See on umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu. Tuntud ja tähtsad järved on Suur Karujärv Suur Orjajärv Athabasca Wollastoni Põdrajärv Manitoba Winnipegi Nipigoni järv Metsajärv Loodus Peaaegu poolt Kanada territooriumi katavad metsad. Põhjas levib arktiline ja lähisarktiline taimestik, tasandikuprovintsides rohtlad. Tihedates okas ja väärispuumetsades kasvavad kuused, tsuugad, palsamnulud, mitut liiki mände ja seedreid Tüüpilisemad puud Mänd Kuusk Seeder Kanada tsuuga Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata väikseid tamme ehitavaid kopraid, samuti kärplasi (naaritsaid, kärpe, nugiseid), kelle karusnahka ammust aega väga hinnatakse. Veel asustavad Kanada metsi ameerika karud baribal ja grisli, ilves, koiott, rebane, skunk, karibu ja urson.
Lõpuks aga Enkidu ja Gilgames kohtusid. Enkidu hakkas kuningale kõiksugu asju ette heitma ja noomis teda, et miks too peab niimoodi vaeseid inimesi piinama. Gilgames selle peale aga oli hoopis rõõmus, et see inimene, kes ta unenäoski oli olnud, nüüd ta ees seisis. Gilgames ja Enkidu said sõpradeks, nad olid teineteisele justkui vennad. Enkidule ei meeldi aga hoopiski elu Urukis ja Gilgames tahab talle heameelt teha. Niisiis teevad nad meestega plaani minna seedrimetsa seedreid raiuma ja seedrimetsa valitsejat tapma. Kuningas Gilgames üritab selle teoga enda nime jäädvustada ajalukku, sest isegi, kui ta ei võida, jääb ta nimi sinna mehena, kes proovis tappa Humbabat. Enkidu kahtleb ja kõhkleb, kas ta ikka peaks minema Gilgamesiga kaasa, kuid lõpuks ikkagi läks. Nii nad võtavadki ette teekonna seedrimetsa, enne õnnistasid neid Uruki vanemad. Teel sinna jutustab Enkidu Gilgamesile tema unenägude tähendust. Lõpuks jõudsid nad mäejalamini ja vaatasid
Nii lähevad sõbrad ka koos Humbaba vastu. Gilgames näeb selle retke jooksul erinevaid ettekuulutavaid unenägusid. Nad tapavad Humbaba. Armastusjumalanna Istar palub Gilgamesi kaasaks, aga kuningas ei taha, sest ta teab mida jumalanna oma eelmiste kaasadega on teinud. Istar vihastab ja palus oma isalt, et too talle härja annaks, kes Gilgamesi vastu võitleks. Enkidu ja Gilgames saavad ka härjast jagu. Lõpuks mõistavad jumalad Enkidu surma. Kuna too röövis mägedes seedreid. Enkidu näeb unes ette, et surm on saabumas. Ta räägib sellest Gilgamesile, kuid too ei taha oma vennast loobuda. Kui lõpuks Enkidu sureb, on Gilgamesi lein pikk. Ta rändab maailmas ringi, et leida mees kellele on jumalad kinkinud surematuse Utnapisti. Teepeal ületab Gilgames paljud takistused ja lõpuks pääsebki ta mehe juurde. Utnapisti räägib veeuputusest, mille jumalad maa peale saatsid ja sellest kuidas tema sealt laeva abil pääses. Gilgames pöördus tagasi koju, Urukisse.
Shamati, kes õpetab Enkindule inimese kombeid, metslane omandab vaimu ja mõistuse. II tahvel: Gilgames plaanib minna öisele orgiale, kuid teda takistab Enkindu. Üpis võrdsete jõududega mehed võitlevad omavahel. Saavad sõpradeks. Gilgames jätkab oma senist elu, kuid muutub vähehaaval paremuse poole. III tahvel: Enkindule ei sobi elu Urukis. Gilgames tunneb talle kaasa ning mehed teevad plaani minna kaugele maale seedrimetsa seedreid raiuma ning tappa seedrimetsa valitseja Humbamba. Gilgames loodab selle teoga hävitada kurjus kogu maailmas ning saavutada surematu kuulsuse. Enkindu läheb kõhklustest hoolimata kaasa. IV tahvel: Kirjeldatakse teekonda seedrimetsa. V tahvel: Mehed võidavad Humbamba ning tapavad ta. Lisaks raiuvad nad seedreid ning saavutavad seetõttu jumalate pahameele. VI tahvel: Mehed jõuavad tagasi Uruk'i. Jumalanna Istar armub Gilgamesi ning soovib ta kallimaks saada
mäenõlvadel, mis jäävad loodest puhavate passaattuulte ette, ning vähem tuulealustel nõlvadel ja suurtes orgudes (500mm ja vähem). Kesk-Haiti madalikud on nii kuivad, et põlluharimine nõuab niisutust. Taimed Haiti oli kunagi peaaegu täielikult kaetud männi-, leht- ja segametsadega. Tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Puit on endiselt peamine energiaallikas. Niisketel kõrgetel nõlvadel on veel mände, mahagonipuid, seedreid ja dalbergiaid. Põhjas ja loodes on segametsi, lõunas ja edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi. On ka metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. Poolniisketel aladel, näiteks L´Artibonite'i jõe orus, on põhiliselt savann, kus siin- seal kasvab palme. Cul de Sacis ja teistes kuivades piirkondades (tasandikel) kasvavad kaktused ja astelpõõsad.
seista. Pidevalt tõusva nõudluse tõttu põllumajanduslike saaduste järele ei lasta maal enam nii kaua sööti seista ning maa viljakus väheneb pidevalt. Erosioon on Tansaanias olnud alati aktuaalseks ohuks, kuna Tansaania vihmaperiood on küll lühike, kuid väga intensiivne. 9. Metsamajandus Tansaania aladest on metsadega kaetud 37,7%. Liikide poolest on Tansaania metsades ülekaalus liigid Isorbelinia ja Brachystegia perekondadest. Tansaanias leidub rohkelt Aafrika roosipuid, seedreid ja mahagoni. Tansaania puiduvarud ei rahulda ekspordi ega riigisisese kasutuse nõudlusi. Küll aga eksporditakse täispuitu ning tooteid sellest. Tansaanias asuvad suuremad metsad riigi lääneosas kuna ülejäänud riigi aladel on kas savannile omane rohtla või kõrgmäestikes tundra. Metsadele on ohuks nende maharaie põllumajandusliku maa juurde saamiseks ja ka suure nõudluse tõttu puidu järele. 10. Tööstus
Kui tahta päevitada muinasjutulistel randadel, tuleb arvestada, et vihmade aeg kestab maist juuni lõpuni ja septembrist novembri lõpuni. Pealegi kujunevad just neil kuudel troopilised orkaanid, mis mõnikord kipuvad rannikualasid laastama. Loomastik Loomastik on tavaline Kariibiale palju roomajaid, nagu kaimanid, sisalikud, iguaanid, maod; rohkesti elab veelinde ja värvikirevaid troopikalinde. Taimestik Taimestik on troopiline. 46% pindalast on kaetud metsaga, kus kasvab seedreid, mände, väärispuid, nagu mahagonipuu, palisander ja tulbipuu, rohkesti on viljapuid. Kahjuks viimastel aastatel on hakatud metsi varasemast rohkem laastama.( allikas 2) Koloniaalminevik Dominikaani Vabariigi avastas Christopher Kolumbus oma esimesel õhureisil 1492 aastal. Hispaniola saar sai tugialaks hispaanlastele kui nad vallutasid Kariibi mere saarestikku ja Ameerika mandrit. 1697. aastal tunnustas Hispaania Prantsuse valitsuse üle läänepoolse
Liibanoni seeder ajab juured sügavale mäestikukaljude pragudesse ning suudab nii trotsida kangeidki torme. See puu peab vastu ka siis, kui talvehingus riisub kõik muu. Liibanoni seeder on teistest seedritest vastupidavam, tugevam ja elujõulisem. Kasutamine Liibanoni seedri pruun hästilõhnav ja kergestitöödeldav puit on väga hinnatud ehitustel, ka laevaehituses. Erakordselt mädanemiskindlast seedripuidust ehitatud hooned võivad vastu pidada aastatuhandeid. Seedreid kasutatakse ka dekoratiivtaimena parkides ja aedades. Nii Piibel kui legendid räägivad valitsejatest, kes saatsid oma alluvaid seedrimetsasid hävitama. Kuningas Saalomon laskis Jeruusalemma kuulsa templi ehitada just seedripuust. Seedripuitu kasutasid ka Egiptuse vaaraod. Foiniiklased vajasid seedripuitu oma laevade jaoks. Liibanoni seeder on oma kodumaal ammu haruldaseks jäänud. Tänapäeval on seal väikeste saludena järel vaid paarkümmend ruutkilomeetrit seedripuumetsasid,
ning 1842 Cap-Haïtieni linna. 12. jaanuaril 2010 tabas Port-au-Prince'i 7-magnituudine maavärin (2010. aasta Haiti maavärin), milles hävis suur osa linnast. Hukkus vähemalt 170 000 inimest. Taimed Haiti oli kunagi peaaegu täielikult kaetud männi-, leht- ja segametsadega. Tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Puit on endiselt peamine energiaallikas. Niisketel kõrgetel nõlvadel on veel mände, mahagonipuid, seedreid ja dalbergiaid. Põhjas ja loodes on segametsi, lõunas ja edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi. On ka metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. 10 Poolniisketel aladel, näiteks L'Artibonite'i jõe orus, on põhiliselt savann, kus siin-seal kasvab palme.
lojaalsuse Assüüriale tagas assüürlastest garnison. Analoogset mudelit on kasutanud enamus hilisemaid suuri impeeriume. 7.sajandi lõpus hakkas riik nõrgenema ning Babülon ja Meedia (meedlased olid pärslastega suguluses olev indoeuroopa rahvas) vallutasid Ninive ja purustasid Assüüria riigi. 1.4 Foiniiklased Foiniiklased asustasid Vahemere kitsast rannikuriba nüüdisaegse Libanoni ja Süüria aladel. Siin kasvas palju seedreid, mille puidust ehitati meresõiduks sobivaid laevu. Mujal vahemere kallastel oli laevaehituseks vähe sobivat puitu. Tänu osavatele laevajuhtidele olid foiniiklastel kolooniad ja tugipunktid paljudes Vahemere äärsetes piirkondades, kellega nad kauplesid.Mõned foiniiklaste kolooniad, nagu Kartaago kasvasid koguni võimsateks iseseisvateks riiideks. Oma retkedel kohtasid foiniiklased Egiptuse ja Mesopotaamia haritud rahvaid, kuid ka mahajäänud hõime Euroopas ja Aafrikas
Ükski kallas ega saar ei olnud siin liiga kauge, et oleks vaja läinud suuri meresõiduoskusi. Vahemerel sõitvad laevad sobisid halvasti sõiduks avamerel. Nad liikusid pikki kallast edasi aerude abil. Purjesid osati kasutada vaid pärituules sõitmiseks. Vaatame natuke vahemere geograafiat - kus elasid kreeklased, roomlased, foiniiklased, egiptlased. Vanaaja mereretki. Foiniiklased asustasid Vahemere kitsast rannikuriba nüüdisaegse Liibanoni ja Süüria aladel. Siin kasvas palju seedreid, mille puidust ehitati meresõiduks sobivaid laevu. Mujal vahemere kallastel oli laevaehituseks vähe sobivat puitu. Foiniiklaste laevade ehituse kohta pole palju teada. On teada, et laevadel olid kõrged kaardus otsad ja üks ruudukujuline puri. Tuulevaikuses liiguti edasi aerude abil. Tüüriks oli pikk mõla ahtris. Foiniiklased sõitsid tavaliselt ranna lähedal, neemelt neemele, kuid vajaduse korral mindi ka avamerele. Päeval orienteerusid nad Päikese, öösel tähtede järgi
annaabi.ee 
