odav ning hõlpsasti kasutatav, et kulutused ei ületaks saastunud sööda asendamisega kaasneksid kulusid. Praeguseks leitud ning praktikas läbiproovitud mitmed efektiivselt mükotoksiinide sidujate või adsorbentidena toimivaid söödalisandeid, mis viivad toksiini looma organismist koos väljaheidetega välja ilma et see saaks mõju avaldada. Ainete detoksifitseeriva toime uurimine on
annaabi.ee 
