kõva, teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust. Parmesani valmitamiseks kulub 2 aastat, kusjuures ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 1620 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Väärtused Sisaldab kõiki vitamiine, proteiine, aminohappeid, mikroelemente ja muid väärtuslikke aineid. Tohtrid soovitatavad seda kiiresti seeduvat ja hästi omastatavat juustu isegi vanuritele ja lastele ning haigetele. Parmesani maitset ega lõhna ei ole seda mitte maitsnule võimalik kirjeldada, sest see on tavapärasest liiga erinev. Kasutamine Lauajuustuna söömiseks lõigatakse juustuhöövli või kartulikoorimisnoaga imeõhukesi laaste. Riivitud juustu riputatakse serveerimisel segasalatite peale (nt Caesari salat) ning klopitakse vinegrett- või ka muudesse külmadesse kastmetesse
looma vajadused peamiste toitefaktorite osas. Toitefaktorite proportsioonid ratsioonides peavad olema kindlas tasakaalus (ühe või teise puudus või liiga suur kogus võib põhjustada ainevahetushäireid ja toodangutaseme langust). Söödad ei tohi kahjustada looma tervist ja toodangu kvaliteeti ning nende kogused peavad olema reaalselt söödavad. Seejuures peab ratsiooni hind olema võimalikult madal. Keskmine lehm (500-550 kg) vajab elatuseks 5...5,5 sü ja 300...330 g seeduvat proteiini päevas (1 sü ja 60 g seeduvat proteiini 100 kg kehamassi kohta). Lisaks sellele kulub 0,5 söötühikut ja 60 g seeduvat proteiini 1 kg piima tootmiseks. Koostame söödaratsiooni keskmise suurusega (500 kg) lehmale, kes annab 11 kg piima päevas. Energiatarbe arvutamine: 5 sü (elatustarbeks) + 11 kg piima x 0,5 sü (tootmistarbeks) = 10,5 sü (kokku päevas) Seeduva proteiini tarbe arvutamine: 5 x 60 g s. prot.-i (elatustarbeks) + 11 kg piima x 60 g s. prot
erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Originaaljuust on seetõttu väga kallis, makstes näiteks USA-s 2430 dollarit kilo. Jäljendused, mida on sadu, maksavad muidugi vähem. Väärtused Kõiki vitamiine, proteiine, aminohappeid, mikroelemente ja muid parmesanis sisalduvaid väärtuslikke aineid ei jõua üles lugeda. Tohtrid soovitatavad seda kiiresti seeduvat ja hästi omastatavat juustu isegi vanuritele ja lastele ning haigetele. Parmesani maitset ega lõhna ei ole seda mitte maitsnule võimalik kirjeldada, sest see on tavapärasest liiga erinev. Et veenduda, kas teist saab parmesani sõber või vihkaja, peate ise järele proovima. Selleks soovitatavad asjatundjad osta väikese tüki riivimata originaaljuustu (või Itaalias valmistatud jäljendust) ning seda kas
riivjuustuna paljude itaalia toitude juurde. Itaalia vanasõna: "Riivi juustu alles siis, kui nuudlid juba keevad" ei pea sõna-sõnalt võtma. Õige on aga, et värskelt riivitud Parmesani tuleb eelistada pakendatud riivjuustule. Hapnikuga kokku puutudes kaotab juust oma aroomi. Väärtused Sisaldab kõiki vitamiine, proteiine, aminohappeid, mikroelemente ja muid väärtuslikke aineid. Tohtrid soovitavad seda kiiresti seeduvat ja hästi omastavat juustu isegi vanuritele, lastele ning haigetele. Kasutamine Lauajuustuna söömiseks lõigatakse juustuhöövli või kartulikoorimisnoaga imeõhukesi laaste. Riivitud juustu riputatakse serveerimisel segasalatite peale (nt Caesari salat) ning klopitakse vinegrett- või ka muudesse külmadesse kastmetesse. Väga tuntud roog on ka penne pestokastme ja parmesaniga; hästi passib parmesan muidugi ka
· nakkuste leviku vältimiseks: jootmisel kasutada puhtaid ämbreid/künasid; ämbrist jootmisel. igal hobusel oma ämber · võimalusel automaatjooturid · mitte lasta juua suuri koguseid külma vett peale treeningut-> külmetamise oht 5,23 traav (mJ seeduvat energiat) 10,05 gaopp 16,33 töö kerge töö 6,9x106kerge töö Nm päevas keskmine 7-12,8 N/m päevas raske 12,9-22,1 AJALUGU Toril TA-raskem, ja TB-kergem tori hobune,. Hetmani liinid: Halis, Hoius, Hingstar, Hasmo. Postjee- Bretoon: Tuhje, Loots, Virk, Tugev, Sammur(karvased jalad) ja Lembo massiivsus, hea lihastik, hea veojõud. Hingstar korrapärane eksterjööd, keskm. tüsedus. pehme selg, kitsas käik. Hasmo- saledamad,
valmistamiseks kulub 1620 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Originaaljuust on seetõttu väga kallis, makstes näiteks USA-s 2430 dollarit kilo. Jäljendused, mida on sadu, maksavad muidugi vähem. Väärtused Kõiki vitamiine, proteiine, aminohappeid, mikroelemente ja muid parmesanis sisalduvaid väärtuslikke aineid ei jõua üles lugeda. Tohtrid soovitatavad seda kiiresti seeduvat ja hästi omastatavat juustu isegi vanuritele ja lastele ning haigetele. Parmesani maitset ega lõhna ei ole seda mitte maitsnule võimalik kirjeldada, sest see on tavapärasest liiga erinev. Et veenduda, kas teist saab parmesani sõber või vihkaja, peate ise järele proovima. Selleks soovitatavad asjatundjad osta väikese tüki riivimata originaaljuustu (või Itaalias valmistatud jäljendust) ning seda kas riivida või lõigata sellest
· Jälgiti esmapoegunuid ja anti vasikatele ternespiima · Piima valgu- ja rasvasisaldus oli madalam (GMO) · 15 päeva pärast poegimist olid tulemused samad · Väiksem tapakaal www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448815000528?np=y# Piimakitsed · Piima andvate kitsede summaarsed tarbenormid on leitud elatustarbe ja piimatootmistarbe alusel · Kui kits annab 3 kg piima, siis saab ta kehavarudest piima tootmiseks 0,75 MJ ja 3,8 g seeduvat proteiini [http://www.extension.umn.edu/food/small-farms/livestock/sheep-goats/feeding-dairy-goats/] Tarbenormid [http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahekitsekasvatus- 2013.pdf] Noorkitsede söötmine · Et päevane juurdekasv oleks piisav, peab olema kättesaadav lisaks piimale ka startersööt, vesi ja kvaliteetne hein. · Talle kunstliku söötmise korral tuleb loomale anda kahe
2 Lehmadele arvestatakse söödanõudlus elatuseks nende eluskaalu järgi ja toodanguks nende eluskaalu juurdekasvu ning piimatoodangu järgi. Noorveistele arvestatakse söödanõudlus elatuseks ja juurdekasvuks koos. Hobustele arvestataks söödanõudlus eluskaalu ja töö järgi, lammastele nende eluskaalu ja laktatsioonikuude järgi. Päevased elatustarbe ja seeduva proteiini normid veistele on toodud tabelis 1. Seeduvat proteiini arvestatakse 6 g 1 MJ kohta. Töös on kasutatud abimaterjalina põllumajandusloomade söötmisnorme koos söötade tabelitega (Tartu, 1995) ja Söötade keemilise koostise ja toiteväärtuse tabeleid (Tartu, 2004). Tabel 1.Veiste elatustarbe normid Kehamass kg Metaboliseeruv energia MJ Seeduv proteiin g NOORVEISED 100 15,8 95
ainetest seedub 60%, jõusöödal 75% (veisest parem). Seedetalitluse areng varsal Sünnijärgselt emapiim. Maos lõhustub piimarasv e. lipaas 80-90% ja valk e. katepsiin (pepsiini ei ole) ph 3-4 Toitefaktorite tarve iibeks. Proteiinitarve - proteiini on varsal rohkem kui põrsal või vasikal. Proteiini kasutegur: 1kg juurdekasvuks kulub seeduvat proteiini 500g (Ca 25g; P 12g) Lootetarve - tiinus 340p. (sündinud varsas palju kuivainet, 24%) . Põhiline kasv tiinuse 8-11 kuuni, 1-7 kuuni talletub 11% energiastst ja 10% valgust. Liikumistarve - 30% elatustarvest Piimatootmistarve - Piim lehjem kui lehmal või seal. Koostis 11-12% kuivainet (valk 2-2,5%, rasv 1,5-2%) energiatarve 3,7mj /1l piima kohta, Ca 2,5kg. Proteiinitarve 40-50g /1l piima kohta, P 1,5-2g
lahjunud, mistõttu tuleb neile planeerida sööta ka kehamassi juurdekasvuks. Toodud normid on mõõdukalt lahjunud emaskitsedele kus ööpäevaseks kehamassi juurdekasvuks on arvestatud 50 g. Kui on tegemist tugevasti lahjunud emaskitsedega, siis peaks neile planeerima 100 g ööpäevast massi-iivet, väga tugevasti lahjunud emaskitsedele aga 150 g. Sellest tulenevalt tuleks toodud tarbenormidele lisada metaboliseeruvat energiat vastavalt 3 või 6 MJ ja seeduvat proteiini vastavalt 21 või 42 g. Lõpptiinete kitsede (4...5 tiinuskuu) summaarsed toitefaktorite tarbenormid on saadud elatustarbe-, lootetarbe- ja kehamassi juurdekasvu tarbenormide liitmisel. Toodud normides on arvestatud, et tiine kitse enda kehamass suureneb kahel viimasel tiinuskuul keskmiselt 25 g ööpäevas. Sellest tulenevalt suureneb sel perioodil kitse kehamass (viljastusprodukte arvestamata) keskmiselt 3...3,5 kg.
II Ida kitseherne Pikaealine, loob eeldused, et saab pärast teisi kultuure kasvatada, jätab mulda toitaineid ja parandab mulda. Valgu hektarisaak on suur, sest palju taime. Kahekordne niitreziim. Pikk kasutuskestus, palju toorproteiini, mitte liiga palju kiudainet, suur ja stabiilne seemnesaak, hea talvekindlus. III Kaunviljad Lühemavarrelised, seisukindlad, haiguste suhtes resistentsed, korraga valmivad. IV Suvirapsi seemne kasvatamine Söödakook sisaldab seeduvat proteiini, suurendab odrajahu väärtust. Suviraps Koristada õitsemise algul, hiljem puituvad. Heintaimede kasvatamise ökonoomiline hinnang Kogu suve saab nendega sööta loomi. Rohi on adav ja vähe tööd nõudev veiste sööt. Suur hektarilt saadav söödakogus, seeduv toitaine ja palju proteiini. Stabiilne saak, Maksumus madalam, kui teistel söötadel. Hheintaimede eelised: 1. Stabiilsem saak 2. Väike sõltuvus ilmastikust 3
3) Weende analüüsiskeem ja seedekatsed. Henneberg, Stohmann Saksamaa. 4) Seeduvate toitainete summa. (TDN) Saksamaa, USA, 5) Tärklisväärtus. Oskar Kelner Saksamaa. Leidis: a) ühe kg seeduva tärklise söötmisel ladestub nuumhärja kehas 248 g rasva. B) ühe kg seeduva proteiini söötmisel 235 g .c) ühe seeduva toorkiu söötmisel 253 g .d) ühe kg seeduva toorrasva söötmisel 598 g. Tärkliseväärtus on arv, mis näitab mitu kg seeduvat tärklist tuleb nuumhärjale sööta, et tema kehas tekiks sama palju rasva kui 100 kg antud sööda söötmisel. 6) Skandinaavia odrasöötühik . Nils Hansson Rootsi ja Holger Mllgaard Taani. Piimatootmise võime. 7) Kaerasöötühik . Bogdanov, Elin Anatoljevits NSVL, CCCP 8) Proteiini hindamissüsteemid 1) Toorproteiin. N * 6,25 ( see number on alati söödapakendite peal), kaladele antakse hoopis sulejahu, kus polegi aminohappeid.
annaabi.ee 
