Inimeste seisukoht on isikupärane aine ja igal inimesel võib olla oma hinnang. Lisaks, me elame vabas riigis, kus kodanikel on õigus oma seisukohta valdada. Miks on tähtis oma õigusi teada? Iga allaheitlik kodanik peab oma riigi õigusi hästi teadma. Kui inimene saab aru konstitutsioonist, siis tema elu on kergem ja temal on vähem võimalusi seadust rikkuma. Mida tähendab mõiste "olla kodanik"? Esiteks, kodanik peab olema seaduskuulekas. Teiseks, kodanik peab teadma oma riigi ajalugu. Kolmandaks, kodanik peab olema patrioot. Kui need tegureid sa täidad, sa oled eht kodanik! Kuidas peab suhtuma erinevatesse inimestesse ja miks? Kõik inimesed on erinevad ja me peame lugupidamisega ja arusaamisega suhtuma üksteistesse. See on väga tähtis, sest on vanasõna ,,suhtu teistesse sama moodi, nagu sa tahaksid et teised suhtuksid sinusse." Miks peab inimesel olema oma arvamus?
struktuurid on asendumas teistega/uutega (näiteks diktatuurilt demokraatiale Serbia, Hiina, Lõuna-Korea, India, Liibüa, Egiptus) 4. Inimõigused Põhiõigused: õigus... ...elule ...vabadusele ...võrdsele kohtlemisele ...isikupuutumatusele ...õiglasele kohtumõistmisele ...perekonnale ja eraelule ...vabale eneseteostusele ...usuvabadusele Igaühe kohustused: Seaduskuulekas käitumine Elu- ja looduskeskkonna hoidmine Poliitilised õigused: õigus... ...rahvusele ja kodakondsusele ...mõttevabadusele ...sõnavabadusele ...liikumisvabadusele ...koosolekute- ja ühinguvabadusele ...hääletada Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused (Euroopa riikides): õigus... ...tööle ja puhkusele ...kvaliteetsele toidule ja joogiveele ...inimväärsele elatustasemele ..
Kodaniku põhiline ülesanne on maksta makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Paraku on inimesi, kes püüavad maksudest kõrvale hoida ning ei suuda mõista,et nii nad teevad kahju ka endale. Inimesi tuleb rohkem teavitada ja leida neile motivatsioon olla seaduskuulekas kodanik. Riigi kõige olulisem maksuallikas on maksutulu, tänu millele saab riik toimida ja pakkuda kodanikele vajalikke teenuseid. Kui me lõpetame maksmise, jääme ilma paljudest hüvedest. „Riigieelavesse laekuvad tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, raskeveokimaks, tollimaks, maamaks, hasartmängumaks ja aktsiisid“ (Maksu- ja Tolliamet, 2015). Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekuvad aga kohaliku omavalistuse eelarvesse
kuritegevusele ja selle kaudu areneb üldine moraal. · Täidab ühiskonna tervise indikaatori funktsiooni: liiga madal kuritegevuse tase viitab liiga tugevale ühiskondlikule struktuurile tegemist on kivistunud ühiskonnaga, kus puudub võimalus indiviidi eneserealiseerimiseks. Liiga kõrge kuritegevuse tase viitab stabiilsuse puudumisele ühiskond laguneb, solidaarsustunne kaob. · Arendab ja tugevdab ühiskonna solidaarsustunnet: ühiskonna seaduskuulekas osa ühendab oma jõud vastandades ennast kurjategijatele. Selle vastandamise kaudu areneb kollektiivne arusaam aususest ja korralikkusest ning hirm olla karistatud ja ühiskonnas tõrjutud. Konformism saavutatakse karistuse kaudu. Seega, on olemas teatav normaalne kuritegevuse tase, millest allapoole jõudes hakkaks kuritegevuse vastane võitlus vähendama ühiskonna arenguvõimalusi, kuid see ei tähenda, et kuritegevuse vastast võitlust poleks üleüldse vaja. Lihtsalt
laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas Oska kirjeldada anoomia kontseptsiooni rakendamist hälbelisusele (vt. Lk 94-95) Anoomia on korra puudumine ühiskonnas või indiviidides, mille puhul käitumist reguleerivad normid on nõrgad , puudulikud või omavahel konfliktis Kui ühiskonnas on üldiselt eesmärgiks rikkus ja edu, aga madala sotsiaalse staatusegainimestele ei anta jätkuvalt süstemaatilisi õigusjärgseid võimalusi eesmärkide saavutamiseks Nii kuritegelik kui seaduskuulekas käitumine saavad alguse sotsiaasetest suhetest ja inimese sotsiaalsest kultuurilisest keskkonnast Konfliktiteoreetiline käsitlus hälbelisusest (lk 95-96) · Konfliktiteooriast lähtuvalt on sotsiaalne harmoonia võimatu enamikes kaasaegsetes ühiskondades. Konflikti juured peituvad võimu omavate ja võimuta kodanike vahel. · Konfliktiteoreetikud keskenduvad hälbekäitumise makrosotsiaalsetele seletustele
Neutraliseerimise teooria (Sykesja Matza) Kontrolli teooriad Sotsiaalse kontrolli teooria (Hirschi) Enesekontrolli teooria (Gottfredson ja Hirschi) Märgistamise teooriad ehk sotsiaalse reaktsiooni teooriad Märgistamine(Howard Becker) Primaarne ja sekundaarne deviantsus(Lemmert) Diferentsiaalsete assotsiatsioonide teooria 1. Kriminaalne käitumine on õpitud, nagu ka seaduskuulekas käitumine. 2. Kuritegelikku käitumist õpitakse vastastikuste mõjutuste kaudu kommunikatsiooniprotsessis 3. Kuritegelikku käitumist õpitakse väikestes intiimsetes rühmades 4. Kui kuritegelikku käitumist õpitakse, peab õppimine sisaldama a) kuritegude toimepanemise tehniliste võtete b) seaduserikkumist soodustavate motiivide, püüdluste,ratsionaalsete seletuste ja
õigus mitte olla diskrimineeritud, rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Inimõiguste eripära on selles, et need määratlevad riigi kohustusi inimeste suhtes. Kui aga üks isik rikub teise isiku õigusi ning see on ühtlasi ka inimõiguste rikkumine, siis vaadeldakse toimunut kriminaal-, perekonna- või mõne muu konkreetse õigusvaldkonna juhtumina. Igal riigis viibival isikul on kohustus järgida selle riigi õigusnorme. Igaühe kohustused Seaduskuulekas käitumine s.t kõik peavad seadusi järgima ja oma tegevustes seadusest lähtuma; Elu- ja looduskeskkonna hoidmine ning sellele tehtud kahju hüvitamine s.t et keskkonda ja loodust tuleb hoida, kuid kui siiski sellele kahju tekitatakse, tuleb see kahju hüvitada. Inimese õigused riigi suhtes Inimõigused moodustavad õiguse erilise kategooria. Nende puhul on tegu inimese õigustega, millest kinnipidamiseks vajalikud tingimused peavad looma valitsus ja riik. Inimõigused
6 1.4 Kurjategija isiksuse erilisus Kriminaalse isiksuse teooria autoriteks on psühhiaatrid Samuel Yochelson ja Stanton Samenow, kes juhtisid pikki aastaid kurjategijate uurimise programmi Saint Elizabethi haiglas Washingtonis. Autorid vastandasid oma käsitluse psühholoogilistele ja sotsiaalsetele kriminaalse käitumise käsitlustele. Tsentraalne idee nende teoorias oli, et kurjategija lihtsalt mõtleb ja tajub maailma teistmoodi kui seaduskuulekas enamus ühiskonnas. See eriline mõtlemise protsess, mida tähistati terminiga "mõtlemisvead", viibki kokkuvõttes hälbekäitumise ja kriminaalse käitumise kujunemiseni. Mõtlemisvigade maailm on kõikehaarav, millest religioon, õppimine, töötamine, seksuaalsus ja tervisekäitumine on vaid mõned näited, mille poolest kurjategija erineb seaduskuulekast indiviidist. (Saar, 2007. lk 156) 1.5 Intelligentsus ja kriminaalne käitumine
õigus mitte olla diskrimineeritud, rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Inimõiguste eripära on selles, et need määratlevad riigi kohustusi inimeste suhtes. Kui aga üks isik rikub teise isiku õigusi ning see on ühtlasi kja inimõiguste rikkumine, siis vaadeldakse toimunut kriminaal-, perekonna- või mõne muu konkreetse õigusvaldkonna juhtumina. Igal riigis viibival isikul on kohustus järgida selle riigi õigusnorme. Igaühe kohustused Seaduskuulekas käitumine s.t kõik peavad seadusi järgima ja oma tegevustes seadusest lähtuma; Elu- ja looduskeskkonna hoidmine ning sellele tehtud kahju hüvitamine s.t et keskkonda ja loodust tuleb hoida, kuid kui siiski sellele kahju tekitatakse, tuleb see kahju hüvitada. Inimese õigused riigi suhtes Inimõigused moodustavad õiguse erilise kategooria. Nende puhul on tegu inimese õigustega, millest kinnipidamiseks vajalikud tingimused peavad looma valitsus ja riik. Niisis
õigus mitte olla diskrimineeritud, rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Inimõiguste eripära on selles, et need määratlevad riigi kohustusi inimeste suhtes. Kui aga üks isik rikub teise isiku õigusi ning see on ühtlasi ka inimõiguste rikkumine, siis vaadeldakse toimunut kriminaal-, perekonna- või mõne muu konkreetse õigusvaldkonna juhtumina. Igal riigis viibival isikul on kohustus järgida selle riigi õigusnorme. Igaühe kohustused Seaduskuulekas käitumine s.t kõik peavad seadusi järgima ja oma tegevustes seadusest lähtuma; Elu- ja looduskeskkonna hoidmine ning sellele tehtud kahju hüvitamine s.t et keskkonda ja loodust tuleb hoida, kuid kui siiski sellele kahju tekitatakse, tuleb see kahju hüvitada. Inimese õigused riigi suhtes Inimõigused moodustavad õiguse erilise kategooria. Nende puhul on tegu inimese õigustega, millest kinnipidamiseks vajalikud tingimused peavad looma valitsus ja riik
Uuringud näitavad suhteliselt suurt sarnasust tavainimeste ja õiguskaitseteenistuste töötajate hoiakutes, mis on sageli ekslikud. Õiguskaitsetöötajad aga peavad ennast sageli headeks vale avastajateks. Probleemiks on piisava tagasiside puudus. Kõige parem ja efektiivsem tagasiside on aga ühel kontingendil (Vrij ja Semin, 1996), nimelt kurjategijail. Kurjategijate subkultuur on seotud sagedama valetamisega kui tavaline (seaduskuulekas) keskkond ning et selles edukas olla, tuleb olla hea vale äratundja. Hüpotees leidis kinnitust, vangide hoiakud olid korrektsemad kui üliõpilastel, uurijatel ja mundrikandjatel politseinikel. Kõige sagedasemaks eksimuse aluseks on veendumus, et valetamine ja närvilisus (nt politseile tunnistusi andes) korreleeruvad positiivselt. Tegelikult suudetakse oma närvilisust enamasti mitte välja näidata. Tabel vale avastamise võime kohta (%) tõde vale kokku
annaabi.ee 
