Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Avalik sektor: Ühiskonna juhtimine ja koordineerimine poliitika. Riigi ja omavalitsus asutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutuses olev raha ja vara. Ka riigi ettevõtted. Avaliku sektori ülesanded: Seadusandlikkus, avaliku korra tagamine, maksude kogumine, maksude ümberjagamine. Erasektor: Majandamine tootmine ja kauplemine on tänapäeval enamasti eraettevõtete käes. Erasektori tunnused: kasumitaotlemine, eraomandus. Erasektori õiguslikud vormid: FIE-füüsiline isik vastutab kogu varaga. Täisühing-äriühing,kus osanikud vastutavad kogu oma varaga. Osaühing-vastutavad vaid oma osamaksuga.Vajalik algkapital 40000.Aksiaselts-erineb OÜ-st aksiate võõrandamise ja kontrolli ja juhtimise poolest
· Nt. Euroopa, Ühendriigid · Nt. Aasia, Lähis Ida, Ladina - Ameerika Skandinaavia puhul esineb mõlemat. 4. VÕIMU DISTANTS (kas võim on rahvale ligipääsetav või kaugel): Suure võimu distantsiga riigid Väikese võimudistantsiga riigid · Austatakse võimu kui positsiooni · Võim peab olema seaduslik ja · Seadusandlikkus pole oluline moraalse kontrolli all · Kõigil võrdsed võimalused võimule 5. MASKULIINSED JA FEMINIINSED ÜHISKONNAD: Maskuliinsed Feminiinsed · Palju raha investeeritud · Palju raha investeeritakse
b) suspensiivne e. edasilükkav- võib arutlusele tulla mõne aja pärast c) kvalifitseeritud enamusega ületatav- veto ületatakse, kui seadus võetakse 2/3 häälteenamusega uuesti vastu (USA) d) lihtveto- seda saab ületada, kui tagasilükatud seadus uuesti vastu võetakse · tänapäeval enamasti kvalifitseeritud enamusega ületatav veto · nõrkuseks võib olla diktatuuri teke · seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolud (seadusandlikkus võimul vastaspartei, ei jõua kokkulepeteni) Poolpresidentalism · president peab jagama valitsusjuhi rolli peaministriga · valitsuse töö eest vastutab peaminister, kui president võib sekkuda · rahvas valib nii presidendi kui parlamendi · president ja peaminister tavaliselt samas erakonnas Parlamentalism · põhitunnuseks valitsuse moodustamine · seadusandlik ja täidesaatev pole lahus
põimumine,mis väljendub nii riigipoolses interventsioonis kui ka subventsioonis *planeerimine Demokraatia põhimõte: *legitimatsioon (rahvas valib,teeb ja toimetab) *legitimatsioon ei ole tähtajatu,pidevalt käib selle uuendamine *enamuse õigus otsustada *avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega *kodanike arvamusega arvestamine.Rahvahääletused, küsitlused ja algatused. *informatsiooni tagaminehaldustegevuse kohta (§44) Õiguspärasuse põhimõte: *seadusandlikkus ehk legaalsus ehk seaduse prioriteedi põhimõte *seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni põhimõte *egaalsus ehk võrdsuse põhimõte Õigust loovad aktid jõustuvad kehtivas õiguses järgmiselt: 1)õigusaktis ettenähtud ajal 2)kolmandal päeval pärast õigusakti RTs avaldamisele 3)õigusakti avaldamisest massiteabevahendites 4)valla ja linna PM sätestatud ajal 4)PS või seaduste subsidiaarsete sätete jõul 10. Päeval pärast RTs avaldamist või vastavas kohas avalikustamist.
sõltumatute kohtute poolt ning põhiõiguste- ja vabaduste garanteerimine. Võimude eristamine ehk võimude lahusus on üks tähtsaimaid õigusriigi tunnuseid. Kui formeerus riik, tekkis ka riigitööde vajadus, mida on kolm - luua õigust, korraldada selle täideviimist ning konfliktide tekkimisel, lahendada need juriidilised vaidlused kohtus. Seega riigivõim kui olemuselt ühtne, aga funktsionaalselt koosneb kolmest eraldiseisvast kvaliteedist - seadusandlikkus, täidesaatvas ja õigusmõistvas tööst. Kolm riigivõimu peavad saama oma tööd teha lahus, kus teised riigivõimud ei tohi põhimõtteliselt sekkuda. Siiski ei ole riigivõimude lahusus absoluutne, sest selleks, et üks või teine riigivõim ei hakaks domineerima, on olemas teatud võimude tasakaalustamise mehhanismid. Nt: Eesti õiguskorras Parlamendi ülesanne esitada oma loodud seadused Presidendile, kelle kohustus seisneb Parlamendi poolt tehtud töö
tuse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte. 6.Võimude lahusus ja tasakaalustatus 7.Sotsiaalriiklus 8.Inimväärikus 2) Heinrich Schneider (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi nõunik, olinõukogude võimu ajal põlu all): Käsitlenud preambulas sisalduvaid printsiipe. Käsitlus preambulast kui kõige olulisemate printsiipide allikast. On toonud välja järgmised printsiibid: 1.Õiguslik järjepidevus 2.Seadusandlikkus 3.Vastutus 4.Usaldus 5.Vabadus 6.Võrdsus 7.Vendlus 3)Kalle Merusk (haldusõiguse professor Tartus, endine dekaan): 1.Õigusriik 2.Võimude lahusus 3.Rahva suveräänsus 4.Vabariiklus 5.Unitaarriiklus 4) Uno Lõhmus (oli Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, siis Riigikohtu esimees, nüüd Euroopa Kohtu kohtunik) (ei pretendeeri täielikkusele, vaatab asja läbi rahvusvaheliseõiguse prsima): 1.Õiguspärane ootus 2.Õiguskindlus 3.Proportsionaalsus 4.Võrdse kohtlemise põhimõte 5
ja asjatundlikkus, info ja analüüs, sümboolsed võtted ja enesekehtestamine. Koalitsioonide loomine võimaldab tugevdada töötajatevahelisis suhteid, mis põhinevad meeldivusel, usaldusel ja austusel. Koalitsioonide loomine võimaldab suurendada juhi mõju, mis nõuab talt teiste liidrite ja järgijatega suhtlemist ja probleemide avamist. Suhtevõrgustiku loomine eeldab kontaktide loomist uute inimestega, sh teisiti mõtlejatega. 21 Seadusandlikkus ja asjatundlikkus valdkondades, milles liidrid on tugevad, aitab neil paremini muudatusi ellu viia. Liidrid võiksid kaasata konsultante, kes neil muudatusi läbi viia aitavad. Info ja analüüs võimaldavad vähendada ebakindlust ja on oluliseks mõjuallikaks. Sümboolsete võtete kasutamine seisneb sümbolite, lugude, kangelaste, lööklausete ja tseremooniate jms kasutamises inimeste mõjutamisel. Inimeste veenmisel kasutatakse
lähtuvalt arutleva demokraatia teooriast. Kuigi arutlevat demokraatiat (vt. Fishkin, 2003) on kasutatud ka varem, siis väga harva on seda rakendatud erakondade ja valimistega seotud regulatsioonide muutmiseks. Enamasti on arutelupäevadel keskendutud välispoliitikaga seotud teemadele või kohalikkele küsimustele (Morris, 2009). Samuti pole arutleva demokraatia puhul tavaline, et kodanike diskussiooni tulemit võetaks otseselt arvesse seadusandlikkus protsessis (Hood, 2013). Just viimane asjaolu teeb Rahvakogu uurimise eriti oluliseks, sest senised analüüsid pole reeglina vaadelnud arutleva demokraatia initsiatiive laiemas poliitilise protsessi ja seadusandluse kontekstis. Küsimus kuidas ja kas kodanike arulelu tulemist saavad seadused on seni jäänud erialakirjanduses tähelepanuta… Levinud vead uurimisprobleemides • Liialt kitsas ja väheaktuaalne – ei paku laiemat huvi, ei kõneta suurt kedagi peale uurija enda:
integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) - Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) ,,Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus" Juridica nr 9, 1996 - Õiguslik järjepidevus - Seadusandlikkus - Vastutus - Vastastikune usaldus - Vabadus - Võrdsus - Vendlus 3) K. Merusk ( TÜ õigusteaduskonna dekaan) ,,Eesti konstitutsiooniõigusest" Tallinn 1998 lk 11 jj - Õigusriigi põhimõte - Võimude lahusus - Rahva suveräänsus - Vabariiklus 13 - Unitaarriiklus 4)U
integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) - Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) ,,Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus" Juridica nr 9, 1996 - Õiguslik järjepidevus - Seadusandlikkus - Vastutus - Vastastikune usaldus - Vabadus - Võrdsus - Vendlus 3) K. Merusk ( TÜ õigusteaduskonna dekaan) ,,Eesti konstitutsiooniõigusest" Tallinn 1998 lk 11 jj - Õigusriigi põhimõte - Võimude lahusus - Rahva suveräänsus - Vabariiklus 13 - Unitaarriiklus 4)U
integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte - Võimude lahusus ja tasakaalustatus - Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik) - Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) ,,Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus" Juridica nr 9, 1996 - Õiguslik järjepidevus - Seadusandlikkus - Vastutus - Vastastikune usaldus - Vabadus - Võrdsus - Vendlus 3) K. Merusk ( TÜ õigusteaduskonna dekaan) ,,Eesti konstitutsiooniõigusest" Tallinn 1998 lk 11 jj - Õigusriigi põhimõte - Võimude lahusus - Rahva suveräänsus - Vabariiklus 13 - Unitaarriiklus 4)U
● Inimväärikus 2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) „Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus” Juridica nr 9, 1996 ● Õiguslik järjepidevus ● Seadusandlikkus ● Vastutus ● Vastastikune usaldus ● Vabadus ● Võrdsus
Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 28-31 Tänapäevane õiguse mõiste Õigus on mitmetähenduslik sõna, seetõttu on vaja õigust sisustades hoolega tähele panna, millises tähenduses õigusest jutt on. Õigus objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogumit, peab olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee, saab käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Positiveeritakse õigus seadusandlikkus protsessis. Riikide parlamendid võtavad seadusi vastu kui õiguse allikaid, milles sisalduvad õigusnormid. Peetakse õiguse all väga sageli silmas mandrieuroopalikus õiguskultuuris. Õigus subjektiivses mõttes – tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat õigustust. Eesmärki silmas pidades on tegemist õiguslikult kaitstud huviga. Sisuks võib olla võimalus nõuda kohustatud õiguse subjektilt vastavat käitumist ning samuti võimalus pöörduda riigi poole abi
annaabi.ee 
