jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: 1) õigus süütuse eeldusele; 2) süü tõendamiskoormise asetamine riigile; 3) õigus vaikida; 4) õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni printsiip EIK on sedastanud, et kohtu liikmed ei või alustada oma kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse. Tõendamiskoormis lasub süüdistajal ning iga kahtlus selles peab minema süüdistatava kasuks. On süüdistaja kohustus informeerida süüdistatavat tema vastu tõestatud süüdistustest, et viimane saaks vastavalt ette valmistada ja esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi esitada tõendid, mis piisavad isiku süüdimõistmiseks.
tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: õigus süütuse eeldusele; süü tõendamiskoormise asetamine riigile; õigus vaikida; õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks EIK on sedastanud, et kohtu liikmed ei või alustada oma kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse. Tõendamiskoormis lasub süüdistajal ning iga kahtlus selles peab minema süüdistatava kasuks. On süüdistaja kohustus informeerida süüdistatavat tema vastu tõstatatud süüdistusest, et viimane saaks vastavalt ette valmistada ja esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi
ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte Kui siseriiklik eeskiri on vastuolus ELi õigusega, tuleb alati kohaldada ELi õigust ning siseriiklikku sätet (seadust, korraldust, määrust jne) tuleb eirata. Selle ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõtte on sätestanud Euroopa Kohus, kes on seda ka edasi arendanud. Põhimõttega peab tagama, et siseriiklik õigus ei õõnestaks ELi õigust, vaid viimast kohaldatakse kõikides liikmesriikides võrdselt. Samuti on Euroopa Kohus mitmes otsuses selgelt sedastanud, et ELi õigus on ülimuslik siseriikliku õiguse suhtes selle mis tahes vormis, st isegi riigi põhiseaduse suhtes. Kui ametiasutuse meede on vastuolus ELi õigusega, ei tohi seda ELi toimimise lepingu kohaselt rakendada. Kui see on juba rakendatud, võib kohus selle tühistada. Teatavatel asjaoludel võib riik olla kohustatud maksma üksikisikutele hüvitist ELi õiguse rikkumise eest. Näide Autolammutusmaksu tagasimaksmine tagasipöördumisel Saksamaale
8 1 VANGISTUSÕIGUSE REGULATSIOON 1.1 Vangistuse õiguslik regulatsioon Inimõiguste üks alusakt ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 4 artikkel 1 algab sedastusega, et kõik inimesed sünnivad vabadena. Õigus vabadusele ja turvalisusele on üks olulisemaid inimõigusi, sest sellest oleneb paljude teiste õiguste ja vabaduste kättesaadavus ja vaba kasutamine.5 Riigikohuski on oma lahendis nr 3-1-2-2-11 sedastanud, et õigus vabadusele on põhiseaduse üks olulisemaid põhiõigusi6. Õiguse isikuvabadusele ja puutumatusele sätestab ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni7 (EIÕK) artikkel 5, mille punkt 1 kohaselt on igaühel õigus isikuvabadusele ja puutumatusele ning kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras järgmistel juhtudel: seaduslik kinnipidamine pädeva kohtu
riigilt õiguste täitmist. Lõhmuse artikkel Juridicas: senini piisas, kui prokurör kirjeldas vahistamise taotluses tõendite sisu, nüüd tekkis probleem, et kriminaalmenetlusest teadasaamise õiguse direktiiv tõstatab probleemi, kui palju peaks isik vahitamisel tõendeid nägema, meie seadus on direktiiviga vastuolus. Riigikohus: ringkonnakohtus leidsid kaitsjad, et kuna kohus ei lubanud tõendite sisuga tutvuda, on see vastuolus direktiiviga. RK aga ütles, et ka EIÕK on sedastanud, et tõenditega tutvumise õigus ei ole absoluutne ja piiramatu, et siseriiklik õigus ei ole vastuolus direktiiviga ja et kohus ei ole kohustatud pöörduma euroopa kohtu poole direktiivi tõlgendamisel. Lõhmuse kriitika: see on ehtne näide, kuidas El kriminaalõigus on siseriiklikusse õigusesse tunginud. Lõhmus kritiseeris ka RK väidet, et siin ei ole tõlgendamise probleemi. Vahistamismenetluses on asi veel eriti õrn ja tõendid on värsked. Osade tõdendite näitamine
organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. 54. Seaduse ja Riigikogu otsuse vahetegu 14 Seadused on harilikult üldaktid, seadused materiaalses mõttes. Erandiks on seadusena vastu võetav iga-aastane riigieelarve, mis kannab küll seaduse nimetust, kuid ei ole üldakt, sest see sisaldab üksikregulatsioone (vt ka § 59 komm 3). Riigikohtu üldkogu on samuti sedastanud, et EESTI õiguspraktikas on seadusi, mis sisaldavad nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone. Selline seadus oli näiteks 1999. a riigieelarve (vt RKÜKo 17.03.2000, 3-4-1-1-00). Seadusandlikku menetlust reguleerib PS VII peatükk. Riigikogu otsused on üksikaktid. Riigikogu peab küsimuse lahendama otsusega, kui tegemist ei ole seadusega materiaalses mõttes. Erandiks on iga-aastane riigieelarve, mis § 115 lg 1 järgi tuleb vastu võtta seadusena
seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. 54. Seaduse ja Riigikogu otsuse vahetegu Seadused on harilikult üldaktid, seadused materiaalses mõttes. Erandiks on seadusena vastu võetav iga-aastane riigieelarve, mis kannab küll seaduse nimetust, kuid ei ole üldakt, sest see sisaldab üksikregulatsioone (vt ka § 59 komm 3). Riigikohtu üldkogu on samuti sedastanud, et EESTI õiguspraktikas on seadusi, mis sisaldavad nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone. Selline seadus oli näiteks 1999. a riigieelarve (vt RKÜKo 17.03.2000, 3-4-1-1-00). Seadusandlikku menetlust reguleerib PS VII peatükk. Riigikogu otsused on üksikaktid. Riigikogu peab küsimuse lahendama otsusega, kui tegemist ei ole seadusega materiaalses mõttes. Erandiks on iga-aastane riigieelarve, mis § 115 lg 1 järgi tuleb vastu võtta seadusena
toimikusse postitamise andmed. Sel juhul loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel postitamisest, kui kohus ei määra kättetoimetatuks lugemiseks pikemat tähtaega. - elektrooniliselt teadaolevale või avalikult kättesaadavale elektronposti aadressile (TsMs § 311´). E-posti teel saadetud menetlusdokumentide koha on riigikohus leidnud järgmist: Oma lahendis 3-2-1-129-10 on kohus sedastanud, et kui menetlusosaline on kohtuga varem samal e-posti aadressil suhelnud, võib kohus eeldada, et isik on kohtukutse kätte saanud ka ilma, et isik oleks kohtule vastava kinnitus saatnud. Samas on lahendis 3-2-1-54-09 leitud, et e-kirja teel kinnitamine pole piisav, et lugeda kohtukutse isiklikult allkirja vastu kättesaaduks. Isiklikult allkirja vastu kättesaadud on vaid siis, kui teade kättesaamise kohta on digitaalselt allkirjastatud
Riigikogu liikme vastutus selle eest, et ta tegelikult Riigikogu töös osaleb, on selgelt poliitilist laadi. Riigikogu liikme mandaadiga ühitamatuid ameteid ja tegevusalasid reguleerib eelkõige PS § 4, § 63 lõige 1 ja § 75. Ametite ühitamatuse printsiibi eesmärgiks on tagada, et järgitaks (personaalse) võimude lahususe põhimõtet, ning luua eeldused huvide konfliktide ärahoidmiseks. Riigikohus on oma 1994. a tehtud otsuses sedastanud järgmist: «Võimude lahususe põhimõtte kohaselt on seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Kui üks isik täidab samaaegselt riigivõimu kahe haru funktsioone ja tema tegevust tasustatakse mõlemalt
unitaarne rahvusriik. Riigi lääneosa ääremaade järjekindel venestamine algas Poolas ja Leedus 19. sajandi esimesel poolel ja hoogustus 1860. aastail pärast järjekordset Poola ülestõusu. Eestis ja Lätis langes venestamise raskuspunkt 1880.–1890. aastaile, Soome autonoomiat hakati kitsendama 19. sajandi lõpuaastail. Üheks ettekäändeks Venemaa keisririigi eri piirkondade haldus ja elukorralduse ühtlustamiseks oli keisririigi eri piirkondades kehtinud erinevad elukorraldust sedastanud seadused: Varssavi kindralkubermangus – Napoleoni koodeks, Poltava ja Tšernigivi kubermangus – Leedu statuut, Balti kubermangudes – Balti erikord ja Soome suurvürstiriigis oma konstitutsioon. Keisririigi elanikkonna elukorralduse ühtlustamise eesmärgiks oli ka vastuseis teisele tõusvale rahvusele, sakslastele, kes olid 1871. aastal moodustanud ühise Saksa keisririigi. Venemaa keisririigi sisepoliitikaga kaasnes ka slavofiilide ja panslavismiliikumised. Balti kubermangud
viivitamata teatada uurimisasutusele või prokuratuurile. (2) Kui tervishoiutöötajal tekib laipa lahates kahtlus, et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama uurimisasutusele või prokuratuurile. § 197. Kuriteole viitav muu teave (1) Kriminaalmenetluse ajendiks võib olla prokuratuuri või uurimisasutuse sedastatud teabelevis avaldatud kuriteole viitav teave. (2) Kriminaalmenetluse ajend võib olla kuriteole viitav teave, mille on sedastanud uurimisasutus või prokuratuur oma ülesandeid täites. § 198. Kuriteoteatele vastamine (1) Uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 või 2 kohaselt. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega võib pikendada kümne päeva võrra, kui kriminaalmenetluse alustamise või alustamata
annaabi.ee 
